Obsah (4)

§ 68§ 74§ 75§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-3096 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Marti

) § 215 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega kuus kuud.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.

–

1. jaanuar 2018 ja
2. –
3. aprill 2018, s.o viis päeva karistusaja hulka ja mõisteti M. Lodi kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele 1 pööramata, kui M.

Lodi ei pane ühe aasta ja kahe kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest.

Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

1. aprillist
2. Määrus karistuse täitmisele pööramise ja vangistuse asendamise suhtes üldkasuliku tööga
3. Tartu Maakohtu
4. veebruari 2019 määrusega pöörati täitmisele M. Lodile Tartu Maakohtu
5. aprilli 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud ja 25 päeva vangistust, sest M. Lodi rikkus kahel korral talle

§ 75

lg 2 p 2 alusel seatud alkoholi tarvitamise keeldu ja kolmel korral talle

§ 75

lg 1 p 2 alusel katseajaks pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel. M. Lodile mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, sest ta oli noor inimene ning ta polnud varem vangistust kandnud. Tartu Maakohtu 12. veebruari 2019 määruse resolutsiooni neljandas punktis juhiti M. Lodi tähelepanu asjaolule, et kui ta hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus

§ 69

lg 6 alusel pöörata kriminaalhooldusametniku taotluse alusel talle mõistetud vangistuse täitmisele. Erakorraline ettekanne

2. mail 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule M. Lodi kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.
3. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et M. Lodi ei ilmunud tegema üldkasulikku tööd 11., 13.,
4. ja
5. mail 2019 ega teavitanud juhendajat ega kriminaalhooldusametnikku mitteilmumise põhjusest.
6. Kriminaalhooldusametnik kohtus esimest korda M. Lodiga
7. aprillil 2018 ja tutvustas talle kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ja kohtu määratud lisakohustusi. Pärast Tartu Maakohtu
8. veebruari 2019 määrust, millega pöörati täitmisele M. Lodile mõistetud karistus ja asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, on M. Lodi rikkunud registreerimiskohustust ühel korral. Ametnik helistas M. Lodile, et täpsustada mitteilmumise põhjusi. Väidetavalt oli M. Lodi haige. Pärast Tartu Maakohtu
9. veebruari 2019 määrust on kahel korral kontrollitud alkoholi tarvitamist ja mõlemal korral oli tulemus negatiivne. Koostöö kriminaalhooldusametniku ja M. Lodi vahel on olnud üldjoontes hea ning M. Lodi on vestlustes avameelne. Märtsis 2019 koostatud ajakava järgi määrati M. Lodile 56 tundi üldkasulikku tööd, millest tegi ta ära vaid 20 tundi. Ta oli väidetavalt haige, kuid ta pole esitanud ametnikule arstitõendit. M. Lodi ei teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd ka aprillis 2019, kuna oli jälle väidetavalt haige. Ta esitas ka arstitõendi, millest nähtub, et ta viibis perearsti vastuvõtul ja uuringutel
10. märtsil 2019 ja
11. aprillil
12. M. Lodi esitas registreerimisel
13. aprillil 2019 taotluse määrata teda tööle igapäevaselt kaheksatunniste tööpäevadega. M. Lodi väitis registreerimisel, et tal on asjad planeeritud ja tal ei teki probleeme üldkasuliku töö tegemisega.
15. mail 2019 helistas üldkasuliku töö juhendaja kriminaalhooldajale ja teatas, et M. Lodi ei ilmunud ajakavas planeeritud kella 08.00-ks tööd tegema. Juhendaja helistas seepeale M. Lodile. Juhendaja sõnul olevat M. Lodi olnud telefonis üleolev ja lausunud, et juhendajal ei ole õigust talle suruda üldkasuliku töö sooritamist peale. M. Lodi tuli üldkasuliku töö tegemise kohta ettenähtud ajast hiljem ja lahkus enne kokku lepitud kellaaja saabumist. Juhendaja edastas kriminaalhooldusametnikule SMS-i, kus märkis, et M. Lodi, olevat talle öelnud, et kui hakkab sadama, läheb ta koju, aga tunnid peavad edasi jooksma.
16. mail 2019 helistas M. Lodi 2 kriminaalhooldajale ja palus muuta üldkasuliku töö ajakava, sest ta ei saa isiklike asjade tõttu teha tööd
17. ja
18. mail
19. Juhendajaga sõlmiti kokkulepe, et M. Lodi teeb üldkasulikku tööd
20. ja
21. mail
22. M. Lodi ei ilmunud
23. mail 2019 üldkasuliku töö tegemise kohta ning ei teavitanud mitteilmumisest.
24. mail 2019 teatas üldkasuliku töö juhendaja telefoni teel, et M. Lodi ei ilmunud üldkasuliku töö tegemise kohta ega teavitanud teda oma mitteilmumisest.
25. mail 2019 teatas üldkasuliku töö juhendaja kriminaalhooldajale, et M. Lodi ei ilmunud kella 08.00-ks üldkasuliku töö tegemise kohta. Juhendaja sai M. Lodiga ühendust telefoni teel ja M. Lodi lubas, et ta jõuab tööle kella 11.00-ks. M. Lodi ei ilmunud üldkasuliku töö tegemise kohta ka kella 11.00-ks ega vastanud juhendaja ega kriminaalhooldusametniku telefonikõnedele.
26. mail 2019 teatas üldkasuliku töö juhendaja, et M. Lodi ei ilmunud üldkasuliku töö tegemise kohta ega teatanud mitteilmumisest. Kui juhendaja ja kriminaalhooldusametnik helistasid M. Lodile, oli M. Lodi telefon välja lülitatud. Seisuga
27. mai 2019 on M. Lodi teinud 20 tundi üldkasulikku tööd ja tal on tegemata 155 tundi. Praegu on koostatud maikuu ajakava, kus on igapäevaselt planeeritud kaheksatunnised tööpäevad.
28. Kriminaalhooldusametnik taotleb M. Lodile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest M. Lodi pole suutnud järgida koostatud üldkasuliku töö ajakava, pole teavitanud juhendajat ega kriminaalhooldusametnikku tööle ilmumata jätmise põhjustest ning M. Lodiga pole enam võimalik ühendust saada, sest ta ei vasta telefonile või on telefon välja lülitatud. See näitab, et M. Lodi suhtub ükskõikselt ja üleolevalt üldkasuliku töö tegemisse, juhendajasse ja kriminaalhooldusametnikku. M. Lodi pole motiveeritud üldkasulikku tööd tegema ning dikteerib juhendajale oma tööpäeva pikkust. Poolte seisukohad kohtuistungil
29. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil taotluse juurde pöörata M. Lodile Tartu Maakohtu
30. aprilli 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule tõendi, mille järgi tegi M. Lodi viimaste päevade jooksul osa tööst ära ja kokku on tal tehtud 71 tundi. Seega on tegemata veel 104 tundi.
31. M. Lodi tunnistas rikkumisi, aga ütles, et mõnel korral jäi ta tööle ilmumata haiguse tõttu. Samas möönis ta, et tal tuleb minna vanglasse. Kohtu seisukoht
32. Kohus tuvastab üldkasuliku töö ajakava, erakorralise ettekande ja M. Lodi ütluste alusel, et M. Lodi ei ilmunud ei
33. aasta märtsis, aprillis ega mais korduvalt üldkasulikku tööd tegema. M. Lodi ei osanud nimetada ühtegi mõjuvat põhjust, mis vabandab ajakavas ette nähtud üldkasuliku töö tegemata jätmist. Tõsi, süüdimõistetu sõnutsi oli ta osadel puudutud päevadel haige, aga ta ei saanud esitada selle kohta ühtegi objektiivset tõendit (nt arstilt küsitut). Seega on M. Lodi hoidnud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. 11.

§ 69

lg 6 esimene lause sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. 3

1. Kohus on praeguses kriminaalasjas M. Lodile juba kaks korda vastu tulnud: esiteks vangistust tingimisi täitmisele pööramata jättes ja teiseks üldkasulikku tööd määrates. Kumbagi võimalust M. Lodi ei kasutanud. Seega ei jää kohtul praegu üle muud, kui pöörata vangistus täitmisele. Korduv tööle ilmumata jätmine ei anna mingit alust arvata, et M. Lodi hakkab edaspidi korralikult üldkasulikku tööd tegema. Sama saab eeldada ka M. Lodi suhtumise põhjal. Süüdimõistetu on käitunud üleolevalt nii kriminaalhooldaja kui ka tööde juhendajaga. Kohtuistungil ei jätnud M. Lodi kuidagi muljet, et ta on oma käitumise ekslikkusest aru saanud.
2. Tartu Maakohtu
3. aprilli 2018 otsusega mõisteti M. Lodi lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 25 päeva vangistust. Tartu Maakohtu
4. veebruari 2019 määrusega pöörati M. Lodile mõistetud vangistus täitmisele ja asendati 175 tunni üldkasuliku tööga. Erakorralisest ettekandest ja kriminaalhooldaja poolt kohtuistungil esitatud tõendist nähtub, et M. Lodil on tehtud 71 tundi üldkasulikku tööd. Sellele vastab

§ 69lg 6 teise lause järgi 71 päeva vangistust.

See aeg tuleb 5 kuu ja 25 päeva pikkusest vangistusest maha arvata ja M. Lodi tuleb saata vanglasse karistust kandma 104 päevaks ehk 3 kuuks ja 14 päevaks. /allkirjastatud digitaalselt/ 4