Obsah (8)

§ 24§ 25§ 20§ 18§ 14§ 12§ 13§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 4. veebruar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-17-1

§ 24

¹ lg-le 1, § 21 lg-le 1, § 24 lg-le 1, § 25 lg-tele 1 ja 2, § 20 lg-tele 5 ja 6, § 21 lg-le 6, samuti kostja põhikirja p-dele 26-29. Põhikirjas ei ole eraldi sätestatud volitatud isikute koosolekute läbiviimise korda. Lähtudes

§ 25

lg-st 1 ja põhikirja p-st 8.2 asus maakohus seisukohale, et volinike valimise koosolekule kohalduvad üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise korra nõuded.

1. ja
2. mail 2017 korraldati volinike valimise koosolekud volitatud isikute valimiseks volinike koosolekule. Nõuetekohast teadet volinike valimise koosolekute toimumise kohta kostja liikmetele ei saadetud. Hagejatele teadaolevalt ilmus teade koosolekute aja kohta kostja asukohas teadete tahvlil, teatel puudus päevakord. Sellega rikuti koosolekute kokkukutsumise korda (

§ 20, põhikirja p 26).

Hagejal I puudus võimalus olla valitud volitatud isikuks ja osaleda volinike koosolekul, millega rikuti tema õigust osaleda kostja juhtimises. Hageja II liikmelisuse kohta märkis maakohus järgmist. A. Ivanova on hageja II tütar ja krundi nr 1022 omanik. Hagejal II on liikmeraamat.

1. mai 2017 volinike valimise koosolekul oli tema nimi
2. brigaadi liikmete nimekirjas ning volitatud isikute nimekirjas. Hageja II on isiklikult tasunud liikmemaksu. Hageja II ja tema tütre A. Ivanova kokkuleppel esindab hageja II A. Ivanova kui krundi nr 20122 omaniku huve kostja asjaajamises. Kostja liikmete nimekirja peab juhatus. Kostja liikmeks astumine ja liikmest väljaarvamine toimub isikute avalduste alusel. Kohtuistungitel leidis tõendamist, et A. Ivanova ei ole kirjutanud avaldust kostja liikmeks astumiseks ja hageja II ei ole kirjutanud avaldust liikmelisuse lõpetamiseks. Maakohus viitas põhikirja p-le
3. Krundi võõrandamine on küll aluseks kostja liikmeks astumiseks ja endise krundi omaniku kostja liimest väljaarvamiseks, kuid see saab toimuda ainult isikute tahteavalduse alusel, milleks on nende kirjalikud avaldused. Krundi võõrandamine iseenesest ei loo liikmelisust ega lõpeta seda. Seega on hageja II kostja liige. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal II õigus ennast volinike koosolekul volinikuks registreerida ning saada hääleõigust andev mandaat. Hageja II õigust osaleda ühistu juhtimises on rikutud. Juhatuse
4. juuni 2017 istungi protokolli p 8, millele kostja oma vastuväidetes viitab, on vastuoluline ega saa olla aluseks kostja II liikmest väljaarvamiseks. Protokollis väidetakse, et kõik avaldused rahuldati, kuid hageja II ei olnud avaldust esitanud. Kostja väiteid ühistu suurest ja keerukast organisatsioonist ning kaasnevatest teavitamisraskustest ei saa võtta arvesse, kuna see ei muuda mittetulundusühingute seaduses ja põhikirjas sätestatud koosolekute kokkukutsumise tingimusi. Ühistu liikmete seadusest ja põhikirjas tulenevas mahus teavitamise tõendamiskoormis on kostjal. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt oli kostja ettepanekuks lõpetada kohtuvaidlus, vaidlusalused otsused kohustus kostja panema uuesti hääletamisele järgmisel volinike koosolekul, mis toimuski
6. mail
7. Kostja pakkus hagejatel osaleda koosolekut kokku kutsuvas töörühmas ja koosolekul. Hagejad on sellest keeldunud. Kostja rõhutab, et koosolekute pidamine üle 1000 liikmele on oluline kulu. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-76-
8. Hagejate tuginemine volinike koosoleku otsuste tühisusele on vastuolus hea usu põhimõttega. 4 Maakohus jättis tähelepanuta, et volinike valimise koosolekute kokkukutsumise korda ei sätesta seadus ega põhikiri ning see on seoses kostja aastakümnete pikkuse tavaga jäetud teadlikult reguleerimata (põhikirja p 5). Seadus ei keela volinike valimise korda määrata lahtise ja paindlikuna. Maakohus on ajanud segamine volinike ja volinike määrava koosoleku korrad. Volinike valimise koosolekud on iseseisvad ning neid otsuseid ei ole hagejad tähtaegselt vaidlustanud. Sel põhjusel kaotasid hagejad õiguse vaidlustada volinike koosoleku otsused, sh hagejad viibisid koosolekutel ning hageja I oli tunnistaja väitel teadlik ka volinike valimise korduskoosolekust, mille kohta oli tehtud märge protokolli. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et volinike valimise koosolekuid kutsub kokku eelkõige brigaadi poolt valitud juhataja. Hagejad olid koosolekutest teadlikud ja ilmusid sinna. Teates oli ära toodud ka päevakord. Liikmeks astumisel väljastatud liikmeraamatud ei kuulu tagastamisele, seega ei ole tegemist liikmelisust kinnitava tõendiga. Liikmelisust ei tõenda liikmemaksu tasumine. Ekslik on maakohtu seisukoht, et väljaarvamine saab toimuda ainult isikute tahteavalduse alusel. Kostja juhatus on seoses vara võõrandamisega (mille põhineb liikmeksolek) hageja II väljaarvanud. Juhul kui vastav otsus on ebaseaduslik, tuli seda tähtaegselt vaidlustada. Maakohus on eksinud juhatuse
9. juuni 2017 istungi protokolli p 8 tõlgendamisel. Sellest tuleneb üheselt, et liikmete nimekirja kanti hageja II asemel tema tütar ja hageja II arvati liikmetest välja. Hagiavalduse lisana nr 8 on üldkoosolekul esitatud uue liikme volikiri hagejale II. Uus liige A. Ivanova kinnitab, et tegutseb kostja põhikirja alusel. Hagejal II puudub kaebeõigus.
10. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab hageja I hagi rahuldamata ja hageja II hagi läbi vaatamata, ning menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
12. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. I astme menetluses kasutatud mõiste „volinike üldkoosolek“ on ekslik. Üldkoosolek on mittetulundusühingu kõrgeim organ (

§ 18lg 1).

Üldkoosoleku ülesandeid võib täita mittetulundusühingu poolt ja nende seast valitud volinike koosolek (

§ 25lg 1).

Ringkonnakohus kasutab mõisteid „volinike valimise koosolek“ ja „volinike koosolek“.

1. Hagejad on esitanud hagid kostja vastu
2. juuni 2017 volinike koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Hageja I on seisukohal, et kostja on rikkunud volinike valimise korduskoosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu puudus tal võimalus olla valitud volitud isikuks ja osaleda volinike koosolekul. Sellega rikuti tema õigust osaleda kostja juhtimises. Ka hageja II on seisukohal, et tema õigust osaleda kostja juhtimises on rikutud, kuna ta oli valitud volinikuks, kuid tal ei võimaldatud hääletada volinike koosolekul.
3. Volinike koosolekule kohaldatakse mittetulundusühingute seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti (

§ 25lg 2).

5 Üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul (

§ 24¹ lg 1).

Kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest (

§ 24lg 1).

Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele (

§ 24lg 3).

1. Vaidlustatud otsusega on maakohus hagi rahuldanud ning tuvastanud kostja
2. juuni 2017 volinike koosoleku otsuste tühisuse. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ei vasta kohtuotsuse põhjendamise nõuetele (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Kohtuotsuse põhjendamise kohustus tähendab muuhulgas ka seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada (vt nt Riigikohtu
3. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-51896, p 17). Maakohtu otsuse põhjendav osa koosneb peamiselt hagiavalduses esitatud väidetest ning ei ole selge, millised on kohtu enda põhjendused ja järeldused. Kostja vastuväiteid on maakohus analüüsinud vaid mõne lausega.
4. Ringkonnakohus käsitleb esmalt hageja I nõuet kostja vastu volinike koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks (I). Seejärel käsitleb ringkonnakohus hageja II nõuet (II). Lõpetuseks teeb ringkonnakohus menetluslikud otsustused (III). I
5. Hageja I on esitanud hagi kostja volinike koosoleku tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Hageja I on seisukohal, et kostja on rikkunud volinike valimise korduskoosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu puudus hagejal I võimalus olla valitud volitatud isikuks ja osaleda volinike koosolekul. Sellega rikuti hageja I õigust osaleda kostja juhtimises.
6. Esmalt analüüsib ringkonnakohus seda, milline on volinike valimise koosoleku kokkukutsumise kord.

§ 25

lg 2 kohaselt kohaldatakse samas seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut volinike koosolekule, mitte aga volinike valimise koosolekule. Maakohus on viidanud

§ 25

lg 1 teisele lausele, mille kohaselt nähakse volinike arv ja nende valimise kord ette põhikirjas. Lisaks on maakohus viidanud ka ühistu põhikirja p-le 8.2, mille kohaselt on ühistu liikmel õigus valida ja olla valitud ühistu juhtimis- ja kontrollorganitesse. Eelnevast ei tulene aga seda, et volinike valimise koosolekule kohaldub üldkoosoleku kohta sätestatu. Järelikult ei kohaldu volinike valimise koosolekule üldkoosoleku (sh kokkukutsumise korra) kohta sätestatu. Volinike valimise koosoleku kokkukutsumise korda ei ole reguleeritud ka kostja põhikirjas.

1. Volinike valimise koosoleku kokkukutsumise kohta on kostja ringkonnakohtu istungil selgitanud järgmist. Neid koosolekuid korraldab juhatus, kes saadab teated ja annab selleks ruumid. Teated pannaks üles tahvlitele, samuti moodustatakse teavitamiseks töörühm. Põhitahvel on linna sisenemisel, kuid bussipeatusi on 13 ja igas peatuses on teated. 6 Asja materjalidest nähtub, et hageja I oli
2. mai 2017 volinike valimise koosolekust teadlik. Sellel koosoleku hageja I osales (I kd, tl 62 pöördel). Kostja väidete kohaselt oli hageja I ka
3. mai 2017 korduskoosolekust teadlik, kuna ta osales
4. mai 2017 koosolekul ja seal otsustati, millal toimub korduskoosolek. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud
5. mai 2017 koosoleku protokolli (I kd, tl 61 pöördel, tõlge I kd, tl 168). Sellest nähtub, et kvoorumit ei olnud ja koosolek lükati edasi
6. maiks 2017 kl 10.
7. Hageja I esitas väidetava algse koosoleku protokolli, mis jäi lõpetamata ja millest ei nähtu, millal korduskoosolek toimub (I kd, tl 105). Hageja I on vande all kinnitanud, et tema esitatud protokoll vastab tegelikkusele ja kostja esitatud protokoll ei ole õige (vt
8. mai 2018 kohtuistungi protokoll, I kd, tl 181). Tunnistaja Olga Salamatova kinnitas, et ta protokollis
9. mai 2017 volinike valimise koosolekut. Kvoorumit ei olnud, rahvas hakkas ära minema ja keegi ütles, et korduskoosolek toimub nädala pärast. Sellel ajal oli hageja I kohal. Tunnistaja on koostanud kostja esitatud protokolli, kuid pärast koosoleku lõppu. Samuti tegeles tunnistaja korduskoosoleku kokkukutsumisega. Selleks võttis ta teisipäeval paberi ja kirjutas igaühele teate. Kolme päeva jooksul kandis ta need laiali. Mõnele ei saanud teadet uksest sisse anda. Palus neid, kes oli maatükil, teistele edasi öelda. Sellel perioodil tunnistaja hagejat I ei näinud ja korduskoosolekust isiklikult ei teavitanud (vt
10. mai 2018 kohtuistungi protokoll, tl 183).
11. Ringkonnakohtu arvates ei saa nõustuda kostja väitega, et hageja I oli kindlasti korduskoosolekust teadlik, kuna ta osales
12. mai 2017 koosolekul. Tunnistaja Olga Salamatova on selgitanud, et ta on küll koostanud protokolli, mille kostja kohtule esitas (I kd, tl 61 pöördel, tõlge I kd, tl 168), kuid tegi seda pärast koosoleku lõppu. Samuti ei osanud tunnistaja täpsustada, kes ütles, et korduskoosolek toimub nädala pärast ning ei ole selge, kas hageja I seda kuulis. Seega võis hageja I olla teadlik korduskoosoleku ajast, kuid ta võis ka mitte teada korduskoosoleku toimumise kuupäeva.
13. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud hageja I korduskoosolekust nõuetekohaselt teavitatud. Kui tavapäraselt moodustatakse koosolekust teavitamiseks töörühm, teated pannakse üles tahvlitele (põhitahvlile, mis asub linna sisenemisel, kuid ka 13 bussipeatusesse), siis korduskoosoleku toimumisest teavitas üksnes Olga Salamatova, kes kolme päeva jooksul kandis teateid laiali ja pani teate ka 2 bussipeatusesse. Tunnistaja kinnitas, et hagejat I ta korduskoosolekust ei teavitanud. Sellega on kostja rikkunud volinike valimise koosoleku kokkukutsumise korda.
14. Järgmisena analüüsib ringkonnakohus seda, kas volinike valimise koosoleku otsus on eraldi vaidlustatav.

§ 24

¹ lg 1 ja § 24 lg 1 alusel saab hageja nõuda kohtus üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et volinike valimise koosolekule üldkoosoleku kohta sätestatu ei kohaldu. Volinike valimise koosoleku otsuste vaidlustamise võimalust ei tulene ka mittetulundusühingute seaduse muudest sätetest. Järelikult ei ole volinike valimise koosoleku otsused eraldi vaidlustatavad.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et volinike valimise koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei tähenda automaatselt seda, et volinike koosoleku otsused on tühised või kehtetud. Hageja I ei ole tuginenud sellele, et kostja on rikkunud volinike koosoleku kokkukutsumise korda. Küll on aga hageja I seisukohal, et volinike valimise koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu ei valitud teda volinikuks ja sellega rikuti tema õigust osaleda kostja juhtimises.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja I veenvalt põhjendanud, et kui kostja ei oleks volinike valimise korduskoosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, oleks hageja I sellele koosolekul volinikuks valitud. 7
3. juuni 2018 korduskoosoleku protokollist (I kd, tl 58, tõlge I kd, tl 161) nähtuvalt osales korduskoosolekul 38 inimest. Koosolekul tehti ettepanek valida kõik koosolekule tulnud isikud volitatud isikuteks. Kõik hääletasid selle ettepaneku poolt. Samas
4. brigaadi volinike nimekirjast (I kd, tl 89 pöördel) nähtuvalt osales volinike koosolekul sellest brigaadist 20 volinikku. Ka volinike koosoleku protokollist (I kd, tl 70) nähtuvalt on volinikud valitud 1:
5. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda hageja I väitega, et kui ta oleks korduskoosolekule tulnud, oleks teda igal juhul volinikuks valitud.
6. Hageja I ei ole ka välja toonud, kuidas oleks volinikuks valimine mõjutanud volinike koosolekul vastuvõetud otsuseid. Volinike koosoleku protokollist (I kd, tl 70-72) nähtuvalt võeti otsused vastu valdava häälteenamusega. Isegi kui hageja I oleks valitud volinikuks ja oleks volinike koosolekul osalenud, ei oleks see volinike koosolekul vastuvõetud otsuseid mõjutanud.
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi kostja on rikkunud volinike valimise korduskoosoleku kokkukutsumise korda, ei ole see rikkumine kaasa toonud volinike koosoleku otsuste tühisuse või kehtetuks tunnistamise. Eelneva tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse hageja I nõude osas ja teeb uue otsuse, millega jätab hageja I hagi rahuldamata. II
8. Ka hageja II on esitanud hagi kostja volinike koosoleku tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Hageja II on seisukohal, et tema õigust osaleda kostja juhtimises on rikutud, kuna ta oli volinike valimise koosolekul volinikuks valitud, kuid tal ei võimaldatud hääletada volinike koosolekul.
9. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on selle tuvastamise vastu õiguslik huvi.

§ 24

lg 3 (koostoimes § 25 lg-ga 2) alusel võib volinike koosoleku kehtetuks tunnistamist nõuda mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Mittetulundusühingute seaduses ei ole reguleeritud, kes võib tugineda üldkoosoleku (ja seega ka volinike koosoleku) otsuse tühisusele. Kohtupraktikas on leitud, et nt aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse tühisusele võivad tugineda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist (vt nt Riigikohtu

1. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 13). Eelnev kehtib ringkonnakohtu hinnangul ka mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuste puhul. Mittetulundusühingu üldkoosoleku (ja seega ka volinike koosoleku) otsuse tühisusele võivad seega tugineda mittetulundusühingu liikmed. Seetõttu on oluline kindlaks teha, kas hageja II on ühistu liige.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastuoluliselt leidnud, et hageja II on ühistu liige ning samas viidanud ka hageja II ja tema tütre vahelisele kokkuleppele viimase kui krundi omaniku huvide esindamise kohta. Volikirja olemasolu ei tee isikust ühistu liiget. Liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda (

§ 14

lg 1).

§ 12

lg 2 kohaselt korraldab mittetulundusühingu liikmete arvestuse juhatus.

§ 13

lg 1 sätestab, et mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse.

§ 16

lg 1 sätestab, et liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. 8 Kostja põhikiri p 7 sätestab, et ühistu liikmete vara võõrandamisel, millel baseerub tema osalemine ühistu tegevuses, arvab ühistu juhatus vara endise omaniku ühistu liikmeskonnast välja. Pärast uue omaniku ühistu liikmeks arvamist tehakse vastav muudatus ühistu liikmete registris ja vara registreeritakse uue omaniku nimele. Muudatus tehakse endise ja uue omaniku kirjalike avalduste alusel, millest viimasele peab olema lisatud vara omandiõiguse üleminekut tõendava dokumendi notariaalselt tõestatud ärakiri. Kui vara uus omanik oma avalduses ühistu liikmeks registreerimise kohta kohustub täitma ühistu põhikirja nõudeid, ei ole ühistu juhatusel ega liikmete üldkoosolekul õigust keelduda tema registreerimisest ühistu liikmeks. Ühistu töös osalemine, ühistu juhatus peab õigeks omaniku perekonna liikmetel, kes on kantud liikmete kaarti (raamatusse).

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et liikmeraamatu olemasolu ja liikmemaksu tasumine ei tee hagejast II ühistu liiget. Liikmemaksu võib maksta ka kolmanda isiku (ühistu liikme) eest. Kostja juhatuse
2. juuni 2017 istungi protokolli p-st 8 nähtub, et hageja II on ühistust välja arvatud ning ühistu liikmeks on vastu võetud A. Ivanova. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et protokoll on vastuoluline ega saa olla aluseks hageja II ühistust väljaarvamiseks. Protokollis on märgitud, et kõik olemasolevad avaldused rahuldatakse. Protokollis on olemas ka selgitus selle kohta, et hageja II keeldus avalduse esitamisest ning uus omanik A. Ivanova ei ole avaldust esitanud. Olukorras, kus krunt, millel baseerub liikme osalemine ühistu tegevuses, on võõrandatud, kuid endine omanik keeldub avalduse esitamisest, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud endise omaniku ühistust väljaarvamine. Seega ei ole hageja II ühistu liige.
3. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida järgmist. A. Ivanova on volitanud hagejat II esindama tema huve volinike valimise ja volinike koosolekutel (I kd, tl 17), samuti konkreetselt
4. juuni 2017 volinike koosolekul (I kd, tl 18). Sellega on ka krundi omanik A. Ivanova möönnud, et ühistu liige on tema, mitte hageja II.
5. Kuna hageja II ei ole ühistu liige, ei ole tal ka õiguslikku huvi kostja volinike koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. TsMS § 657 lg 3 sätestab, et kui esimese astme kohus tegi otsuse, kuigi oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse määrusega, millega ühtlasi jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huve kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hageja II nõude osas ja teeb uue otsuse, millega jätab hageja II hagi läbi vaatamata. III
6. Kuna hageja I hagi jääb rahuldamata, jäävad selle hagi menetlemisega seotud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja I kanda. Kuna hageja II hagi jääb läbi vaatamata, jäävad selle hagi menetlemisega seotud kulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja II kanda. Arvestades seda, et hagejad esitasid ühise hagi ja edaspidi ka ühiseid menetlusdokumente, ning kostja vastas hagile ja muudele seisukohtadele ühes dokumendis, ei ole hagide eristamine põhjendatud. Seega tuleb määrata, et menetluskulud jäävad võrdsetes osades hagejate kanda.
7. Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda. 9
8. Kuna maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust ja ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
9. Ringkonnakohus märgib, et nii maa- kui ringkonnakohtus on tsiviilasja hind arvutatud ebaõigesti. Tegemist on kahe erineva hagiga kostja
10. juuni 2017 volinike koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Seega on kummalgi hagejal kostja vastu iseseisev nõue. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui lõikes 1¹ ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 132 lg 4 p 8 sätestab, et hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks ka juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue. Seetõttu on hageja I hagi hinnaks 3500 eurot ja hageja II hagi hinnaks 3500 eurot. Kumbki hageja pidi tasuma riigilõivu hagiavalduse esitamise eest 300 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hagejad maakohtus tasunud kokku 300 eurot, seega ettenähtust 300 eurot vähem. Samas aga arvestades asjaolu, et hageja II hagi jääb läbi vaatamata ning TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, siis on hagejal II õigus taotleda maakohtus riigilõivuna tasutud 150 euro tagastamist (TsMS § 150 lg 4) ning puudub alus nõuda talt tasumata riigilõivu 150 eurot tasumist riigituludesse. Küll aga tuleb hagejalt I välja mõista täiendavat riigituludesse tasumata riigilõiv 150 eurot. Kostja pidi tasuma riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamise eest 600 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja ringkonnakohtus tasunud 300 eurot ehk ettenähtust 300 eurot vähem. Kuna menetluskulud ringkonnakohtus jäävad hagejate kanda, tuleb 300 eurot välja mõista hagejatelt, s.o hagejalt I täiendavalt 150 eurot riigituludesse (kokku 300 eurot) ja hagejalt II 150 eurot riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson