← Eesti

2-19-1338/5

Obsah (12)§ 394§ 416§ 367§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 477§ 175§ 218§ 177

2-19-1338 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 18. aprill 2019 Tsiviilasja number 2-19-1338 Tsiviilas

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

  2. jaanuaril 2019 esitatud hagiavalduse kohaselt vastavalt kostja on korteriomandi Vaeküla tee 116, Rakvere vald, registriosa nr 4600331 omanik.
  3. Eelnimetatud kinnistu juurde on moodustatud ühise majandamise jaoks Korteriühistu Vaeküla tee 11 registrikoodiga
  4. Korteriühistu põhikirja p 5.3 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste eest sh kommunaalteenuste eest makseid.
  5. Hageja on esitanud kostjate e-posti aadressile vaekylasuurtalu@gmail.com iga kuuliselt osutatud teenuste eest arved, kuid kostja on jätnud ostutatud teenuste eest perioodist 30.06.2018-30.12.2018 arved tasumata või on neid tasunud osaliselt. Kostja ei ole oma võlgnevusi vaidlustanud. Hageja juhatuse liige V V on võlgnevuse tasumiseks pöördunud pidevalt kostja juhatuse liikme A A poole tehes kostjale ettepaneku võlgnevuste likvideerimiseks, kuid kostja pole asunud oma võlgnevust likvideerima. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata arveid summas 305.18 eurot. Hagejal on õigus arvestada seadusjärgset viivist alates 30.07.2018-28.01.
  6. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivisevõlgnevus 8.58 eurot. Hageja palub kohtul kooskõlas

§ 367mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis ka hagi esitamisele järgneva aja eest.

4. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 313.76 eurot, viivis põhinõudelt alates 28.01.2019 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud 2

(4)2-19-1338 määras, menetluskulud 315 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  1. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palub hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  2. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale 28.03.2019 juhatuse liikme J P’i kaudu kätte toimetatud. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

8.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei tasunud talle esitatud majandamiskulude arveid ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1 ja 2, § 82 lg 1, § 100, § 108 lg 1 ja KrtS § 40 alusel kogu haginõude 313.76 euro ulatuses, s.h põhivõlgnevus 305.18 eurot ja viivised 8.58 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt 305.18 eurolt alates 28.01.2019 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 305.18 eurot. 9.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

  1. KÜ Vaeküla Elamu on hageja eest 28.01.2019 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot (toimikus lk 23). Samuti on hagejal tekkinud õigusabikulud summas 240 eurot (120 eurot/tund). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud summas 240 eurot.
  2. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita 3

(4)2-19-1338 menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 13.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõutele.

Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule 28.01.2019 hagiavalduse (t. lk. 3-7, millest sisuline tekst 2,5 lk). Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 1,67 tundi (2,5 lk x 40 min : 60 min). 14. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-9313). Eeltoodu põhjal maakohus peab põhjendatuks lugeda hageja esindaja tunnitasuks 120 eurot ja millest on põhjendatud välja mõista kostjalt 200.40 eurot (120 x 1,67t). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 275.40 eurot, s.h osaliselt õigusabikulud summas 200.40 eurot ja riigilõiv 75 eurot. 15.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 16. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.