← Eesti

2-18-16783/13

Obsah (5)§ 363§ 423§ 173§ 162§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2019. a, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-16783 Tsiviilasi M P avaldus Sinelink OÜ vastu töövaidlusa

§ 363

lg 1 kohaselt, hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.

§ 363

lg 1 p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Käesoleval juhul kuuluvad hagi alusesse asjaolud, mille põhjal kohus saab hinnata hageja töötasu nõude põhjendatust, näiteks asjaolud konkreetse töö kohta, mida hageja enda väitel tegi, millistel päevadel ja mitu tundi hageja töötas jne. ITVS § 24 lg 7 sätestab, et kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhtis sellele hageja tähelepanu, kui ta andis tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis.

§ 423

lg 3 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. 2 Hagiavalduse kohtule esitamise tähtpäev oli 22.04.2019. Hageja ei esitanud kohtule avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse vastavalt ITVS § 24 lg-le 7 ja

§ 423

lg-le 3 läbi vaatamata ning töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/781/18 vaidlustatud osas ei jõustu.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§ 162lg 4 jätab kohus menetluskulud vastava kulu kandnud poole enda kanda.

Kohus leiab, et tekkinud õiguslikus olukorras oleks ebamõistlik ja ebaõiglane jätta kulud tulenevalt

§ 168

lg-st 2 täielikult hageja kanda, kuna hagiavalduse läbivaatamata jätmine ei ole käesoleval juhul tingitud hagejast vaid kostja algatatud kohtumenetlusest. Kui kohus leiab, et käesolevas asjas on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, saab kohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuvastada, et kostja menetluskulude täies ulatuses hagejalt väljamõistmine ei ole põhjendatud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.01.2010 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-154-09, p 14). (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.