3-19-762/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-762 Määruse kuupäev

1. aprill 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Roman Gavrontšuki taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks RESOLUTSIOON
2. Jätta Roman Gavrontšuki esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3. Jätta Roman Gavrontšuki menetlusabi taotlus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Kinnipeetav Roman Gavrontšuk (taotleja) esitas
5. aprillil 2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla
6. aprilli
7. a käskkirja nr 6-1/453 ja
8. aprilli
9. a käskkirja nr 6-1/482 osas. Käskkirjaga nr 6-1/453 on kohaldatud taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning käskkirjaga nr 6-1/482 on piiratud taotleja suhtes telefonikõnesid ja kirjavahetust. Taotleja leiab, et mõlemad käskkirjad on õigusvastased ning mõjutavad oluliselt tema igapäevaseid toimetusi. Taotluses on palutud ka riigilõivust vabastamist, kuna väidetavalt puudub taotlejal kindel sissetulek.
10. Kohus tegi
11. aprillil 2019 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas taotleja on kohtueelselt vaidlustanud käskkirjad nr 6-1/453 ja 6-1/482 ning kui on, siis mis staadiumis on vaidemenetlus. Ühtlasi palus kohus vaidlusalused käskkirjad kohtule väljastada. Lisaks märkis kohus, et juhul kui taotleja on vaidega vangla poole pöördunud, siis tuleb vanglal esitada ka seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse osas.
12. Tartu Vangla teatas kohtule
13. aprillil
14. a, et vangla dokumendihaldussüsteemi andmetel ei ole taotleja kohtueelselt haldusakte numbritega 6-1/453 ja 6-1/482 vaidlustanud. 3-19-762 Vangla dokumendihaldussüsteemist ei nähtu sellesisuliste vaiete esitamist. Ka ei ole taotleja nimetatud haldusaktidega seonduvalt muid pöördumisi esitanud. KOHTU SEISUKOHT
15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal.
16. Tartu Vangla
17. aprillil 2019 kohtule esitatud vastusest selgub, et taotleja ei ole Tartu Vanglale esitanud vaiet käskkirjade nr 6-1/453 ja 6-1/482 peale. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuna taotleja esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt ei toimu kohtumenetlust ega ka vaidemenetlust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohtul ei ole võimalik taotlust sisuliselt läbi vaadata. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mistõttu jätab kohus HKMS § 55 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
18. Taotleja on soovinud ka riigilõivust vabastamist. Seonduvalt selle menetlusabi taotlusega märgib kohus, et kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb sisuliselt läbi vaatamata, siis jätab kohus ka menetlusabi taotluse sel põhjusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2