) § 261 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 320 eurot. Väärteootsuse kohaselt kuulati 28.03.2018.a kell 15.00 Keila Linnavalitsuses väärteomenetluses nr 55 tunnistajana üle V. Reikop. V. Reikop'ilt küsiti talle kuuluva sõiduauto Chrysler Voyager (reg. nr XXX) kasutaja andmeid, kes kasutas sõidukit 05.01.2018.a ajavehmikul 12.00 kuni 15.00. V. Reikop teavitas, et ta ei tea, kes kasutas antud sõidukit. Peale telefoni teel advokaadiga konsulteerimist andis V. Reikop omakäeliselt vene keeles ütluse, et antud sõidukit kasutab V D. V. Reikop keeldus avaldamast sõiduki kasutaja isiku aadressi, sünniaega või isikukoodi ja sõidukit kasutanud isiku juhiloa numbrit. Oma sellise tegevusega rikkus V. Reikop
lg 2 sätestatud nõudeid ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1 järgi.
lg 2 sätestab, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: mootorsõidukit kasutanud isiku ees-ja perekonnanimi; mootorsõidukit kasutanud isiku aadress; mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood; mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Karistust kergendavad asjaolud puudusid. Karistust raskendavaks asjaoluks loeti omakasu või muu madal motiiv. Kohtuväline menetleja karistas V. Reikop'i
KAEBUSE SISU 15.06.2018.a esitas V. Reikop kaebuse Keila Linnavalitsuse järelevalvespetsialist Uno Paas'i 01.06.2018.a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr
Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja jätta kulu kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Valeria Reikop'i kaebus Keila Linnavalitsuse järelevalvespetsialist Uno Paas'i 01.06.2018.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 59, tuleb rahuldada. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. 2 4-18-3197 1. Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 261 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest. KarS § 261 lg 1 on viiteline norm, seega on vaja liiklusnõuete rikkumine sisustada
lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuste rikkumisega.
lg 2 kohaselt on mootorsõiduki omanik kohustatud, andes mootorsõiduki teisele isikule kasutamiseks, säilitama mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: 1) mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi; 2) mootorsõidukit kasutanud isiku aadress; 3) mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood; 4) mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number. Tegemist on ammendava loeteluga, seega on objektiivne koosseis täidetud juhul, kui üks neljast kohustusest jääb sõiduki omanikul täitmata. Süüteo subjektiks saab olla sõiduki omanik. Kohus loeb süüdistatava
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise menetlusaluse isiku tegevuses tõendatuks eelkõige väärteotoimikule lisatud maanteeameti liiklusregistri väljavõttega ning tunnistaja ülekuulamise protokolliga väärteoasjas nr 55. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt kuulub mootorsõiduk Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXX Valeria Reikop'ile (ik. 47505140222). Samuti ei ole kaebaja kaebuses kinnitanud vastupidist. Tunnistaja ülekuulamise protokolli (väärteoasjas nr 55) järgi (tl 13) andis V. Reikop ütlusi, mille kohaselt kasutas sõidukit Chrysler Grand Voyager (reg. nr XXX) V D. V. Reikop ütluste kohaselt ei teadnud ta V D aadressi, sünniaega, isikukoodi ega juhiloa numbrit. Väärteomaterjalidega on tõendamist leidnud, et V. Reikop rikkus
lg 2 sätestatud mootorsõiduki omaniku kohustust, jättes esitamata mootorsõidukit kasutanud isiku aadressi, sünniaja või isikukoodi ning juhiloa numbri. Seega vastab V. Reikopi poolt toimepandud tegu
Kohus ei hakka üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-122-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. 1. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on
lg 1 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et V. Reikop rikkus seadust hooletusest. Ettevaatamatus delikti iseloomustab tähelepanematu ja kohusetundetu käitumine (hoolsuskohustuse rikkumine ehk hoolsusetus), mis viib süüteokoosseisu realiseerumiseni. Hoolsuskohustus tähendab igaühelt nõutava ühiskonnas suhtlemiseks vajaliku hoolsuse, s.o sellise tähelepanelikkuse ja kohusetundlikkuse ülesnäitamist, mida eeldatakse üldises suhtluses või konkreetses tegevusvaldkonnas. Hooletuse puhul puudub isikul teadmine, et tema käitumine võib vastata seaduses kirjeldatud süüteokoosseisule või kaasa tuua koosseisupärase tagajärje saabumise. Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Sõidukiomanik ja vastutav kasutaja peavad tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise. Kohusetundlik ja ettenägelik isik peab olema teadlik, kes tema mootorsõidukit kasutab. Tunnistaja ülekuulamise protokolli (tl 13) kohaselt ei teadnud V. Reikop talle kuulunud mootorsõiduki kasutaja aadressi, sünniaega või isikukoodi ja sõidukit kasutanud isiku juhiloa numbrit, rikkudes seega sõidukiomaniku üldkohustusi. Seega pani kaebaja õigusrikkumise toime hooletusest. 3. Õigusvastasus ja süü V. Reikop'i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. V. Reikop oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud 1975. aastal. Samuti puuduvad V. Reikop'i puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on ■5 4-18-3197 V. Reikop'i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et V. Reikop on pannud toime talle etteheidetava väärteo
KARISTUS Riigikohus on lahendis 3-1-1-120-13 p 18 märkinud, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Tunnistaja ülekuulamise protokolli (väärteoasjas nr 55) järgi (tl 13) järgi andis V. Reikop ütlusi, mille kohaselt juhtis kohtuvälise menetleja poolt näidatud ajal mootorsõidukit V D.
Reikop aga ei teadnud. Seega on üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 59 ekslikult märgitud, et kaebaja keeldus nõutud andmete esitamisest. Andmete mitte teadmine ning nende esitamisest keeldumine ei ole samaväärselt hinnatavad. Kohus juhib tähelepanu ka kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollile väärteoasjas nr 59, kus on märgitud tõenditena maanteeameti liiklusregistri väljavõte. Antud väljavõttel on märgitud sõiduki kasutajana V D ja tema isikukood. Süü väiksus tuleneb ka asjaolust, et kaebaja ei olnud teadlik
Kuivõrd mootorsõiduki omanik peab olema teadlik
lõikes 2 sätestatud kohustustest, on antud juhul isiku süü väiksem kui olukorras, kus isik paneb teo toime selle keelatusest teadlik olles. Väärteo Kohtu hinnangul on praegusel juhul VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise tingimused täidetud. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. VTMS § 30 lg l3 kohaselt hüvitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel väärteomenetluse lõpetamisel menetluskulud menetlusalune isik. Kohus juhindus VTMS § 30 lg 1 p 1, § 30 lg l3, § 132 p 3, § 133, § 134, § 135, § 155. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.