) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise väljamõistmise seisukohalt ei oma tähtsust, et laps elas 15 kuud isa juures ning sellel perioodil isa ei nõudnud emalt lapse ülalpidamiseks elatist. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud lapse vajadused ühes kuus alljärgnevalt: Eluasemekulu 155 eurot Toidukulu 150 eurot Riided ja jalanõud 90 eurot Tervishoid ja hügieen 60 eurot Vaimse ja füüsilise tervise areng (ringid, laagrid) 30 eurot Kultuur ja vaba aeg 30 eurot Koolikohustuse täitmine 50 eurot Kokku lapse vajadused hageja seadusliku esindaja väitel ühes kuus 565 eurot Hageja seadusliku esindaja poolt nimetatud lapse kulutused toidukulu 150 eurot, riided-jalanõud 90 eurot, tervishoid ja hügieen 60 eurot, huvitegevus 30 eurot, vaba aeg 30 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 50 eurot on mõistlikud ja kohtupraktikaga kooskõlas. Hageja eluasemekulude tõendamiseks on hageja seaduslik esindaja esitanud kirjalikud tõendid eluasemekulude kohta ühes kuus: vee- ja soojakulu ning ühistu kulud 104,69 eurot, elektrikulu 16,45 eurot, sidekulu 16,98 euro, seega eluasemekulu kokku 138,12 eurot. Hageja ja hageja seaduslik esindaja elavad korteris kahekesi, seega on hageja osa kuludest ½ ehk 69 eurot. 2 2-18-116192 Hageja on palunud arvestada eluasemekuluna ka kasutuseelist. Hageja elab koos hageja seadusliku esindajaga. Hageja seaduslik esindaja esitas kirjaliku tõendi, et tasub Nordea Pangale korteriga seotud eluasemelaenu. Hageja elab korteris pindalaga 31m2. Hageja seaduslik esindaja on esitanud kirjalikud tõendid, et sarnaste kahe korteri keskmine ruutmeetri üürihind on 13,3 eurot (ühel korteril 14,3 eurot ja teisel 12,3 eurot). Korteri, milles elab hageja, kasutuseelise suurus on seega 412,3 eurot (31 x 13,3) ning hageja osa sellest on ½ ehk 206,15 eurot. Seega kokku on hageja eluasemekulu 275,15 eurot. Kokku on hageja vajalikud kulud ühes kuus 685,15 eurot. Kostja peab kandma hageja kuludest poole. Hageja nõuab elatist alammääras, mitte pool kuludest. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal oli alammääras elatise suuruseks 250 eurot, käesoleval 2019.a aastal on 270 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks alammääras elatis välja mõista alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 30.07.2018.a. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista õigusabikulu esindaja 3,25 tunni töö summas 325 eurot (tunnitasu 100 eurot). Tunnitasu ja töötatud tundide arv on mõistlikud ja põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.