Obsah (13)

§ 178§ 187§ 5521§ 465§ 663§ 23§ 31§ 199§ 198§ 552§ 171§ 172§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Indrek Soots, Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-8955 Tsiviilasi XX avaldus ala

§ 178lg 2).

Selgitused Vastavalt

§ 187

lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja menetluse käik

1. XX (avaldaja, laste ema) esitas 11.06.2018 Pärnu Maakohtule avalduse alaealiste laste MM, SS ja II suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõiguse saamiseks. Samuti palus avaldaja muuta tsiviilasjas 2-15-16001 kinnitatud suhtluskorda.
2. 03.07.2018 määrusega keeldus Pärnu Maakohus menetlusse võtmast XX avaldust kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-16001 kindlaksmääratud suhtlemiskorra muutmiseks. Pärnu Maakohus võttis menetlusse XX avalduse alaealiste laste MM, SS ja II suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.
3. Avalduse kohaselt on vanemate omavaheline suhtlemine raskendatud. Vanematel on olnud probleeme laste viibimiskoha määramisel. Kui laste ema kolis lastega Jürist Pärnusse, oli laste isa sellest teadlik, kuid sellest hoolimata süüdistas isa laste ema selles, et viimane on lapsed tema teadmata Pärnusse viinud ning isa sai laste kolimisest teada alles siis, kui lapsed juba Pärnus elasid. Esines ka situatsioon, kus vanim tütar pidi osalema tantsufestivalil Türgis, lapse isa oli reisist teadlik, kuid hiljem avaldas lastekaitse spetsialistile, et tema ei olnud reisist teadlik ning ema võttis otsuse vastu üksinda. Kuna pooled suhtlevad lapsi puudutavates küsimustes vaid lähtudes suhtluskorrast ning ka see on raskendatud, ei ole vanematel võimalik arutada laste igapäevaelu puudutavaid küsimusi.
4. Kuna laste isa on avaldanud, et tegu on isa poolt soovimatute lastega ning isal on laste emaga tülgastav kohtuda, ei saa pidada mõistlikuks, et vanemad laste igapäevaelu küsimusi koos arutaksid. 2
5. Vanemad on eri meelt laste tervise küsimustes. Vanematel on olnud vaidlusi teemal, kas laps peaks isa juures kaalumas käima. Kuna noorem tütar kaalub rohkem kui vanem, tekitab see temas kompleksi.
6. Avaldaja leiab, et ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine on laste huvides. Laste isa seisukoht laste ema avaldusele
7. YY ei nõustu avaldusega ning leiab, et esitatud avaldus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Isa ei ole nõus ühise hooldusõiguse lõpetamisega, kuna see ei oleks põhjendatud. Isa on seisukohal, et käesoleval juhul oleks ühise hooldusõiguse lõpetamine vastuolus laste huvidega. Isa hinnangul arvestavad kahe vanema tehtud otsused rohkem laste huvidega, kui ühe vanema omad. Mitu inimest näevad küsimuse erinevaid aspekte ja arvestavad seega rohkemaid asjaolusid ja tahke. Lisaks tasakaalustavad vanemad teineteist, eriti olukorras, kus üks vanematest äärmustesse kaldub. Vanemate vahel puuduvad vaidlused küsimustes, mille üle otsustamiseks on ema esitanud taotluse saada ainuhooldusõigus, st viibimiskoha, hariduse ning terviseküsimustes. Vanemad on suutnud need küsimused läbi arutada ning laste huve arvestavad otsused teha.
8. Senise kohtupraktika kohaselt ei ole põhjendatud lihtsalt niisama, ilma igasuguse põhjuseta, hooldusõiguse üleandmine, kuivõrd tegemist on tõsise perekondliku riivega ning laste huvides on, kui lastel on kaks võrdõiguslikku vanemat. Kui vanemate vahel oleks olemas vaidlus ja erimeelsus selle osas, kus lapsed peaksid elama, millises koolis käima või ka laste tervise küsimuste osas, siis võiks olla põhjendatud hooldusõiguse üleandmine. Täna sellist vaidlust vanemate vahel ei ole, mistõttu ei ole põhjendatud ka hooldusõiguse üleandmine. Lastele määratud esindaja seisukoht
9. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja märgib kirjalikus seisukohas, et käesolevas asjas on põhjendatud avalduse rahuldamine ning laste emale ainuhooldusõiguse andmine laste suhtes viibimiskoha määramise, hariduse- ja tervishoiuküsimuste osas. Asjas on oluline arvestada, et lapsed on algkooliealised, kelle elukohaks on ema elukoht. Lapsed on sellise elukorraldusega harjunud ning selle muutmine ei oleks laste huvidega kooskõlas. Laste isa on varasemalt keeldunud andmast nõusolekut laste elukoha sissekirjutuse vormistamiseks laste ema elukohta.
10. Lapsevanemate vahel on olnud olulisi erimeelsuseid ka hooldusõiguse teostamise osas tervise ja huviharidusega seonduvalt vanemate kooselu ajal, kuid peale vanemate kooselu lõppemist ei ole esindaja esialgse hinnangu kohaselt erimeelsused hariduse küsimustes primaarsed. Siiski ei pruugi olla laste huvides olukord, kus laste ema, laste peamise hooldajana teeb vastavad otsustused ainuisikuliselt, kuid formaalselt on vanematel ühine hooldusõigus. Selliselt võib olla põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ka hariduse küsimustega seonduvalt.
11. Tervishoiu küsimuses on vanemate vahel tekkinud põhimõtteline vaidlus küsimuses, kas II vajab psühhiaatrilisi uuringuid, mida lapse ema peab vajalikuks, kuid lapse isa vajalikuks ei pea. Kuna psühhiaatri konsultatsiooni näol ei ole tegemist äärmusliku, invasiivse protseduuriga, ei ole esindaja hinnangul erialaarsti konsultatsioonist keeldumine lapse huvidest lähtuv. Eestkosteasutuste seisukoht
12. Saue vald on seisukohal, et laste huvides on suhelda otse ja regulaarselt ka lahusoleva vanemaga, seda enam, kui ka lahuselav vanem on aktiivselt huvitatud laste elus ja kasvatamises osalemisest. Fakt, et vanematel on probleeme omavahelise suhtlemisega 3 suhtluskorra osas, ei peaks olema põhjuseks ühise hooldusõiguse lõpetamise ja ühele vanemale teatud küsimustes ainuhooldusõiguse andmiseks. YY on seni ja soovib ka edaspidi lastega regulaarselt kohtuda, nende elus oluliste küsimuste kohta infot saada ja kasvatamises osaleda ning on veendunud, et ühise hooldusõiguse säilimine tagab talle selle õiguse.
13. Pärnu linn on märkis, et vanemate poolt sõlmitud kompromissiga tsiviilasjas nr 2-1516001 on vanemad kokku leppinud muuhulgas laste elukoha ning selleks on määratud ema elukoht. Lähtudes eeltoodust ei ole eestkosteasutuse hinnangul täiendavalt elukoha küsimuse reguleerimine ja otsustusõiguse üleandmine avaldajale põhjendatud ega vajalik.
14. Samuti ei ole teada, et vanemad oleksid eriarvamusel haridus ja/või terviseküsimustes. Avalduses esile toodud asjaolud, millega avaldaja ainuhooldusõiguse taotlust põhjendab, ei ole objektiivset laadi (elukohavahetus, koolivahetus vms elukorralduslik muutus), vaid tegemist on vanemate vaidlusega senise suhtluskorra üle, mis on aga lepitusmenetluse ese. Pärnu linna hinnangul ei ole hooldusõiguse mahu ümberkorraldamine põhjendatud ega vajalik. Avaldaja ei ole esile toonud kaalukaid asjaolusid, mille tõttu tuleks laste hooldusõigus temale täielikult üle anda. Laste isa vaidleb ühise hooldusõiguse lõpetamisele vastu. Hooldusõiguse lõpetamise (ja ka hooldusõiguse üleandmise) asjades tuleb eelkõige arvestada laste huviga (PKS § 137 lg 3). Antud asjas paistab, et avaldaja soovib hooldusõiguse jagamisega realiseerida isiklikku huvi, mis annab õiguse vältida eraldi elava vanemaga suhtlemist ning otsustada ka selle üle, millisel määral lapsed isaga suhelda saavad ja kus, mis läheb aga vastuollu laste huvidega. Kui vanem ei soovi vahetus suhtluses olla oma ekspartneriga, siis olulisi lastesse puutuvaid otsustusi on vanematel kaasaaegseid kommunikatsioonivõimalusi kasutades võimalik teha ühiselt ka lahuselu korral. Laste hooldamisel on välja kujunenud olukord, kus lapsed elavad ema juures ning viibivad suhtlemiskorras määratud aegadel isa juures. Seega tegelevad lastega ja teostavad isikuhooldusõigust mõlemad vanemad. Samuti on näha, et vanemad suudavad lastega seotud olulistes küsimustes kokkuleppele jõuda ning paistab, et raskusi valmistavad pigem igapäevaeluga seotud küsimused ning teineteisele kokkulepitud suhtlemiskorra täitmise raskemaks tegemine. Pärnu linn on seisukohal, et vanemate ühise hooldusõiguse jätkumine on enam laste huvides kui hooldusõiguse mahu ümberkorraldamine ja ainuhooldusõiguse andmine avaldajale. Esimese astme kohtu määrus
15. Pärnu Maakohtu 07.01.2019 määrusega jäeti laste ema avaldus rahuldmata. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda v. a laste riigi õigusabikulu, mille jättis riigi kanda.
16. Alaealised lapsed MM, SS ja II elavad oma ema XX juures, kes teostab laste hooldusõigust igapäevaselt. Tsiviilasjas 2-15-16001 on Tallinna Ringkonnakohus 07.03.2016 kinnitanud YY ja XX kompromissi lastega suhtlemise korra osas. YY on esitanud kohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks lastega suhtlemise korra osas vastavalt

§-le

1. Pärnu Maakohus on antud avalduse lahendanud kohtumäärusega 13.08.2018, kuid kohtumäärus ei ole käesolevaks ajaks jõustunud seoses esitatud määruskaebusega. Seega kuna laste isale on määratud lastega suhtlemise kord, siis antud asjas puudub vaidlus selles osas, et lapsed elavad ema juures. YY on ka ise kohtuistungil kinnitanud, et on nõus, et lapsed elavad ema juures. Ka avaldaja kinnitas kohtuistungil, et selles ei ole vaidlust, et laste elukoht on ema juures.
2. XX selgitas kohtuistungil, et oli takistatud laste sissekirjutamine, kui ta kolis Pärnusse ja avaldaja kardab, et iga moment, kui on laste isa allkirja vaja, sest lapsed käivad palju 4 reisimas ja võistlemas, hakkab isa looma tingimusi allkirja andmiseks. Nad olid 2 aastat Pärnus elanud ja olid juba Pärnu linna elanikud, siis registriameti esindaja asus läbirääkimistesse ja registreeris lapsed Pärnusse. Laste isa registreerimiseks nõusolekut ei andnudki. Laste isa YY selgitas kohtuistungil, et e-kirjas teatati, et ema kolib, aga kuhu ja millal, seda infot ei olnud. Isa lepinguline esindaja selgitas kohtuistungil, et ema kolis lastega Pärnusse 2015 ja vaidlus sissekirjutuse osas oli
3. aasta septembris. Registripidaja kirjutas isale ja YY vastas koheselt kirjale, et pole taotlust ja palus see lisada ning isa oli omalt poolt valmis ka taotluse allkirjastama, talle ei saadetud avaldust millega tutvuda ja millele allkiri anda (kd I, tl 147).
4. Põhjendatud on eestkosteasutuste seisukohad selles osas, et vanematel on omavahelise suhtluse ja info andmise probleemid seoses lastega. Nimetatu nähtub ka kohtule esitatud avaldusest ja laste vanemate selgitustest kohtuistungil. Kui ema otsustas lastega kolida Pärnusse
5. aastal, siis oleks laste ema pidanud laste isa eelnevalt teavitama, millal ja kuhu kavatsetakse kolitakse, infovahetus ei oleks pidanud toimuma laste kaudu. Kui lastevanemad elavad lahus ja neil on ühised lapsed, on normaalne ja põhjendatud, et lastega koos elav vanem teavitab lastega lahus elavat vanemat laste elukoha muutusest võimalikult aegsasti. Laste elukohana Pärnus registreerimiseks pöördus XX YY poole e-posti teel 31.08.2017 (kd I, tl 114). YY ei keeldunud nõusolekust, kuid tekkisid erimeelsused, millises vormis ja viisil nõusolek anda. Käesolevaks ajaks on laste elukohana registreeritud ema elukoht Pärnu linnas.
6. Laste isa YY on huvitatud laste elus ja kasvatamises osalemisest ning see, et vanematel on omavahelise suhtlemisega probleeme, ei ole alus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse osaliselt ühele vanemale andmiseks. Kohtuistungil selgitas avaldaja, et alaealine laps M käib XXX tantsutrennis. Ka S käib tantsutrennis. Laste isa ja treeneri suhtlus on jõudnud sellisesse seisu, et treener küsis, kas ei tahaks vahetada tantsutrenni. Kui ta palus isal teha seoses huvialaringidega notariaalse tõendi M tantsukoolile, et laps saaks käia välismaal, siis isa tegi selle ühe reisi jaoks, kuigi avaldaja palus teha notariaalne tõend lapse 18-aastaseks saamiseni. Järgmine kord on vaja hakata jälle nõusolekut küsima. Kohus leiab, et on normaalne, kui laste isa teavitatakse sellest, kui laps läheb treeningutele v. esinema välismaale ja küsitakse selleks nõusolekut isalt. YY ka nõusoleku andis. Pole põhjendatud nõusoleku andmine etteulatuvalt ükskõik millisele reisile kuni lapse täisealiseks saamiseni. YY ja treener RR kirjavahetusest nähtub, et isa tunneb aktiivselt huvi lapse treeningute vastu (kd I, tl 136-143). Samas on õige, et vanemad peaksid arvestama ka laste endi soove. Laste esindaja avaldas kohtuistungil, et alaealine laps M soovib käia ratsutamise trennis, aga isa ei kiida seda heaks. YY selgitas kohtuistungil, et kui laps oli ratsutamise treeningul kukkunud ja kaks tuttavat olid hobuse seljast kukkunud, siis ta selgitas, et see on ohtlik treening, aga ta ei keelanud lapsele seda treeningut. Laps jäi treeningust kõrvale peale seda, kui ta oli kukkunud. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et isa oleks keelanud lapsel käia ratsutamise treeningutel ja laps pole seetõttu saanud seal käia. Neid asjaolusid ei ole ka avaldaja esile toonud.
7. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et vanemate vahel on vaidlusi II haridusküsimustes. Kohus ei näe, et vanematel on laste hariduse küsimustes sellised vaidlused, et peaks ühise hooldusõiguse haridusküsimuste osas lõpetama ja andma laste emale.
8. Avaldaja on avalduses märkinud, et vanemad on eri meelt laste tervise küsimustes. Vanematel on olnud vaidlusi teemal, kas laps peaks isa juures kaalumas käima. Laste isa on seisukohal, et laste pikkuse mõõtmine ja kaalumine on tervisega seotud teema nagu hammaste pesemine. Kohus märgib, et tervise küsimustes ühele vanemale hooldusõiguse andmine ei tähenda seda, et kui lapsed viibivad vastavalt suhtlemise korrale lahuselava vanema juures, siis nimetatu keelab lahuselaval vanemal kodus laste 5 pikkuse või kaalu mõõtmist. PKS § 145 lg 2 kohaselt hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. PKS § 145 lg 3 järgi kui laps viibib käeoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem.
9. Avaldaja selgitas kohtuistungil, et alaealine laps I on psühhiaatri jälgimisel, aga isa arvates ei ole lapsel midagi viga. Kui on vaja lapse tervisega midagi otsustada ei pruugi isa nõusolekut anda. Kohtuistungil kinnitas lapse isa, et tema ei ole vastu I terviseuuringutele. Seni ei ole vanematel tekkinud konkreetset olukorda, et laps on vajalik arsti juurde viia või uuringutele minna või laps vajab mingit ravi ja teine vanem ei ole selleks nõusolekut andnud. Lapsed elavad Pärnus ja neil on perearst Pärnus ning selles osas vaidlust ei ole. Samuti ei ole avaldaja esile toonud asjaolusid laste MM ja SS ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tervise küsimustes. Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja teisele vanemale ainuhooldusõiguse andmist tuleb hinnata eraldi iga valdkonna ja lapse puhul.
10. Kohus leiab, et kuigi lapsed elavad alaliselt ema juures ja suhtlevad isaga vastavalt suhtluskorrale, on isa huvitatud laste elus osalemisest ja tunneb piisavalt huvi laste vastu ning osaleb lahuselava vanemana laste kasvatamises. Alaealised lapsed leiavad, et pigem võiks ema nendega seotud asju otsustada. Kuna lapsed elavad alaliselt ema juures, siis on kohtule arusaadav, et lapsed toetavad rohkem vanemat, kellega nad koos elavad. Kohus leiab, et vanematel on eelkõige probleemid omavahelise suhtlemisega, lastega määratud suhtluskorra täitmisega ja laste osas üksteisele info andmisega ning neid probleeme ei lahenda laste ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine. Kohus leiab, et laste huvides ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine laste viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes ja seega tuleb avaldus jätta rahuldamata. Määruskaebus
11. Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse tervikuna ning teha uue määruse, millega rahuldada avaldus või alternatiivselt saata avaldus uueks läbivaatamiseks maakohtule. Avaldaja palus jätta menetluskulud laste isa kanda.
12. KOV esindajatest ei ole keegi suhelnud lastega ja nad on jätkuvalt kinni vanemate omavaheliste suhete teemas. Pärnu KOV esindaja oli suhtluskorras poolte nö lepitajaks, kes sealses menetluses suhtus selgelt vaenulikult avaldajasse. Tegemist on isikliku arvamuse mitte KOV-i põhjendatud seisukohaga.
13. Lapse ärakuulamine

§ 5521mõttes ei ole pelgalt formaalne kohtu kohustus.

Viidatud sätte mõte ei seisne selles, et kohus peab lihtsalt ära kuulama ning ei ole mingilgi moel kohustatud arvestama laste antavate selgitustega. Maakohus leidis lahendis, et kuna lapsed elavad alaliselt ema juures, siis on maakohtule arusaadav, et lapsed toetavad rohkem vanemat, kellega nad koos elavad. Eeltoodu oma sisult tegelikult ei põhjenda, miks maakohus laste selgitustega ei arvestanud. Määrus on põhjendamata. Laste esindaja, kes ainsana protsessis vaid laste huve järgib, seisukoht on selgelt ümber lükkamata.

1. Maakohus ei ole otsuse tegemisel mingilgi moel arvestanud laste isa puhul valmisolekut lapsi kasvatada, hingelist seotust lastega ning senist pühendumist laste eest hoolitsemisele ning laste elamistingimusi ema juures. Maakohus ei ole otsuse tegemisel vaaginud laste isa suhtumist lastesse üldse.
2. Lisaks eeltoodule ei ole maakohus vaaginud ka poolte varasema praktika eripära- laste kasvatamist lähisuhte vägivalla tingimustes, mis samuti on selge PKS § 137 lg 3 6 reguleerimisalasse kuuluva osas informatsiooni andev indikaator. Protokollis kajastuvad „kõik varasemad teraapiad“ on tingitud enamjaolt kooselu ajal läbielatud lähisuhte vägivallast.
3. Laste isa teeb takistusi. Isa poolt allkirja andmisest keeldumine on fakt. Seda ei saa ilustada kohtumääruses väitega, et seda sooviti anda muul viisil või vormis, kui seda küsiti. I poolt psüühiliste uuringute teostamise mõttetuks pidamine on tõendatud laste esindaja kohtuistungil antud selgitustega. See on ka fakt, mida ei saa ilustada kohtumääruses sellega, et kohtuistungil pidas isa uuringuid põhjendatuks. Ka laste esindaja andis kohtuistungil mõista, et ratsutamistrennist loobumise osas oli isa seisukoht määrav, lapse jaoks oli isa selgelt trennile vastu ja ta ei kiida seda heaks.
4. Eksitav on kohtu ja KOV esindajate seisukoht, et hooldusõiguse piiramisega soovitakse lapsi isast kuidagi võõrutada või sellega mingeid oma isiklikke soove täita. Lastega seotud suhtlust jääb ka pärast hooldusõiguse piiramist reguleerima suhtluskord. Suhtluskord, mis sõlmiti kompromissi teel ning mida praegu lepitusmenetluse korras täpsustatakse, annab laste isale piisavad võimalused lastega suhtlemiseks kohtumiseks ning isaliku hoolitsuse väljendamiseks. Midagi enamat pole ka laste isa ju suhtluskorras soovinud.
5. Ka on arusaamatu maakohtu poolt viitamine asjaolule, mille kohaselt on XX asunud koos lastega elama Pärnusse registreerimisele eelnevalt enam kui 2 aastat tagasi. Kuidas omab fakt, et laste ema ei teavitanud (mida ta tegelikult tegi) tollal isa 2 aastat tagasi täna hooldusõiguse teostamisse. Selle esiletõstmine maakohtu poolt määruse hooldusõiguse piiramise vaidluses põhjendavas osas annab indikatsiooni sellest, et see asjaolu on justkui teiste asjaoludega koos osutunud otsuse tegemisel määravaks.
6. Tegemist on

§ 465lg 2 p 8 sätestatud nõuete rikkumisega maakohtu poolt lahend on põhjendamata.

Menetluse edasine käik

1. Laste isa, eestkosteasutus I ja eestkosteasutus II palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Lastele määratud esindaja leidis, et määruskaebus on põhjendatud ja laste huvidega kooskõlas, mistõttu tuleb teha uus otsus, millega XX avaldus rahuldada.
2. 04.02.2019 täpsustas avaldaja määruskaebust, paludes taandada lastekaitseametnikuna osaleva ametniku VV ning tema esitatud arvamuse tõendite hindamisel jätta kõrvale.
3. Lastele määratud esindaja, laste isa, eestkosteasutus I ja eestkosteasutus II palusid taotluse VV taandamiseks jätta rahuldamata.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 37. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab tsiviilkolleegium maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 38. Esmalt lahendab kolleegium avaldaja taotluse lastekaitseametniku VV taandamiseks ning tema esitatud arvamuse tõendite hindamisel kõrvale jätmiseks. Taotluse kohaselt on VV näol tegemist isikuga, kes oma arvamuses ei lähtu mitte laste huvidest vaid tal on isiklik antipaatia XX suhtes ning kirjavahetuses ta ei varjagi seda. Taandamise alusena tugineb avaldaja

§ 23

p-le 7,

§ 31

lg-le 1 ja

§ 199lg 1 p-le 3.

39. Avaldaja poolt viidatud sätted kohtuniku, eksperdi ja tõlgi taandamise kohta ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele.

§ 198

lg 3 teise lause järgi ei ole isik 7 menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Arvamuse andmisega ei muutu kohalik omavalitsus alaealist puudutavas menetluses automaatselt menetlusosaliseks (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2018, lk 544). Samuti tuleb silmas pidada, et Pärnu linn on volitanud ennast esindama kohtumenetluses lasekaitsespetsialisti VV, millest tulenevalt saab Pärnu linn VV volituse enda esindamiseks tagasi võtta. Kohtul ei ole

-st ega muust seadusest tulenevat alust eestkosteasutuse esindaja taandamiseks ega tema esitatud arvamuse tõendite hindamisel kõrvale jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium taotluse rahuldamata.

1. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib tsiviilkolleegium järgmist.
2. Ebaõige on kaebuse väide, et KOV esindajatest ei ole keegi suhelnud lastega.

§ 552

lg 2 säte reguleerib kohtu koostööd valla- ja linnavalitsusega ning maakohus on küsinud nimetatud sättele tuginedes eestkosteasutustelt seisukohta lapsi puudutavas menetluses. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et laste elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Pärnu linna esindaja kuulas vanemad lapsed ära isiklikult 30.01.2019 koolis ning andis sellest ka laste emale teada peale kohtumist. Laste isa elukohajärgne kohalik omavalitsus Saue vald viis läbi kodukülastuse laste isa elukohas, et veenduda lastele kohaste tingimuste olemasolus isa juures viibimise ajal ja eraldielava vanema valmisolekus ning soovis ühist hooldusõigust teostada. Pärnu linn ja Saue vald on oma kirjalikud arvamused maakohtule esitanud. Tsiviilkolleegium ei leia, et Pärnu linna lastekaitseametnik oleks käitunud laste ema suhtes erapoolikult. Mõlema eestkosteasutuse lastekaitsespetsialistid ei ole soosinud üht vanemat teisele, kui on märkinud, et laste huvides ei ole antud juhul lõpetada ühise hooldusõiguse teostamine. Sellest, et lastekaitsespetsialistid jõudsid ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas laste emast erinevale seisukohale, ei saa järeldada, et lastekaitsespetsialistid oleksid laste ema kahjuks erapoolikud.

1. Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus on asja lahendamisel jätnud arvestamata laste poolt ärakuulamisel avaldatu ja laste esindaja seisukoha. Laste esindaja on menetluses asunud seisukohale, et ühise hooldusõiguse peaks lõpetama, mõlemad eestkosteasutused leidsid aga, et selleks pole alust. Maakohus kuulas ka lapsed isiklikult ära. Maakohus on lahendit tehes arvestanud menetlusosaliste ja eestkosteasutuste seisukohti ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Alla 14-aastased lapsed ei ole veel pädevad otsustama oma vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise üle.
2. Ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtu määruses neid puudusi kolleegiumi hinnangul ei esine. Toimiku materjalidest nähtuvalt on XX maakohtule esitatud avalduses esile toonud Pärnusse kolimise asjaolu, millega seoses taotles avaldaja käesolevas menetluses viibimiskoha määramise osas hooldusõiguse osalist lõpetamist. Maakohus on avalduses esiletoodud vastuväiteid analüüsinud ja hinnanud ning leidnud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine laste viibimiskoha osas ei ole põhjendatud, kuna laste elukohana on registreeritud ema elukoht Pärnu linnas ning lisaks puudub ka vanemate vahel vaidlus, et lapsed elavad ema juures. Asjas puuduvad tõendid, et isa oleks lapse huvide vastaselt keelanud M-l käia ratsutamistrennis. Isa on selgitanud, et tegemist on ohtliku treeninguga ning lähtunud seejuures just lapse huvidest. Ka tervise küsimuste osas ei esine ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust. Isa on kinnitanud, et ta ei ole vastu lapse I terviseuuringutele. Seega hoolimata vanemate omavahelise 8 suhtlemise probleemidest ei ole laste huvides ühise hooldusõiguse lõpetamine üheski valdkonnas.
3. Tsiviilkolleegiumi hinnangul ei piisa ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmiseks asjaolust, et üks vanem soovib laste osas olulisi otsustusi ainuisikuliselt teha. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi endiselt ühiselt. Seega olulisi otsuseid tuleb teha ühiselt. See ei piira ega raskenda igapäevaelu toimimist, sest lapse igapäevaelu küsimusi otsustab PKS § 145 lg-te 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.
4. Maakohtu lahendist nähtuvad objektiivsed põhjendused, miks maakohus otsustas jätta rahuldamata laste ema avalduse. Käesoleval juhul on vanemad võimelised teostama ühist hooldusõigust ja ühele vanemale ainuotsustusõiguse andmine olulistes küsimustes, ei ole laste huvides. Tsiviilkolleegiumi hinnangul ei anna toimiku materjalid alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Tulenevalt

§ 171

lg-st 1 jätab tsiviilkolleegium laste isale määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu tuleb jätta riigi kanda (

§ 172

lg 3) ja eestkosteasutuste menetluskulud nende endi kanda (

§ 172lg 1).

47.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. 08.04.2019 on laste isa esitanud määruskaebemenetlusega seoses kantud menetluskulude nimekirja. Laste isa õigusabitoiminguteks seoses määruskaebemenetlusega on: määrusekaebusega tutvumine ning vastuse koostamine ja kohtule edastamine - 5 h 15 min; taandamise taotlusega tutvumine ja vastuse koostamine ja kohtule edastamine- 2 h 15 min. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 130 eurot. Laste isa kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning laste isa ei ole käibemaksukohuslane. Laste isa menetluskulud on seega kokku 1170 eurot (7,5 h x 130 eurot/h + käibemaks 195 eurot).
2. Laste ema lepinguline esindaja Riho Friedrichs sai laste isa menetluskulude nimekirja kätte 17.04.2019, kuid vastuväiteid menetluskuludele ei esitanud.
3. Tsiviilkolleegium, tutvunud laste isa avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et tegemist on tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik kulu. Vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) võib, arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoiminguid, pidada mõistlikuks tasuks, mis ei ole üleliia kõrge.
4. Kogumis peab tsiviilkolleegium põhjendatuks laste isa õigusabikulu määruskaebemenetluses 7,5 h (5,25 + 2,25) ulatuses. Arvestades laste isa lepingulise esindaja tunnitasu suurust 130 eurot (lisandub käibemaks) ja asjaolu, et laste isa on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on laste isa põhjendatud menetluskulude suurus kokku 1170 eurot (7,5 h x 130 + käibemaks 195 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur