Obsah (9)

§ 75§ 751§ 78§ 184§ 274§ 63§ 64§ 74§ 76

1-15-1840 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-15-1840 (14240103810) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Al

) § 76 ja § 78 p-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Valeri Semenjuki tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.09.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Määrata Valeri Semenjukile katseaeg kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 18.09.2021 ning allutada Valeri Semenjuk käitumiskontrollile pikkusega 24 (kakskümmend neli) kuud alates vanglast vabastamisest. Käitumiskontrolli jooksul peab Valeri Semenjuk kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4, 7 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Valeri Semenjuk on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-15-1840 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ja mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega; 10) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 11) alluma elektroonilisele valvele.

§ 751

lg 3 alusel määrata Valeri Semenjuki elektroonilise valve pikkuseks 4 (neli) kuud. Vastavalt

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Valeri Semenjuki vangistusest vabanemisest. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 15.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Semenjuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.09.2015 otsusega tunnistati Valeri Semenjuk süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

Samuti tunnistati Valeri Semenjuk süüdi

§ 274

lg 1, § 328 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks

§ 63lg 1 kohaldamisega 1 aasta 6 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg-le 1, üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõisteti Valeri Semenjukile liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.11.2011 kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra (3 aastat) ning mõisteti Valeri Semenjukile liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Karistusaega arvestati alates 18.09.

1. Kohtuotsus jõustus 17.11.
3. Kinnipidamisasutuses Valeri Semenjuki kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on ta ohtlik ametnikule (risk ühiskonnas), avalikkusele (risk ühiskonnas) ning konkreetsele täiskasvanule. Oht seisneb materiaalse kahju tekitamises, füüsilise vägivalla kasutamises, narkootikumide käitlemises/vahendamises, mootorsõiduki juhtimises alkoholjoobes, perevägivallas. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on majanduslikud raskused, kui isik on alkoholijoobes ning ei kontrolli oma tegevusi ja emotsioone, kui isik tunneb end ohustatuna ning käitub nö enese kaitsmiseks impulsiivselt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 49%. Arvestades eeltoodust toetab vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 2 1-15-1840
4. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kui kohus peab otstarbekaks Valeri Semenjuki vabastada tingimisi enne tähtaega, määrata käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud alates vanglast vabastamisest ning katseaja pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 18.09.
5. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral kohustada Valeri Semenjuki täitma kohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist;

§ 75

lg 2 p 7 - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud - elektroonilise valve pikkuseks määrata 4 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets nõustub oma kirjalikus 16.05.2019 arvamuses vanglaga ning toetab samuti Valeri Semenjuki ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Valeri Semenjuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu kohtuistungil
2. Valeri Semenjuk jäi 21.05.2019 toimunud kohtuistungil selle juurde, et ta soovib tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Ta teatas, et kinnipidamisasutuse iseloomustuses välja toodud andmed vastavad tegelikkusele ja ta jätkuvalt soovib enda ennetähtaegset vabastamist. Ta asuks aadressil xxx koos elama enda ema ja pojaga. Kui teda vabastatakse enne tähtaega tingimisi, siis ta tahab minna tööle ning võimaluse korral tahab ta läbida täienduskoolitust keevitaja erialal ning asuda spetsialistina tööle. Ta on oma elus nii pikka aega vangistuses esimest korda. Ta on töötanud endaga ning saanud aru oma vigadest ja saab aru, et perekond on tema jaoks kõige tähtsam. Ta on proovinud narkootilisi aineid, aga nii öelda süsteemselt ei kasutanud. Tal ei ole esinenud narkosõltuvust. Tema suhtlusringkonnas on olemas kriminaalkorras karistatud isikud, aga ta üritab mitte suhelda nende inimestega, kes võivad tirida teda tagasi. Varasemalt viis tema poolt kuritegude toimepanemisele võimalik et karistamatus. Kui ta ei eksi, siis viimasel töökohal on ta töötanud vist kaks aastat. Tal on juba lõpetatud keevitaja kursused ning ta oli kaua oodanud, millal vangla annab võimalust kursusi läbida, aga ta pidi töötama selleks, et saaks maksta elatist. Ta on lõpetanud keelekursuse kategooriale A2, aga võib suhelda küll. Ta plaanib võlgnevuse summas 9938 eurot tasuda selliselt, et läheb tööle, siis võtab ühendust kohtutäituriga, kellega sõlmib lepingu ja hakkab välja maksma väikeste summadena. Ta arvab, et nende isikutega, kes võivad teda mõjutada ei hakka ta isegi teretama. Kinnipidamisasutuses on olnud tal võimalik pidevalt suhelda enda lastega. Tema suhtled enda lastega on suurepärased. Sotsiaalprogrammidest on ta mingeid aspekte enda jaoks selgeks teinud ning see mõjutab tema arvamust. Ta tegi enda jaoks selgeks, et alkohol ja tema ei sobi omavahel. Riigiametnikud on samasugused inimesed nagu nemad, lihtsalt teevad oma tööd. Ta on tuttav ka kriminaalhooldaja arvamusega ja ta on nõus nende nõuetega. Ta on juba kandnud viieaastast vangistust ja midagi rikkuda pole mõtet. Kui kohus peab võimalikuks tema ennetähtaegset vabastamist, siis ta plaanib osaleda aktiivselt oma laste kasvatamises, sest selle karistuse ajal ta ei suutnud neile anda palju asju ja tahab sellele järele jõuda. Enamus talle ettenähtud tegevusi individuaalses kavas on läbitud. Dokumenti ta ei tellinud, aga kui kohus peab võimalikuks teda vabastada, siis ta kohe teeb ära. Sotsiaaltöötajaga oli vestlus tema tulevikuplaanidest. Ta viibib üsna pikka aega vangistuses ja on toimunud väärtuste ümberhinnang. Ta püstitab endale eesmärke, mida kavatseb saavutada. Tema ema ja lapsed on need lähedased isikud, kes saavad vabaduses hoida teda õigel teel. Tema ema 3 1-15-1840 ametlikult töötab ja on senini kasvatanud tema poega. Tal ei ole teada, milline palk umbkaudu on talle ette nähtud kui ta asub vabaduses tööle. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et Valeri Semenjuki tingimisi ennetähtaega vabastamine on põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 8.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.09.2015 otsusega tunnistati Valeri Semenjuk süüdi

§ 184

lg 2 p 2, § 274 lg 1, § 328 lg 2 p 1 järgi ning

§ 63

lg 1, § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.09.2014. 10.

§ 76

lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on V. Semenjuk temale mõistetud karistusajast 7 aastat ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 11.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 12.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 4 1-15-1840 13. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi V. Semenjukil ei ole.
2. Positiivse asjaoluna hindamaks V. Semenjuki käitumist kinnipidamisasutuses on põhjendatud tuua välja ka see, et 21.07.2015-31.08.2015 töötas xxx. Samuti 08.08.201607.11.2016 töötas ta xxx ning alates 09.11.2016 töötab ta AS E -s xxx. Töötegemisega hõivatus ja pakutud tööga mittepirtsutamine on kohtu hinnangul üheks selliseks asjaoluks, mis aitab kinnipidamisasutusest vabanemisel püsida õigel rajal. Nimetatu annab kohtule aluse asuda seisukohale, et süüdimõistetu on võimeline vabaduses olles teenima ametlikku tulu ja ennast ja enda lapsi ära elatama. Seda kinnitab ka see, et tal on varasemast ajast olemas ametliku töö tegemise kogemus, kuna kohtul ei ole alust kahelda tema ütlustes selles osas, et viimasel töökohal on ta töötanud vist kaks aastat. Seda kinnitab ka kinnipidamisasutuse iseloomustus, mille kohaselt ta töötas kaks ja pool aastat AS-s A xxx ja A P A OÜ-s xxx.
3. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt perioodil 06.09.2016-18.10.2016 läbis ta programmi Eluviisitreening. Kinnipeetav läbis programmi täismahus ning üsna edukalt. Oli aktiivne ja avatud. Oma kogemusest rääkis vabalt. Tundus, et on palju analüüsinud ning järeldusi teinud. Motivatsioon muutusteks on olemas. Teab kuidas oma soovi ja muutusi ellu viia. Teadvustab probleeme ja võimalikke riskiolukordi ning püüab neid tulevikus vältida. Samuti osales ta 13.12.2017-17.04.2018 sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening. Programmi jooksul oli aktiivne ja osales aruteludes. Tunneb viha ohjamise meetodeid. Tunneb oma vigu ja ei karda nendest rääkida. Arvab, et tulevikus antud programm aitab teda.
4. Arvestades ülaltoodud andmeid V. Semenjuki käitumise kohta kinnipidamisasutuses, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et kinnipeetu käitumisele kinnipidamisasutuses etteheiteid teha ei ole võimalik. Seda seisukohta kinnitab ka see, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning seega on ta võimeline alluma kehtestatud korrale. Ka tema suhtes koostatud individuaalne täitmiskava on peaaegu täidetud. Viru Vanglas on läbinud riigikeele A1 ja A2 taseme kursused, viimane sooritatud tulemusele 78%.
5. Kokkuvõtvalt leiab kohus seega, et kinnipeetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Ta on üle nelja aasta pikkuse perioodi jooksul allunud 5 1-15-1840 vanglas kehtivatele reeglitele ja see annab aluse järeldada, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud enda eesmärgi ning kinnipeetu on võimeline elama seaduskuulekalt. Kohtuistungil selgus, et süüdimõistetul on kindel nägemus, kuidas tema edasine elu peaks edasi kulgema ning kohus loodab, et V. Semenjuk teeb teoks planeeritu ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu ning ei muuda enda seisukohta selles osas, et alkohol ja tema ei sobi omavahel. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
6. Kohus leiab, et Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kahtlustatava elutingimused vabaduses on head, kuna tal on olemas elukoht aadressil xxx, kus ta hakkab elama koos ema S O ja enda pojaga ning talle on tagatud ka töökoha olemasolu. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib Valeri Semenjuk tööle asuda OÜ E B S, kontaktisik S K. Ettevõtte omanik S K kinnitas telefonivestluses kriminaalhooldusametnikuga, et on valmis võtma Valeri Semenjuki tööle.
7. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et enne vangistust oli registreeritud Eesti Töötukassas töötuna. Enne seda töötas ametlikult 2 ja pool aastat AS A xxx ja A P A OÜ-s xxx. Peamiseks sissetulekuallikaks oli Töötukassa toetus ja narkootikumide müügist saadud tulu. Viru Vangla 26.04.2019 andmetel omab võlgnevusi summas 9 938 eurot (millest ~3000 on elatise nõue) ja vabanemisfondis on hoiustatud 1 056,69 eurot. Isiku võlgnevuste ulatus viitab sellele, et tal on olnud raskusi oma tulude-kulude tasakaalus hoidmisega. Motiveeritud võlgnevusi tasuma ja vanemale tütrele alimente maksma. Vangistuses on töötanud xxx, alates 09.11.2016 töötab xxx, töötamisse suhtub positiivselt, töötamisega seoses probleeme ei ole.
8. Lisaks püsiva elu- ja töökoha olemasolule on seega süüdimõistetul olemas ka vabaduses ema tugi, kes töötab ja on senini tema poega kasvatanud. Seega on süüdimõistetul olemas vabaduses olles lähedase toetus, mis peaks aitama kaasa tema ühiskonda resotsialiseerumisele.
9. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et eeltoodud kinnipeetava iseloomustuses olevad andmed süüdimõistetu elutingimuste kohta on sellised, mis räägivad selle kasuks, et põhjendatud on V. Semenjuki vabastada vangistusest enne tähtaega. Kinnipeetul on olemas püsiv elukoht, ema toetus ning vabanemisel on tal võimalus tööle asuda E B S OÜ-sse. Samuti oli tal kohtuistungil olemas kindel nägemus, kuidas toimida tal lasuva võlakoormaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus seega, et käesoleval juhul esinevad sellised elutingimused, mis toetavad seda, et süüdimõistetu teeb mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
10. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
11. V. Semenjuki iseloomustus näitab, et tal on põhiharidus, õpingud jättis
12. klassis pooleli N P koolis. 2005.aastal alustas õpinguid N K xxx erialal.
13. Karistusregistri andmetel on V. Semenjukil üks kehtiv kriminaalkaristus. Vangistuses viibib ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab vägivalla kasutamises võimuesindaja suhtes, arestialuse põgenemine (politseiautost) ja narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Suurem osa kuritegudest on sooritatud alkoholijoobes olles. Iseloomustuse kohaselt V. Semenjuk tunnistab probleemi, on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest. Ka tõi ta välja, et sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening" osalemine on olnud talle kasulik, kuna see on mõjutanud tema arvamust ja ta on mingeid aspekte nendest selgeks teinud enda jaoks. Kohus leiab, et põhjendatud on anda süüdimõistetule võimalus näidata, et ta peab enda sõna ning ka

§ 75

lg 2 p 2, 21 alusel määratavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid katseajal peaks sellele kaasa aitama. 6 1-15-1840

1. Eelpool tulevate andmete alusel on kohtu hinnangul V. Semenjuki tingimisi enne tähtaega vabastamise korral tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. V. Semenjuki ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kohus usub, et V. Semenjuk on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et V. Semenjuki puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond, püsiv eluase ning töökoht), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Arvestades ka läbitud sotisaalprogramme „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“ siis ka see peaks suurendama seda tõenäosust, et V. Semenjuk ei naase kuritegeliku eluviisi juurde. Kohtu sellist veendumust suurendab ka see, et ta kannab esimest korda pikaajalist vabaduskaotuslikku karistust ning seega pole alust arvata, et tema puhul on enda käitumismustri muutmine ebatõenäoline. Kahtlustatava vastused kohtuistungil näitasid kohtu hinnangul seda, et ta on tõsiselt analüüsinud enda varasemat käitumist ning tegelenud ka selle küsimusega, mida ta peaks enda elus muutma, et ei korduks see, et ta satub uuesti kinnipidamisasutusse. Nimelt tõi V. Semenjuk välja, et alkohol ja tema ei sobi omavahel, ning arvestades seda, et varasemalt on ka nimetatud joogi tarbimine toonud tema puhul kaasa kriminaalset käitumist, siis kohus loodab, et ta leiab endas piisavalt tahtekindlust jääda enda eeltoodud seisukoha juurde. Sellele peaks kaasa aitama ka see, et tal on vabaduses mille nimel pingutada, kuna tal on kaks alaealist last.
2. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal saab hinnata püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohtu hinnangul võimaldab V. Semenjuk tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas V. Semenjukile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava vanglast vabastamist tingimisi ennetähtaegselt toetavad ka prokurör ja Viru Vangla.
3. Kohus leiab, et V. Semenjukile tuleb määrata käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud alates vanglast vabastamisest ning katseaja pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 18.09.
4. Samuti peab ta täitma ka järgmiseid kohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist;

§ 75

lg 2 p 7 - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud elektroonilise valve pikkuseks määrata 4 (neli) kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Need kohustused aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. V. Semenjuk teatas, et on nõus täitma eeltoodud kohustusi, mis näitab, et need on tema hinnangul täidetavad ja ei ole liialt koormavad. 29. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vangistusest vabanemise võimalike tagajärgede hindamise puhul on põhjendatud asuda seisukohale, et V. Semenjuki poolt ära kantud vangistus on saavutanud enda eesmärgi. 7 1-15-1840 30. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu V. Semenjuki karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega määrates talle

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 9 sätestatud kontrollnõuded.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 8