← Eesti

2-18-16856/34

Obsah (9)§ 654§ 171§ 174§ 175§ 177§ 179§ 147§ 146§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-16856 Tsi

) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja

§ 654lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. 9. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 2

(4)Maakohus jättis ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata, kuna leidis, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohtu seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt Riigikohtu
  1. märtsi 2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda, sest maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire. Võlausaldaja on esitanud tõendid, et tõendada sularahas laenude andmist (kassajäägi olemasolu, laenude eesmärk). Muuhulgas tugineb võlausaldaja võlgniku poolt allkirjastatud võlatunnistusele ning endise juhatuse liikme e-kirjale. Võlgnik on võlausaldaja poolt esitatud asjaoludele vastu vaielnud ning maakohus on, hinnates võlausaldaja poolt esitatud tõendeid, pidanud võlgniku vastuväiteid põhjendatuks. Juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse nõude tõendatust ja selgust PankrS § 15 lg 3 pde 1 ja 4 järgi üksnes ajutise halduri määramisel. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et võlausaldaja nõue on ebaselge. Kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks. Nõuet tuleb tõendada hagimenetluses.
  2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel võlausaldaja kanda.

Kolleegium määrab

§ 174

lg 1 ja

§ 175

lg 1 järgi kindlaks võlgniku hüvitavate määruskaebemenetluse kulude rahalise suuruse ja mõistab need võlausaldajalt võlgniku kasuks välja. Võlgniku ringkonnakohtule esitatud määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt oli võlgniku lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 1093,50 eurot (ilma käibemaksuta), sh määruskaebuse arutamine kliendiga 0,9 tundi, määruskaebuse vastuse koostamine ja kohtupraktika analüüs 4,70 tundi, määruskaebuse vastuse täiendamine 1,50 tundi, määruskaebuse analüüs 0,50 tundi, määruskaebuse täiendamine ja e-toimiku kaudu esitamine 0,50 tundi. Keskmine tunnihind on 135 eurot/tund. Võlgniku menetluskulud on käibemaksuta.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul ei ületa võlgniku esindaja tunnitasu ringkonnakohtus keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Asja olemust, vaidluse keerukust ja määruskaebemenetluses tehtud toiminguid arvestades ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu 8,1 tundi. Võlausaldaja võlgniku menetluskulude nimekirja kohta seisukohta ei esitanud. Arvestades määruskaebuses tõstatatud küsimuste mahtu ja seda, et määruskaebuse vastuses on võlgnik teinud kokkuvõtte varem maakohtu menetluses esitatud seisukohtadest, peab ringkonnakohus põhjendatuks ajakuluks 5 tundi, mis sisaldab endas määruskaebusega tutvumise, vastuse koostamise ja selle kohtule esitamise toiminguid. 11. Võlgniku esindaja põhjendatud tasu kokku on 675 eurot. Võlgnik on taotlenud, et võlausaldaja tasuks hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi (

§ 177lg 4).

12. Määruskaebuse esitamisel on võlausaldaja tasunud riigilõivu 50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi tuleb hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 9 järgi tasutakse võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Seega tuleb kohustatud isikult vähem tasutud riigilõiv riigituludesse välja mõista (

§ 179lg 1). Määruskaebuselt oli kohustatud lõivu ette tasuma 3

(4)võlausaldaja (

§ 147lg 1 esimene lause).

Kõik menetluskulud on samuti jäetud võlausaldaja kanda.

§ 146

lg 1 p 1 kohaselt vastutab määruskaebuselt vähem tasutud riigilõivu tasumise eest võlausaldaja, kellelt tuleb 250 eurot välja mõista riigituludesse.

§ 179

lg 9 kohaselt tuleb tasumisega viivitamisel maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13. Käesolev määrus on osaliselt vaidlustatav. Tulenevalt PankrS § 5 lg-st 2 koosmõjus § 15 lg-ga 5 ei saa määruse resolutsiooni p 1 peale esitada määruskaebust.

§ 178

lg 1 ja § 179 lg 3 alusel saab vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist ja sissenõudmist riigituludesse (resolutsiooni p-d 2–4). / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.