3-19-693/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse kuupäev

1. mai 2019 Kohtuasja number 3-19-693 Kohtuasi XYi taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON
2. Jätta XYi riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
3. Tõlkida kohtumäärus taotlejale vene keelde. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4. XY esitas
5. aprillil 2019 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses palub XY riigi õigusabi elamisloa taotlemiseks, puude määramiseks ja riigist koheselt väljasaatmiseks. XY märgib samas, et puue osutus vaid ajendiks tema ebaseaduslikult kinnipidamiseks asutuses, kus kinnipidamistingimused on hullemad kui vanglas. Sotsiaaltöötajad ei soovi XYi sõnul talle taotleda elamisluba, kuna loodavad tema riigist väljasaatmisele. XY leiab, et ta on täielikult enda väljasaatmise poolt riigist, kus teda kiusatakse. Samuti märgib ta, et ei saa ilma advokaadita hakkama fabritseeritud puudega.
6. Tartu Maakohus edastas
7. aprilli 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-5575 XYi riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Maakohus leidis, et esitatud taotlust tuleb käsitada taotlusena riigi õigusabi saamiseks riigi esindamisena haldusmenetluses, mille lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse.
8. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 6 kohaselt on üheks riigi õigusabi liigiks isiku esindamine haldusmenetluses. RÕS § 10 lg-st 31 tulenevalt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks haldusmenetluses halduskohtule.
9. Halduskohus jättis halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 1 alusel taotluse käiguta ning määras taotlejale tähtaja (7 päeva määruse kättesaamisest) puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas määruses, et esitatud taotlusest jääb selgusetuks taotleja konkreetne eesmärk, mida ta soovib riigi õigusabi saamisel saavutada. Esitatud taotluses on viidatud nii soovile elamisloa saamiseks kui riigist väljasaatmiseks, nii puude määramiseks kui ka puudega toimetulemiseks. Kohus ei välista ka, et kaebaja soov saada riigi õigusabi võib tuleneda vähemalt osaliselt psühhiaatrilise sundravi määramisest kriminaalasjas nr 1-10-
10. Taotlejal tuli täpsustada, milline on tema selge eesmärk ja millises haldusmenetluses esindamiseks ta riigi õigusabi soovib. Kui kohtule ei ole arusaadav, millise probleemi lahendamiseks või millises (haldus)menetluses esindamiseks riigi õigusabi taotletakse, ei saa halduskohus riigi õigusabi andmise eelduste täidetust, sh menetluse edulootust ja õiguste riive olulisust hinnata.
11. Taotluse esitaja on kohtumääruse ja selle tõlke vene keelde saanud kätte
12. aprillil
13. Seega tulnuks taotluse puudused kõrvaldada hiljemalt
14. mail
15. Taotleja ei ole käesoleva määruse tegemise ajaks oma eesmärke haldusmenetluses ega riigi õigusabi vajadust täpsustanud. Kohus on omal algatusel ka välja selgitanud, et kaebajal puuduvad aktuaalsed menetlused seoses riigis viibimise õigusega (Politsei- ja piirivalveameti
16. aprilli
17. a kiri; tl 9).
18. HKMS § 55 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Kuna taotluse esitaja ei ole taotluse puudusi kõrvaldanud ja kohtul endal puudub piisav teave, milliseks menetluseks taotleja riigi õigusabi vajab, ei saa kohus taotlust sisuliselt lahendada ja see tuleb jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 2