1-18-10151 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-10151 (18231702390) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov All

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Daniil Spirkov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrata OSAÜHINGule IDA-VIRU ADVOKAADIBÜROO makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Daniil Spirkovile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot ja 72 senti, sh käibemaks 30 (kolmkümmend) eurot ja 12 senti. Mõista Daniil Spirkovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot ja 72 senti, mis tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700001692 ning selgitus „Daniil Spirkov, 1-18-10151, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1 1-18-10151 Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 10.01.2019 otsusega tunnistati Daniil Spirkov süüdi

§ 404

lg 1 ja § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi ning rakendades

§ 65lg 1, § 68 lg 1 sätteid mõisteti karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti 04.11.

2. 29.04.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid D. Spirkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. D. Spirkovi karistusaeg algas 04.11.2018, see lõppeb 01.11.2019 ja

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 02.05.2019.

D. Spirkovi isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta D. Spirkovi ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas D. Spirkov, et on valmis vabanema ennetähtaegselt ning soovib osaleda vabanemise järgselt erinevates sotsiaalprogrammides. Vangistuse põhjuseks on suhtlemine kuritegelikku eluviisi viljelevate isikutega ning suheldes selliste isikutega nad kaasasid ka D. Spirkovi kuritegude toimepanemisele. Ka varasemalt on D. Spirkov kandnud karistust vangistuse tingimustes. Esimene kord olid enda rumalusest, kuid hilisemaks põhjuseks on kaasamine kuritegelikku seltskonda. Vangistuses viibimise ajal on teinud järeldusi selles, et on vaja töötada ning kuritegusid toime panna ei ole vaja. Vangistuses olles õpib eesti keelt, tööd ei ole pakutud. Eelmise vangistuses oleku ajal on läbitud programmi Eluviisitreening. Suhtlus on vanematega pidevalt nii kirja kui telefoni teel. Vanemad vangistuses D. Spirkovi külastanud ei ole. Vanemate juurde elama asumine ei ole võimalik, kuid vabanemise järgselt on elukoht olemas vanavanemate juures T. Vanavanematega toimub suhtlus igapäevaselt ja nad teavad, et D. Spirkov asub vabanemise järgselt nende juurde elama, täpsustades, et vanemad on nõus ööbimise, kuid mitte elamisega nende juures. Lisaks on soov osaleda Viljandi Haiglas sõltuvusest vabanemise rehabilitatsioonil, kuhu on kirja pandud ravijärjekorda. Töökoht on olemas autolammutuses Muugal, kuid selle kohta kirjalikku kinnitust esitada ei ole, kuna on mitteametlik töö. Viimane ametlik töökoht oli väga ammu. Omandatud eriala on kinnisvarahooldus. Vangistuses oleku ajal toetavad D. Spirkovi vanemad. Tugevat narkosõltuvust ei ole, kuid tarvitas üsna tihti. Alkoholi on tarvitanud. Kehtiv isikut tõendav dokument puudub ning mille kohta on kontaktisikuga suuliselt vesteldud.
3. Kaitsja toetas D. Spirkovi seisukohta, märkides täiendavalt, et D. Spirkovi käitumine vangistuse tingimustes on seaduskuulekas. Rikkumised puuduvad. Individuaalse täitmise kava ei ole koostatud. D. Spirkov on olnud valmis töötama vangistuse tingimuses, kuid tööd talle pakutud ei ole. Vabanemisel on elukoht tagatud ravil viibimise perioodil ja hiljem on olemas ööbimiskoht vanavanemate juures. Töökoha puudumine ei takista vabanemist, kuna eesmärk on esmalt osaleda sõltuvusravil. Vabaduses on toetav sotsiaalne võrgustik olemas. Toime pandud kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul väheneb. Uute kuritegude toimepanemise riske on võimalik maandada kriminaalhoolduse kestel. Vangistuses oleku perioodil on D. Spirkov teinud järeldused ja on asunud õiguskuulekale teele. Karistuse eesmärk on täidetud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et D. Spirkov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 2 1-18-10151 7.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et D. Spirkov on ära kandnud poole mõistetud vangistusest. St, et D. Spirkov puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 märkinud: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. 9. Saab nõustuda kaitsjaga, et D. Spirkovi käitumises vangistuses on nii mõndagi postiivset. D. Spirkovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangla on D. Spirkovi käitumist vanglas iseloomustanud rahuldavana. Iseloomustuse järgi toetavad D. Spirkovi vangistuses viibimise ajal rahaliselt vanemad. D. Spirkovi enda sõnul toimub lisaks suhtlus ka vanavanematega. Iseloomustuses on märgitud, et suhtluses eesti keelega saab D. Spirkov hakkama. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse D. Spirkovi ennetähtaegseks vabastamiseks. 10.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka süüdlase elutingimusi. D. Spirkov on andnud oma vabanemisjärgse aadressi, milleks saab olema SA Viljandi Haigla, kuhu ta on ravijärjekorda registreeritud. Iseloomustuse järgi on SA Viljandi Haigla valmis D. Spirkovile osutama raviteenust ühes keskuse osakondadest. Millises osakonnas on koht teenuse osutamiseks ootevalmis, seda täpsustatud ei ole ole, s.o kas reaalselt ravile asumise hetkel on koht näiteks kas Sillamäel või siis Viljandis, selle kohta kohtule informatsiooni esitatud ei ole. Ennetähtaegse vabastamise taotluse materjalide kohaselt on raviasutuses olemas head elutingimused. Kuid millisesse teenuse osutamise kohta peaks D. Spirkov siirduma, siis selle kohta kohtu ette andmeid toodud ei ole. Arvestades, et D. Spirkovil puudub võimalus elada oma ema või ka isa juures ning vanavanemad D. Spirkovi enda juurde ei oota, siis kohtu seisukoha järgi peaks D. Spirkov võimaliku vabanemise järgselt suunduma raviteenuse osutamisele samal päeval, kui toimuks vangistusest vabanemine. Ei kaitsja, kinnipeetav ega ka vangla ei ole täpsustanud aadressi, millisesse teenuse osutamise kohta D. Spirkov peaks siirduma. Kuna aga D. Spirkov on avaldanud soovi võimaliku vabanemise järgselt asuda ravile SA-sse Viljandi Haigla ning teenuse osutaja on avaldanud nõustumust osutada D. Spirkovile raviteenust, siis põhimõtteliselt on elukoht D. Spirkovil vabanemise järgselt olemas. Seega printsiibina kohus loeb, et D. Spirkovil on vabanemisel elukoht, mis on kontrollnõuete kohaldamiseks vajalik, ka olemas. 11.

§ 76

lg 4 sätestab et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et D. Spirkovi karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise. 3 1-18-10151

1. D. Spirkov mõisteti süüdi varavastase ja üldohtliku kuriteo toimepanemises. Harju Maakohtu 10.01.2019 kohtuotsusest nähtuvalt D. Spirkov pani toime varavastase süüteo avalikult, isikute grupis ja süstemaatiliselt ja ta mõisteti süüdi kokku kolmes süüteoepisoodis, mis olid toime pandud perioodil 19.09.2018 kuni 04.11.
2. Aga samuti on D. Spirkov toime pannud kuriteo vangistuses viibimise perioodil, mil ta 11.12.2017 kambri tualettruumis süütas põlema Tallinna Vanglale kuuluvad erinevad kangast materjalid. Tulekahju tagajärjel tekkinud suits täitis kambri ja osa Tallinna Vangla E2 hoonest ning vanglaametnikud olid sunnitud evakueerima kolmanda üksuse kinnipeetavad. D. Spirkov seadis ohtu kõigi kolmandas üksuses viibinud vanglateenistujate ning kinnipeetavate elu ja tervise. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et D. Spirkov on kuritegevuslikult aktiivne. Tema käesoleva vangistuse kandmise eelne käitumismuster kuritegeliku aktiivsuse vähenemise märke ei näita. Seda enam, et Harju Maakohtu 10.01.2019 kohtuotsusega moodustati liitkaristus, mh kohtuotsuste kogumis

§ 65lg 1 sätteid rakendades Harju Maakohtu 14.02.2018 kohtuotsusega.

Aga lisaks peab kohus pöörama tähelepanu sellele, et D. Spirkov vabanes viimati karistuse kandmiselt 24.08.2018 ja vähem kui kuu möödudes oli ta taas käitunud viisil, mis andis põhjuse uue süüdistuse esitamiseks. D. Spirkovi ei ole mõjutanud hoiduma kuritegude toimeanemisest ka see, et ta oli teadlik tema suhtes algatatud kriminaalmenetlusest. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et isegi range järelevalve all vangistuses viibimisel ei ole D. Spirkov suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest ning on käitunud viisil, mis andis aluse kriminaalmenetluse algatamiseks ning hilisemas süüdimõistmises ja seda kuriteos, mis on üdohtlik. Oma tegevusega käitus D. Spirkov viisil, kus ohtu oli seatud teiste kinnipeetavate ja vanglaametnike elu ja tervise. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et isegi range kontrolli tingimustes ei suuda D. Spirkov käituda üldkehtivaid reegleid järgides. Kui ka arvestada tema eelnevat karistusregistrist nähtuvat karistatust, kus kõik kolm kehtivat karistusotsusest on seotud eriliigiliste süütegude toimepanemises ja et süüdistuse esemeks olevad teod olid toime pandud küllaldaselt lühikese ajaperioodi kestel ning D. Spirkov on käitunud viisil, kus mõistetud vangistus on alati olnud põhjust ka täitmisele pöörata. D. Spirkov ei ole hoolinud talle varasemalt antud võimalusest kanda mõistatud karistus vabaduse tingimustes tingimuslikult ning on järjepidevalt asunud kuritegelikule teele ning seetõttu on ak karistus täitmisele pööratud.

1. Eelviidatud asjaolud koostoimes viitavad sellele, et D. Spirkov on viljelenud riskeerivat eluviisi enda huvide rahuldamiseks. Kui siia juurde arvestada ka see, et D. Spirkov on harjunud elama teiste kulul ning kuritegude toimepanemise üheks põhjuseks on olnud ka materiaalse kasu saamine, siis viitavad esitatud andmed nende kogumis, et D. Spirkov mõtleb eelkõige enda huvidele ning ei väärtusta teda ümbritsevate isikute ootust sellele, et ka teised isikud elavad õiguskuulekat elu. D. Spirkov suhtub enda kõrval olevate isikute isikuõigustesse hoolimatult.
2. Kui siia juurde arvestada lisaks kuriteo toimepanemine grupis, siis nimetatud asjaolu iseloomustab D. Spirkovi kui isikut, kes ei suuda öelda „ei“ grupi survele ning on aldis süüteo toimepanemiseks, kui kõrval on kaaslased, kellega on sarnane mõttemaailm. Eeltoodust järeldub, et D. Spirkov ei mõtle tegu toime pannes oma teo tagajärjele. Kuna D. Spirkov on oma süüteod toime pannud grupis, siis järelikult kuuluvad tema suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikud. Et D. Spirkovi suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud nähtub ka iseloomustusest, kus on märgitud, et suhtlusringkond on suur ja peaaegu kõik on kriminaalse taustaga. Ka ei ole D. Spirkov kohtu ette toonud andmeid, mis kinnitaksid seda, mida on D. Spirkov ette võtnud selleks, et vabaneda kriminaalsest suhtlusringkonnast. Nagu nähtub kohtu ette toodud materjalidest, siis D. Spirkov ei ole teinud järeldusi sellest, et ta mõistab kriminaalse taustaga isikute mõju olulisust enda käitumisele, kuid kuidas sellest vabaneda, siis seda D. Spirkov selgitanud ei ole ja ei ole ka kohtu ette toonud andmeid mis näitaksid soovi sellisest n-ö halba mõju avaldavast suhtlusringkonnast vabanemiseks. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et D. Spirkov on vangistuses viibimise kestel 4 1-18-10151 alles enda jaoks lahti mõtestamise staadiumis, kuidas liikuda suunas, et elada seaduskuulekat elu ning varasemalt toime pandud kuriteod ja mõistetud karistused ei ole avaldanud sellist mõju, et D. Spirkov suudaks vabaduse tingimustes elada seaduskuulekat elu. Eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad D. Spirkovi tingimisi enentähtaegse vabastamise.
3. Et D. Spirkov on alles teel mõistmaks, kuidas elada seaduskuulekat elu, iseloomustab tema senise elu kogemus töösse suhtumises, kui kinnipeetav on küll tööl käinud, kuid mitteametlikult ja töökohal ta kaua püsida ei ole suutnud. Et töötamist toetab varasem õppetöö, siis selle iseloomustuseks saab märkida, et kuigi D. Spirkovi enda sõnul on tal olemas kinnisvarahooldaja kvalifikatsioon, siis andmed selle kohta vanglal puuduvad ja ka erialast tööd ta teinud ei ole. Kui veel lisada, et D. Spirkov ei ole motiveeritud haridusteed jätkama, siis esitatud andmed nende kogumis viitavad sellele, et D. Spirkov eelistab leida lihtsamaid võimalusi elus toimetulekuks, kui seda on töötamine ja õppimine. Et lihtsam on toime tulla teiste kulul elades iseloomustab ka see, et kinnipeetava vanemad on teda vangistuses viibimise ajal materiaalselt toetanud. Lisaks on D. Spirkovi varasemat elu iseloomustanud eluviis, kui ta elas väga erinevates linnades ja lausa eri piirkondades oma sõprade juures, kus tagatud oli nii elukoht kui ka söök. Panustades ise heaollu alkoholi varastamisega, siis tuleb möönda, et toimetulek seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes on kasin. Seda enam, et K-raha andmetel on D. Spirkovil võlgu enam kui 4700 euro ulatuses ja vabaduse tingimuses ei ole ees ootamas kindlat töökohta, mis tagab stabiilse ja püsiva sissetuleku, siis peab kohus taaskord möönma olematut võimalust toimetulekuks seaduskuulekalt. Ei saa märkimata jätta, et D. Spirkov ei ole avaldanud ka valmisolekut tasuda võlakohustusi. Kuna vangistuses viibimise perioodil D. Spirkovi on toetanud perekond ja arvestades töökoha garantii puudumist, siis tuleb D. Spirkovi puhul suhtuda majanduslikku võimekusse reservatsiooniga, millele ei saa ülemäärast positiivset kaalu anda. Seda enam, et D. Spirkovi käitumist on hinnatud iseloomustuse järgi küll rahuldavaks, kuid oma olemuselt on käitumine ettearvamatu. Seega tuleb nentida, et ka legaalse sissetuleku saamisel on D. Spirkovi materiaalne toimetulek raskendatud. Materiaalne ebakindlus on asjaolu, mis võib tekitada ahvatlust ja/või ahvatelda teda käituma ebaseaduslikult. Ehk teisisõnu – D. Spirkovi materiaalne toimetulek, ühes karistamise aluseks olnud kuriteo asjaoludega (alkoholi varastamine, et tagada materiaalne heaolu) annab negatiivse prognoosi tema vabastamisele. Kohus sedastab nõustudes kaitsja seisukohaga, et tõesti on D. Spirkovi esimene eelistus võimaliku vabanemise korral ravile minek, mitte aga töökohustuste täitmisele asumine. Kuid mööda pole võimalik vaadata sellest, et sõltumata sellest, kas isik viibib ravil või täidab töökohustusi, siis võlakohustused lasuvad tal jätkuvalt. Teades endal lasuvate rahaliste kohustuste küllaldaselt suurt ulatust ning samas sissetuleku puudumise olemasolu ja töökoha garantii puudumist, on võlakohustuste suurus üheks faktoriks, mis võib avaldada kinnipeetavale survet, et lihtne on tekkima tagasilangus. Seda enam, kui isikul puudub harjumus teenida legaalsel viisil igapäevast teenistust.
4. Seisukoha kujundamisel tuleb arvestada ka tõsiasja, et D. Spirkovil on dignoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav on olnud narkosõltlane, kes tarvitab erinevaid mõjuaineid. Vangistuses viibimise perioodil puudub võimalus narkootikumide tarvitamiseks, seega võib teha järelduse, et D. Spirkov ei ole viimasel ajal narkootikume tarvitanud, kuid narkoainete vaba elu on olnud vaid vangistuses viibimise perioodil. Üldiselt teadaolevaks saab lugeda asjaolu, et narkosõltuvusest vabanemine on pikk protsess ning vajab isikult äärmiselt kõrget enesemotivatsiooni leidmist. D. Spirkov on kohtule avaldanud soovib siirduda SA-sse Viljandi Haigla ravile. Samas iseloomustuse järgi D. Spirkov sõltuvust ei tunnista ja ka kohtus on ta vastuoluliselt kinnitanud, et tugevat narkosõltuvust tal ei ole, kuid tarvitas üsna tihti. Eeltoodust järeldab kohus, et D. Spirkov ei ole valmis tunnistama oma sõltuvust. Seda enam, et iseloomustuse järgi on ka varasemalt olnud D. Spirkovi seisukoht selline, et ei ole nõus tarvitamisest loobuma isegi siis, kui vabaneb vangistusest katseajaga. Kohtul tekib 5 1-18-10151 kahtlus, et ravile suundumise eesmärk on vabaneda ennetähtaegselt ja saada ravi ajaks kindel elukoht, kuid siiras soov oma sõltuvusest vabaneda on asjaolude kogumis kohtu seisukoha järgi tõsiselt kahtluse alla seatud. Seda enam, et varasemalt on D. Spirkov osalenud asjakohasel sotsiaalprogrammil, kuid nimetatu tulemusi ei ole andnud, sest kinnipeetav on jätkanud nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisega. Kohus selgitab, et vabanemisprotsess peab olema järk- järguline ja sõltuvusest vabanemiseks on võimalus vangistuse tingimusetes võimalik saada ka asjakohast ravi. Kohtu ette toodud materjalid ei sisalda mitte mingisugustki viidet, et D. Spirkov on soovinud oma sõltuvusprobleemi lahendamiseks saada asjakohast ravi juba vangistuse tingimustes. Kuna D. Spirkov on alkoholi- ja narkoavaba elu elanud vaid vangistuses viibimise perioodil, siis puudub veendumus, et vabadusse siirdudes suudab pikaajaline narkosõltlane hoiduda ühiskonnas olevatest ahvatlustest ning öelda kindlalt ei alkoholi- ja narkotarbimisele. Seda enam, kui isik on kergesti mõjutatav, nagu nähtub kohtule esitatud iseloomustusest. Kohus arvestab, et D. Spirkov on kuriteod toime pannud mh oma alkosõltuvuse rahuldamiseks - varastatu oli üksnes ja ainult eriliigilised kanged alkohoolsed joogid ja seda kahe pudeli kaupa korraga. Kohtu ette ei ole toodud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid D. Spirkovi suutlikkust elada sõltuvusvabalt ka vanglast vabanemise järgselt. Teadaolev on, et alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine vangistuse tingimustes on välistatud tugevdatud turvameetmete tõttu. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt D. Spirkovi usaldusväärsust ja seda, kas D. Spirkovi positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varasema käitumise eksimused, siis leiab kohus, et D. Spirkovi eksimused on sedavõrd kaalukad ja olulised, mis ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni korras vabastada.
5. Põhjust on rõhutada, et praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teod pani D. Spirkovi toime tingimustes, kus tal oli olemas lähedased, kes on teda varasemas e nooremas eas suunanud õiguskuulekale teele. Ka nimetatud mõjurid ei suutnud D. Spirkovi hoidma õiguskuulekal teel, vaid kriisi ilmnemisel asus tegutsema isiku- ja varavastase kahjustava tegevusega. Materjalide pinnalt ei ole kuriteokaaslastega suhted katkenud. Kuigi kohtu ette toodud materjalide pinnalt D. Spirkovi vanemad teda toetavad ja seda materiaalselt, siis kokkusaamistele nad soovi tulla ei ole avaldanud. Ka möönab D. Spirkov ise, et ta ei ole oma perekonna juurde tagasi oodatud. Kuna D. Spirkovil puuduvad lähedased isikud, kellele toetuda raskuste tekkimisel ja kes aitaksid püsida seaduskuulekal teel, siis see toob põhjuslikuna kaasa ka selle, et praegusel juhul pole kohtul positiivset ja D. Spirkovi vabastamiseks kasuks rääkivat asjaolu, millele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni.
6. Kohtul pole võimalik tähelepanuta jätta sedagi, et kuigi D. Spirkovi iseloomustuses on üldjoontes nii mõndagi postiivselt, ei nähtu, et tema suhtes oleks vangistuses viibitud aja jooksul kohaldatud soodustusi. Objektiivselt pole vangla rakendanud D. Spirkovi suhes meetmeid, mis võimaldaksid küllaldase tõenäosusega väita/järeldada, et püsiva kontrolli alt väljumisel oleks D. Spirkov suuteline järgima talle kohalduvaid nõudeid ja mis peamine – oleks motiveeritud ja suuteline korraldama oma elu õiguskuulekalt. Küll evib kaalu fakt, et D. Spirkovi on korduvalt süüdi mõistetud ja karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, sh on teda karistatud reaalse vangistusega. Kui siia juurde lisada ka probleemide lahendamise, eesmärkide püstitamise ja teistega arvestamise oskustes vajakajäämised, pigem ükskõikne suhtumine ühiskonda ning asjaolu, et enda probleemide lahendamiseks ei ole midagi ette võtnud, siis kohtu veendumusel annavad taolised isikuandmed aluse seisukohaks, et D. Spirkovi nn vabastamiseprotsess peab olema n-ö järg-järguline ja selle realiseerumine peaks algama vangla siseselt ehk näiteks läbi avavangla ja/või erinevate soodustuste kohaldamise ja/või läbi lühiajaliste väljasõitude. Selliselt saab isik läbi reaalsete käitumisaktide näidata, et vangistuses viibides on temaga läbi viidud programmid tema arusaamu ja tõekspidamisi sisuliselt muutnud ja tema edaspidine käitumine ja valikud on kantud õiguspärastest veendumustest ja käitumisaktidest. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, 6 1-18-10151 kuna kandmisele kuuluv karistus on alla ühe aasta pikk, siis individuaalset täitmiskava koostatud ei ole. Samas kinnipeetava toimik ei sisalda ka mingitki viidet sellele, et D. Spirkov oleks ise valmis asuma resotsialiseerumise teele, kasvõi sooviavalduse esitamisega täita töökohustusi vangistuse tingimustes.
7. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele D. Spirkovi vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis D. Spirkovi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja D. Spirkovi valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
8. Kohtuistungil tõi kaitsja välja sellegi, et kuriteo asjaolude osatähtsus aja jooksul väheneb. Kohus nõustub täielikult Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-12-17 väljendatud seisukohaga, et kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul väheneb ja sellega tuleb arvestada. Kohus selgitab, et on oma seisukoha kujundamisel arvesse võtnud nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, isiku käitumist vangistuse ajal ja lisaks prognoosotsustust D. Spirkovi käitumisele võimaliku vabanemise korral. Vaatamata D. Spirkovi iseloomustavate positiivsete asjaolude esinemisele ei nähtu kohtu jaoks, et D. Spirkov on valmis seaduskuulekaks eluks. Selleks ei ole mõju avaldanud ka vangistuses viibimise aeg. Arvestades D. Spirkovi iseloomuomadusi, ei ole vangistuses viibitud aeg avaldanud sellist mõju, mis veenaks kohut, et D. Spirkov on suuteline seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes.
9. D. Spirkovi kaitsja S. Politšev esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 210,72 euro suuruses summas, sh käibemaks 35,12 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja istungiks ettevalmistamiseks kokku kolm pooltund, summas 75 eurot ja kohtuistungi ajakuluks on üks pooltundi, s.o 25 eurot, sõidukulu 102 km eest on 30,60 eurot ja sõidule kulutatud aja tasu 51 km eest on 20 eurot ja lisaks kohtumäärusega tutvumisele kulutatav eeldatav aeg on üks pooltundi, s.o 20 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks osaliselt. Kohtueelse menetlustoiminguna materjalidega tutvumise, analüüsi ja ettevalmistuse aega ei pea kohus põhjendatuks sellele kulunud aja osas, arvestades toimiku mahtu, mis ei ole mahukas. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
10. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10, § 7 lg-dest 3 ja 4, § 151 lg 1 p-st ja § 17 lg-d 2 ja 3 rahuldab kohus kaitsja taotluse osaliselt ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 180,72 eurot, sh käibemaks 30,12 eurot. Kõnealune menetluskulu kuulub D. Spirkovilt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 7