Kriminaalasi nr 1-15-8481 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 13.05.2019) Kriminaalasja number 1-15-8481 Täitm
§ 121
(kehtivas redaktsioonis
§ 121
lg 2 p 2, 3) järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust.
§ 65
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 12.10.2015. a otsusega mõistetud raskema karistusega- 4 aastat 3 kuud vangistust. Liitkaristuseks mõisteti Alexander Petrovile 4 aastat 3 kuud vangistust.
§ 65lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha Harju Maakohtu 12.10.2015.
a otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 2 päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 4 aastat 2 1
(3)kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati alates 07.04.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.07.
- Tartu Vangla edastas 25.04.2019 kohtule Alexander Petrovi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohtuistungil selgitas Alexander Petrov, et ta on enda väljasaatmise Eestist vaidlustanud. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millist mõju on läbitud tegevused talle avaldanud. Edaspidi plaanib ta elada narkootikumideta. Tal on kokkulepe MTÜ-ga Convictus, kus pakutakse sotsiaalset ja psühholoogilist abi. Kuna kinnipeetava selgitustest oli aru saada, et ta taotleb enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, selgitas kohus, et käesolevalt arutatakse talle karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist pärast karistuse ärakandmist. Tema tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole seadusest tulenevalt enam võimalik. Kinnipeetav selgitas, et kontaktisik oli talle öelnud, et arutatakse tema tingimisi enne tähtaega vabastamist. Seejärel selgitas kinnipeetav, et pärast karistuse ärakandmist tahaks ta sõita tööle Soome. Väitetavalt töötab tema naaber seal ehitusel ja on valmis teda tööle võtma. Prokurör leidis, et seaduses ettenähtud formaalne alus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on olemas. Vanglas on süüdimõistetu täitnud individuaalse täitmiskava, distsiplinaarkaristused puuduvad. Kuritegude toimepanemise risk on keskpärane. Kinnipeetava iseloomustust ja tema käitumist arvestades leidis prokurör, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks puudub vajadus. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Alexander Petrovi ja prokuröri, leiab, et Alexander Petrovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik.
§ 871
lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega.
§ 871
lg 2 kohaselt ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust kui isikut on karistatud
- peatüki 1., 2.,
- ja
- jaos,
- peatüki
- jaos või
- peatüki
- ja
- jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega. Alexander Petrov kannab praegu 4 aasta 3 kuud pikkust liitkaristust süütegude eest, millest üks on sätestatud karistusseadustiku
- peatüki
- jaos ja selle eest mõistetud karistus on kaks aastat vangistust. Seega on täidetud formaalsed alused tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada
§ 871
lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäiku ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi 2
(3)kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Alexander Petrov kannab käesolevat liitkaristust kehalise väärkohtlemise ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kinnipeetava elukäigust nähtub, et ka varem on teda kriminaalkorras karistatud ja seda eriliigilisete kuritegude toimepanemise eest- nii narkootikumidega seotud kuritegude eest, sõiduki juhtimise eest joobeseisundis, omastamise ja varguse eest. Vanglas kannab ta karistust kolmandat korda. Karistuse kandmise ajal on Alexander Petrov läbinud kuriteoriske maandavaid tegevusi. Tema käitumine on muutunud korrektseks, ühtegi distsiplinaarkaristust ei ole. Vabanemise korral soovib Alexander Petrov minna elama oma vanemate juurde. Vangla iseloomustusest nähtub, et Siseministeeriumi 30.06.2016 otsusega nr 1-24/104 kohaldatud sissesõidukeeld tühistati Tartu Halduskohtu 25.09.2017 otsusega nr 3-16-
- Tartu Halduskohtu otsuse peale esitas Siseministeerium apellatsiooni, mis rahuldati Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2018 otsusega. Alexander Petrovi kassatsioonkaebust ei võtnud Riigikohus 14.05.2018 määrusega menetlusse. Väidetavalt on süüdimõistetu pöördunud Euroopa Kohtusse. Tööle soovib kinnipeetav pärast karistuse ärakandmist minna välisriiki. Tema suhted lähedastega, sealhulgas eksabikaasaga, kelle vastu pani toime kuriteo, on head ja toetavad. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, nõustub kohus prokuröri seisukohaga ja leiab samuti, et Alexander Petrovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik. Karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, mistõttu peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Kinnipeetava puhul ei ole kohtu arvates tegemist sellise kurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist. Vangistuse ajal on tegeletud kuriteoriskide maandamisega, mis võiks süüdimõistetu edasise seaduskuuleka käitumise tagada. Süüdimõistetu õigusvastast käitumist soodustanud teguriteks on olnud sõltuvus narkootilistest ainetest, vajadus rahaliste vahendite järele ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Kinnipeetav soovib narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda. Vangla iseloomustuse kohaselt on Alexander Petrovi elus olnud ka varem perioode, kus ta on narkootikumide tarvitamisest suutnud pikemat aega hoiduda. Töökoht välisriigis võiks tagada majandusliku toimetuleku. Välisriigis töötamisega kaasnev keskkonnavahetus aitab hoiduda varasematest negatiivset mõju avaldanud tuttavatest ning seeläbi maandatud ka uute kuritegude toimepanemise riske. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Alexander Petrovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
- /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)