lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Denis Avdejenkov, x; isikukood: 38105194212; xxx. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 05.10.2016 otsusega
lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu 29.06.2015 otsusega mõistetud ja ärakandmata rahalise karistusega 451.20 eurot, milline karistus jäeti täideviimisele iseseisvalt.
lg 1 ja 3 alusel kuulus kohesele ärakandmisele 5 kuud vangistust ning 2 aastat ja 1 kuu vangistust jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Denis Avdejenkov ei pane 2 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg 05.10.2016 kuni 05.04.2019. Tõkend vahistamine ja viibib eelvangistuses alates 14.04.2018.a RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-de 306, 310, 311, 313, 315, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Denis Avdejenkov
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.04.2018.a ja seeläbi arvata Denis Avdejenkovi karistuse kandmise algust alates 14.04.2018.a. 1 1-18-5412 Denis Avdejenkovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Asitõendid – CD- ja DVD-plaat – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Denis Avdejenkovilt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas
Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Süüdistatav end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav tunnistas, et sõnavahetus kannatanuga oli, kuid see oli tingitud sellest, et tal olid tugevad peavaldud, samuti kannatanu ise provotseeris teda. Kannatanu ähvardamist süüdistatav eitas. Süüdistatav kahetses juhtumit, kuid leidis, et tegemist ei ole kuriteoga. Süüdistatava kaitsja leidis, et käesoleval juhul ei ole tegemist kuriteoga, vaid
lg 1 sätestatud väärteoga, kuna tõendamist ei ole leidnud, et süüdistatav oleks kannatanut ähvardanud. Samuti leidis kaitsja, et olukord oli tingitud kannatanu ja süüdistatava vastastikusest ebasobivast 2 1-18-5412 sõnakasutusest ehk tegemist oli n.-ö. sõnasõjaga, samuti oli D. Avdejenkovil peavalu. Prokurör leidis, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ning tema karistamist kahe aasta ja kuue kuulise vangistusega, mida
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada Pärnu Maakohtu 05.10.2016.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o kaks aastat ja üks kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista neli aastat ja seitse kuud vangistust.
Prokurör leidis, et CD- ja DVD-plaat tuleb jätta kriminaalasja juurde, samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatava süü talle etteheidetavas kuriteo toimepanemise on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt.
lg 1 sätestab, et vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse kuni viieaastase vangistusega.
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja vastu vägivalla kasutamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Subjektiivset küljest eeldab antud koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu ka väljaspool oma organisatsiooni, nt politseiametnik (RKKK 3-1-1-26-08). Vägivallaga on tegemist, kui selle käigus pannakse toime mõni 9. peatüki 2. jao 2. jaotises „Vägivallateod“ nimetatud süüteokooseisule vastav tegu (RKKK 3-1-1-25-07; 3-1-1-10-08). Seega
lg 1 sätestatud süüteokoosseisu realiseerumiseks on antud juhul vaja tuvastada, kas võimuesindaja suhtes kasutati vägivalda tema ametikohustuste täitmisel ehk pandi tema suhtes toime
Kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud ning puudub vaidlus selles, et käesolev kuriteosündmus sai alguse sellest, et 14.04.2018.a õhtul oli politseile väljakutse Pärnusse Veteranide parki. Üheks väljakutsele reageerinud politseinikuks oli tol päeval teenistuses olnud V. T.. Nii kannatanu kui ka süüdistatav kinnitasid kohtus, et Veteranide pargis sai V. T. ja D. Avdejenkovi vahel alguse konflikt, mis oli ilmselt tingitud sellest, et V. T. keeldus D. Avdejenkoviga vene keeles rääkimast ja palus ka viimasel rääkida eesti keeles. Süüdistatav nõudis, et V. T. räägiks temaga vene keeles. Sündmuskohalt toimetati mõned isikud arestimajja ning nende hulgas oli ka Denis Avdejenkov, kellel tuvastati joove 0.82 mg/l. Arestimajas aset leidnud sündmused nähtuvad V. T. rinnakaamera salvestisest ja arestimaja kainestuskambri salvestisest. 03.05.2018.a asitõendi vaatlusprotokollist ehk V. T. rinnakaamera salvestiselt nähtub kannatanu ja süüdistatava aga ka teiste arestimaja vastuvõturuumis viibivate isikute käitumine 14.04.2018.a. kella 22 paiku. Kohus märgib, et antud salvestiselt nähtub justkui sündmused toimuks veidi pärast kella 21, siis tegelikult leidsid sündmused aset veidi pärast kell 22. Nimetatud ajalise erinevuse kohta selgitas kannatanu, et kuna nad olid rinnakaamerad alles hiljuti saanud, siis ei osanud ta veel väga hästi kaamerat kasutada, mistõttu võis kaamera kell olla seoses kella keeramisega tund aega taga. Antud selgitust peab kohus eluliselt usutavaks. Nimelt sündmused leidsid aset 14.04.2018, kuid üleminek talveajalt suveajale ehk kellakeeramine tund aega edasi toimus 24.03 vastu 25.03.2018.a ööd ehk umbes kolm nädalat enne käsitletavat juhtumit. Seega on võimalik, et kannatanu märgitud põhjendustel võis kaamera kell olla tund aega taga. Kannatanu rinnakaamera salvestisest on näha, et D. Avdejenkov on suhteliselt rahulik, kui teda ümbritsevad meessoost politseinikud, kellega suhtlus on normaalne ja agressiivsust ei nähtu. Salvestiselt nähtub, et nii kui süüdistatava vaatevälja ilmub kannatanu, ta ägestub ja hakkab teda sõimama, nimetades teda näiteks „keppiv prostituut“, „lits“, „hoor“ jne. Ka kohtus kinnitasid tunnistajad V. S., K. T., A. G., T. S., A. K. ja A. V., et D. Avdejenkovi agressiivsus oli suunatud justnimelt V. T. vastu ning teiste suhtes ta sellist agressiivsust ei väljendanud. Edasi nähtub salvestiselt, et suutmata rahuneda hakkab D. Avdejenkov ühel hetkel V. T. ka ähvardama, lubades 3 1-18-5412 „…ma lõikan su ära“, „…lõikan, lõikan sul kõrvad maha, elukas, lits“, „… vaata ette“, „… aga sina lita, lits… hakkad verd“, „…lõikan lõusta ära,“. Videosalvestiselt nähtub üheselt, et D. Avdejenkov ähvardab V. T. vähemalt tervisekahjustuse tekitamise kui mitte tapmisega. Samuti kinnitasid kohtuistungil kannatanu ähvardamist tunnistajad. V. S., A. G. ja A. V., kes selgitasid kohtus, et D. Avdejenkov oli lubanud V. T. midagi ära lõigata. Lisaks kinnitas ähvardamist tunnistajatest ka A. K.. Kvalifitseerimaks tegu
järgi ähvardamisena peab tegu olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. Koosseisu kohaldamine eeldab, et konkreetne kannatanu ehk isik, kes tunneb oma elu, tervist või vara ohustatuna, oleks tuvastatav (RKKK 3-1-1-7-07 p 12.2, 31-1-57-11 p 9.1). Ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Kuna tegemist on objektiivse koosseisu tunnusega, tuleb asjaolud, millel kannatanu kartus põhineb, eraldi tuvastada (RKKK 3-1-1-59-11 p 9.2). Sellised asjaolud võivad olla näiteks süüdlase isikuomadused ja varasem käitumine (nt karistus vägivallakuritegude eest ja kannatanule teadaolev vägivald kolmanda isiku suhtes (RKKK 3-1-1-59-11 p 10.2). Reeglina saab ähvardust lugeda veenvaks siis, kui see lisaks kannatanule tunduks reaalne ka keskmisele mõistlikule inimesele (RKKK 3-1-1-59-11 p 9.2). Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et kannatanu ja süüdistatav on varasemalt isiklikul pinnal mõnevõrra kokku puutunud ning teadsid üksteist. Kannatanu ütles kohtus, et süüdistatav oli tema venna tuttav. Ka süüdistatav selgitas, et ta teab kannatanut teatud määral. Kannatanu selgitas kohtus, et tema võttis D. Avdejenkovi ähvardusi tõsiselt ning kartis nende täideviimist. Kannatanu põhjendas kartust sellega, et D. Avdejenkov teadis tema vanemate elukohta, mistõttu ta arvas, et ta saab ka V. T. asukoha välja selgitada. Samuti teadis kannatanu, et süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistatud vägivallakuriteo eest. Kohtuistungil peatus kaitsja kannatanu küsitlemisel võrdlemisi pikalt sellel, et mis asjaoludel kannatanu on tutvunud ja teadlik süüdistatava varasemast kohtuotsusest. Kohus peab seoses sellega vajalikuks märkida, et nimetatu on täiesti asjasse puutumatu. KrMS § 4081 tulenevalt on kohtuotsused avalikud ning igaüks võib riigiteataja.ee vahendusel jõustunud lahenditega tutvuda. Seega igaüks võib tutvuda ka D. Avdejenkovi kohta tehtud otsusega ning ei pea kuidagi põhjendama, miks ta seda teeb. Lisaks selgitas kannatanu kohtus, et pärast D. Avdejenkovi ähvardusi kaalus ta enda kaitseks isikliku relva soetamist ning 14.04.2018.a juhtunu oli ka see, mis pani ta lõplikult otsustama politseist lahkumise kasuks. Kuna kannatanu ja süüdistatav olid isiklikul tasandil kokku puutunud, siis kohtu hinnangul oli kannatanul igati põhjendatud arvata, et pärast arestimajast vabanemist võib süüdistatav ta üles otsida. Kannatanu kartuse reaalsust kinnitab ka näiteks asjaolu, et pärast juhtumit võeti kannatanu ütluste kohaselt tema ja tema vennaga ühendust D. Avdejenkovi tuttavate ja abikaasa poolt. Samuti suurendas kannatanu hirmu asjaolu, et ta teadis, et süüdistatav on varasemalt olnud vägivaldne. Nimelt on Denis Avdejenkov Pärnu Maakohtu 05.10.2016 a. otsusega tunnistatud süüdi
lg 2 p 1, 2, 3 järgi korduvas vägivallas (kokku 13 kuriteoepisoodi) oma elukaaslase suhtes. Kohtuotsuse kohaselt tekitas D. Avdjenkov käte ja jalgadega peksmisega, kägistamise ning muude vägivallategudega oma elukaaslasele nii valu kui ka erinevaid kehavigastusi. Märgitud kohtuotsus kinnitab D. Avdejenkovi vägivaldsust ning seda, et kannatanul oli alust teda varasema vägivaldsuse tõttu karta. Seega kohus leiab, et kannatanul oli igati põhjendatud karta ja arvata, et süüdistatav võib ta pärast arestimajast vabanemist üles otsida ja ähvardused ka täide viia, sest kannatanu teadis, et süüdistatav oli varasemalt olnud vägivaldne. Kannatanu kartust kinnitab ka asjaolu, et pärast 14.04.2018.a juhtumit, kaalus kannatanu enda sõnul isikliku relva soetamist. Samuti oli nimetatud sündmus lõplikuks ajendiks, otsustamaks lahkuda politseist. Lisaks tuleb hinnata, kas ähvardamine paistis veenev ka keskmisele mõistlikule inimesele. Tunnistaja V. S. selgitas kohtus, et selliseid ähvardusi nagu D. Avdejekov tegi V. T. suhtes ei olnud tema varasemalt kuulnud. V. S. selgitas kohtus, et tema oli 14.04.2018.a politseis töötanud juba üle 4 1-18-5412 28 aasta, kuid selline ähvardus oli esmakordne 28 aasta jooksul. Olukorras, kus süüdistatav teab kannatanut, sh kannatanu vanemate elukohta ning kannatanule oli teada süüdistatava varasem vägivaldne käitumine, tunduks D. Avdejenkovi esitatud ähvardus reaalne igale keskmisele mõistlikule inimesele. Veel enam, sellise ähvarduse pealt kuulmine oli esmakordne ka 28-aastase staažiga politseinikule. Seega oli tegemist ka politseipraktikas erakordse juhtumiga. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanu pidas süüdistatava käitumise tõttu oma tervist/elu ohustatuks. Süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanus hirmutunde. Selleks andis alust süüdistatava käitumine ja ähvarduste sisu ning isiku varasem vägivaldne käitumine. Süüdistatav käitus agressiivselt, mis väljendus selles, et ta karjus ja ähvardas kannatanut. Kohtu hinnangul oli ähvardus veenev ja tõsiseltvõetav, mitte lihtsalt möödaminnes öeldud lause. Süüdistatav ei kasutanud ainult ühte väljendit ähvardamiseks, vaid ähvardusi oli mitmeid „…ma lõikan su ära“, „…lõikan, lõikan sul kõrvad maha, elukas, lits“, „… vaata ette“, „… aga sina lita, lits… hakkad verd“, „…lõikan lõusta ära,“, mis omakorda kinnitab ähvarduste tõsidust. Teiseks oli kannatanule teada, et süüdistatav on olnud varasemalt vägivaldne ehk süüdistatav on võimeline ka oma ähvardusi täide viima ja kasutama teise isiku suhtes vägivalda. Seega oli kannatanul alus karta ähvarduste täideviimist. Selline eelviidatud käitumine ja asjaolud tekitaks kohtu hinnangul hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale. Seda kinnitab ka politseinik V. S. ütlused, mille kohaselt oli selline ähvardamine esmakordne ka tema 28-aastases praktikas. Teise isiku ähvardamine on kvalifitseeritav
Kannatanu V. T. oli politseiametnik ehk võimuesindaja. Tema suhtes vägivallateo toimepanemise ajal täitis ta oma teenistusülesandeid. Seega on käesoleval juhul tuvastatud, et politseiniku suhtes pandi toime
sätestatud vägivallategu ehk teda ähvardati seoses tema ametikohustuste täitmisega. Eeltooduga on täidetud
Kaitsja leidis, et D. Avdejenkovil puudus tahtlust V. T. ähvardada ning süüdistatav ei mõelnud oma ähvardusi tõsiselt. Kaitsja hinnangul oli tegemist V. T. ja süüdistatava vahelise n.-ö. sõnasõjaga, kus vastastikku üksteist provotseeriti. Ka süüdistatav selgitas kohtus, et tegemist oli olukorraga, kus üksteist aeti lihtsalt närvi ning seda, mis ta ütles, ei mõelnud ta tõsiselt. Kohus eelmärgitud kaitsja ja süüdistatava seisukohtadega ei nõustu. Nimelt on V. T. rinnakaamera salvestiselt näha, et ühel hetkel läheneb V. T. D. Avdejenkovile ning ütleb talle näiteks „On midagi veel öelda? On midagi veel öelda? On midagi veel öelda?“ „No anna minna, anna minna, anna minna.“ „Tarbi vähem ja joo vähem.“ Igale V. T. lausele järgneb D. Avdejenkovi poolne sõim või ähvardamine. Samas on videosalvestiselt selgelt näha, et V. T. käitub ja räägib D. Avdejenkoviga täiesti rahulikult. Kohtu hinnangul ei ole ka V.T. poolt öeldu halvustav ega provotseeriv, vaid tegemist oli loomuliku reaktsiooniga vastuseks tema suhtes kasutatud sõimule ning ähvardustele. Tagantjärele tuleb möönda, et võib-olla oleks olnud õigem, kui V. T. ei oleks D. Avdejenkoviga antud situatsioonis dialoogi laskunud. Samas ei olnud V. T. käitumine D. Avdejenkoviga mitte kuidagi selline, et saaks öelda, et V. T. oleks süüdistatavat kuidagi provotseerinud. V. T. käitus täiesti rahulikult ega andnud alust enda ähvardamiseks. Ka on videosalvestiselt selgelt näha, et enne kui V. T. tuleb D. Avdejenkovi juurde, püüab D. Avdejenkov ise teha kõik selleks, et ta näeks V. T., liikudes pingil, ehk D. Avdejenkov sooviski V. T. kontakti luua. Eelmärgitud põhjustel leiab kohus, et antud juhul ei olnud tegemist n.-ö. vastastikku provotseeritud olukorraga. Samuti leidis kaitsja, et selline D. Avdejenkovi ebasobiv käitumine oli tingitud terviseprobleemist ehk migreenihoost. Ka süüdistatav selgitas kohtus, et tal oli peavaluhoog ja sellises olukorras tahab ta üksi olla. Kohus märgituga ei nõustu. Nimelt kõik politseinikest tunnistajad selgitasid kohtus, et nendega käitus D. Avdejenkov rahumeelselt, vaid V. S. ütles, et D. Avdejenkov oli ka talle midagi halvasti öelnud. Samas tunnistajate ütlustes tuleneb üheselt, et D. Avdejenkovi pahameel/agressiivsus oli suunatud justnimelt V. T. vastu. Seega ei saanud D. Avdejenkovi käitumist kuidagi põhjustada peavaluhoog. Juhul, kui isiku käitumise oleks põhjustanud väidetav terviseprobleem/peavaluhoog, oleks ta ilmselgelt olnud üleüldiselt, st kõigi ametnike vastu, agressiivselt meelestatud, kuid antud juhul oli ta agressiivne ainult V. T. suhtes. Samuti nähtub 5 1-18-5412 arestimaja kainestuskambri 14.04.2018.a videosalvestiselt, kuidas D. Avdejenkov kambris oma pead vastu seina/ust lööb. Ilmselgelt keskmine mõistlik inimene ei tao oma pead vastu kõva eset, kui tal on väljakannatamatu peavalu. Vastupidiselt, pea löömisega vastu kõva pinda ilmselt tekkis D. Avdejenkovil peavalu. Samuti ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi tõendit väidetavate D. Avdejenkovi migreenihoogude kohta. Seega leiab kohus, et D. Avdejenkovi väited peavaluhoo kohta on paljasõnalised, ennastõigustavad ja tõendamata ning ilmselt tagantjärele otsitud. D. Avdejenkov oli adekvaatne ning sai oma käitumisest selgelt aru. Nimelt kõigi teistega peale V. T. käitus süüdistatav rahumeelselt. Tema agressiivsus oli seega teadlikult ja tahtlikult suunatud V. T.. Seetõttu on ka kohus seisukohal, et D. Avdejenkov pani V. T. vägivallaga ähvardamise toime vähemalt otsese tahtlusega. Ähvardades kannatanut verbaalselt füüsilise vägivallaga, olles sedavõrd agressiivselt meelestatud, st sõimates ja röökides, pidi D. Avdejenkov vähemalt möönma, et V. T. tekib hirm, et D. Avdejenkov võib ähvardused ka ellu viia. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle
Süü ja karistus
Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav Denis Avdejenkov pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisule vastava teo.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt saab vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetluses Denis Avdejekovi puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid
D. Avdejenkov küll avaldas kahetsust oma käitumise pärast, kuid ei tunnistanud kuriteo toimepanemist, süüdistades ikkagi kannatanut, kes väidetavalt teda provotseeris ja põhjendas oma käitumist peavaluhoogudega. Puhtsüdamlik kahetsus puudub, kui süüdistatav ei ole talle etteheidetavat tegu omaks võtnud ning on vaidlustanud süüteo toimepanemise ja taotleb enda õigeksmõistmist (RKKK 3-1-1-18-14 p 11). Seega D. Avdejenkovi avaldatud kahetsuse puhul ei ole tegemist
Kohtu hinnangul tuleb süüdistatava süüd hinnata antud kuriteo toimepanemisel keskmisest väiksemaks. Kohtu hinnangul on
sätestatud vägivallategu mõnevõrra kergem tegu kui seda on
Antud juhul ei olnud tegemist reaalse füüsilise vägivalla kasutamisega, vaid ähvardamisega. D. Avdejenkov on varasemalt kriminaalkorras karistatud, kusjuures antud kuritegu on toime pandud katseajal. Seega saab kõne alla tulla vaid
Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumise raskust, süüdistatava majanduslikku ja perekondlikku olukorda ning teisi kuriteo asjaolusid, siis kohaseks karistuseks on antud kuriteo eest üks aasta vangistust.
lg 2 alusel tuleb karistust suurendada Pärnu Maakohtu 05.10.2016.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o kaks aastat ja üks kuu vangistust, võrra ning liitkaristuseks tuleb mõista kolm aastat ja üks kuu vangistust.
lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 14.04.2018.a ja seeläbi tuleb D. Avdejenkovi karistuse kandmise algust arvata alates 14.04.2018.a. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud teo ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuritegu ja selle asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist. Menetluskulud, tõkend asitõendid 6 1-18-5412
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna süüdistatav mõistetakse toime pandud kuriteos süüdi, siis kohustub ta hüvitama ka menetluskulud vastavalt § 180 lg-le 1. D. Avdejenkovile riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu on 30+60=90 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega.
lg 1 sätestatud kuritegu on tulenevalt
MS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 tuleb D. Avdejenkovilt välja mõista sundraha 750 eurot. Lähtudes eeltoodust, kuulub D. Avdejenkovilt välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 90+750=840 eurot. Kuna D. Avdejenkov mõistetakse esitatud süüdistuses süüdi, siis valitud kaitsja tasu tuleb jätta süüdistatava kanda. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Nimetatud ajani on isiku jätkuv vahistus vajalik, tagamaks kohtuotsuse täitmine. Asitõend – CD- ja DVD-plaat – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.