TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-18-569 Otsuse kuupäev 8. mai 2019 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi R.Õ. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu mitt

) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§ 9

lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest.

1. Kaebaja väitel tekitas vastustaja talle kahju sellega, et ta paigutati 01.12.2017 kuni 15.12.2017 PPA Pärnu arestimajas ühte kambrisse koos kinnipeetuga, kes oli suitsetaja. Pooled ei vaidle selle üle, et sellel ajavahemikul kaebajaga samas kambris viibinud isik määratles end suitsetajana. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja kambrikaaslane tegelikult kambris suitsetas või mitte. 2 Otseseid tõendeid kambris toimunu kohta pooled esitanud ei ole. Kaebaja viitas tõendina sellele, et kambrikaaslasel olid suitsetamistarbed olemas - kambrikaaslane paigutati 15.12.2017 ümber Tallinna vanglasse ning sinna saabudes olid tema asjade hulgas tikutoosid 15 tk, sigaretid kaaluga 258 grammi ja lahtine pakk 18 tk (tl 34). Kohus selgitas 18.03.2019.a määruses vastustajale, et kohtul on tõendid selle kohta, et kaebaja kambrikaaslasel olid suitsetamistarbed olemas. Kohus andis vastustajale võimaluse esitada tõendeid selle kohta, et kambrikaaslasel ei olnud need esemed kambris või et ta neid seal ei kasutanud. Vastustaja sellekohaseid tõendeid ei esitanud. Vastustaja küll viitab, et kambrikaaslase asjad võisid olla hoiuruumis, kuid ei ole esitanud tõendeid, et sigaretid ja tikud tegelikult hoiuruumis olid.
2. Kohtu hinnangul saab sellest, et kaebaja kambrikaaslane määratles ennast suitsetajana ning tal olid olemas suitsetamistarbed, sh lahtine sigaretipakk, tuletada selle, et kambrikaaslane tõepoolest suitsetas kambris. Vastustaja kinnitusel ei olnud arestimajas suitsetamiseks muid võimalusi. Suitsetava isiku puhul ei ole usutav, et tal on olemas nii sigaretid kui ka tikud, kuid kahe nädala jooksul ta neid üldse ei kasuta.
3. Õigusaktid ei sisaldanud praeguses kohtuasjas vaadeldaval ajal üldist keeldu arestimajas suitsetada või reegleid suitsetavate ja mittesuitsetavate kinnipeetute paigutamise kohta arestimajas. Pooled ei ole esile toonud vastustaja üldakte, mis oleksid reguleerinud suitsetamist arestimajas või kinnipeetute paigutamist seoses sellega. Tubakaseaduse § 30 lg 2 p 1 ütleb, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides on suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumis. Arestimaja sisekorraeeskirja § 28 lg 1-3 sätestavad, et kinnipeetu võib arestimajas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades, nende olemasolu korral, ja ajal, millal kinnipeetul on õigus seal viibida. Kinnipeetul ei ole õigus enda juures hoida tubakatooteid ega suitsetamistarbeid, need võtab arestimaja ametnik hoiule. Arestimaja ametnik väljastab tubakatooted ja suitsetamistarbed kinnipeetule vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada.
4. Vastustaja selgituse järgi oli vaidlusalune kamber nr 5 määratletud kohana, kus suitsetamine oli lubatud. Kui kaebaja kambrikaaslane viibis pidevalt suitsetamiseks ette nähtud kohas ehk kambris nr 5, siis oli tal ka õigus hoida pidevalt enda juures suitsetamistarbeid. Kohtu hinnangul ei ole õiguspärane määratleda suitsetamisruumina ruumi, mis on samal ajal mittesuitsetaja pidevaks viibimiskohaks. Arestimaja kamber on kinnipeetu ööpäevaringseks majutamiseks ettenähtud ruum (sisekorraeeskirja § 12 lg 2). Seega oli õigusvastane kaebaja paigutamine kambrisse, kus kaaskinnipeetu suitsetas.
5. Kohtupraktikas on leitud, et sunnitud passiivne suitsetamine kujutab endast nii väärikuse alandamist kui ka tervise kahjustamist ning passiivse suitsetamise kahjulikku mõju tervisele tuleb eeldada (Riigikohtu lahend 3-3-1-30-14 p 16). Kuna passiivse suitsetamise kahjulikku mõju tervisele saab eeldada, siis puudub vajadus käsitleda kaebaja väidet, et kambris suitsetamine põhjustas talle lööbe näol.
6. Kohus näitas eespool, et praeguses asjas esineb avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes, see rikkus kaebaja õigusi ja kaebajal on tekkinud mittevaraline kahju. Kohus ei saa kaebust siiski rahuldada, kuna täidetud ei ole üks nõude rahuldamise oluline 3 tingimus. Kaebaja jättis kasutamata esmased õiguskaitsevahendid.

§ 7

lg 1 näeb ühe kahju hüvitamise eeldusena ette selle, et kahju ei olnud võimalik vältida sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§ 4

lg 1 näeb ette isiku õiguse nõuda halduse jätkuva toiminguga kaasneva õiguste rikkumise lõpetamist ning § 6 lg 1 annab võimaluse nõuda toimingu sooritamist. Kaebaja oleks saanud kahju tekkimise ära hoida, kui ta oleks esitanud vastustajale taotluse paigutada ta ümber teise kambrisse.

1. Kaebaja väitel esitas ta eeltoodud taotluse korduvalt suuliselt ja kirjalikult. Kohus selgitas 18.03.2019.a määruses kaebajale, et tal tuleb oma väidet tõendada, kaebaja ei ole seda teinud. Vastustaja tõendas, et kaebaja on esitanud arestimajale seitse kirjalikku taotlust (tl 21-22). Nende hulgas ei ole taotlust kaebaja ümberpaigutamiseks seoses kambrikaaslase suitsetamisega. Vastustaja möönab kaebaja üht suulist pöördumist seoses suitsetamisega kambris (tl 4, 19) kaebaja ütles 01.12.2017 arestimajale, et kambrikaaslane suitsetab. Vastustaja sõnul edastas ta selle info menetlejale (mõeldud on kriminaalmenetlust läbi viinud isikut), menetleja vestles kaebajaga 04.12.2017 ja ütles arestimajale, et kaebaja on nõus olema kambris nr
2. Kaebaja eitab sellise nõusoleku andmist. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja suulist avaldust, et kambrikaaslane suitsetab, käsitleda taotlusena kaebaja ümberpaigutamiseks. Nähtuvalt arestimajale esitatud taotlustest oli kaebaja teadlik, et kui ta soovib saavutada toimingu tegemist arestimaja poolt, siis tuleb tal esitada kirjalik taotlus. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja selgituses (tl 19), et kaebaja paigutati kambrisse nr 5 kriminaalasja menetleja palvel, kes kinnitas kaebaja nõusoleku olemasolu, ning sellel paigutamisel olid tagamaad, mida arestimaja ei teadnud. Seda versiooni toetab kaudselt asjaolu, et kaebaja sõnul olid vaidlusalusel ajavahemikul temaga tehtavad menetlustoimingud lõppenud, kuid kaebaja siiski kohtus menetlejaga 01.12.2017 ja 04.12.
3. Kokkuvõttes toetavad need andmed pigem väidet, et kaebaja ei taotlenud tema ümberpaigutamist ja viibis kambris nr 5 omal soovil.
4. Kohtupraktikas on leitud, et esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ei ole kahjunõude esitajale etteheidetav, kui nende kasutamine poleks kahju tekkimist ära hoidnud, kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud (Riigikohtu lahend 3-3-1-16-16, p 14). Praeguses asjas puudub alus väita, et sellekohase taotluse esitamisel ei oleks kaebajat ümber paigutatud. Arestimajas ei valitsenud ruumipuudus (vt vastustaja esitatud andmed tl 19).
5. Kaebaja tugines veel kahele kahju tekkimise alusele: kaebajat alandas see, et kambris olid sildid samaaegselt suitsetamise lubamise ja keelamise kohta ning kaebaja paigutamisel rikuti reeglit, et vahistatuid ja süüdimõistetuid tuleb hoida eraldi. Kohtu hinnangul ei ole nende aluste puhul täidetud eeldus, et kaebajale on tekkinud riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluv kahju. Tegemist ei ole ühegi

§ 9

lg 1 sätestatud õiguse riivega, sh ei kujuta need asjaolud endast kaebaja väärikuse alandamist.

1. Kaebuse põhjal on kaebajal etteheiteid arestimajas talle osutatud tervishoiuteenusele (löövet näol ei ravitud kohaselt). Kohus selgitab kaebajale, et halduskohtu pädevuses on avalik4 õiguslike vaidluste lahendamine. Kui kaebajal on etteheiteid arestimajas talle osutatud tervishoiuteenusele, sh kaebaja läbivaatamine, diagnoosi määramine, ravimine, nõustamine või muul viisil tervishoiuteenuse osutamine arsti poolt, siis tuleb kaebajal esitada hagi maakohtule. Tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe ja see ei allu halduskohtu kontrollile.
2. Kokkuvõttes ei ole kahju hüvitamise eeldused ühegi kaebuse aluse puhul täidetud. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Otsuse avaldamine
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, siis jätab kohus HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
4. Kuna otsus käsitleb kaebaja tervislikku seisundit, siis asendatakse HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 5