Obsah (6)

§ 121§ 68§ 65§ 69§ 263§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-18-8108 Määruse tegemise aeg ja koht 21. mail 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina Palmi Erak

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluse korras ja mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28-29.09.2018, s.o 2 päeva ning mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.10.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu vangistuse võrra, ning mõista Vitali Mihhailovile liitkaristuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud karistus, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, üldkasuliku tööga ulatuses 358 (kolmesaja viiekümne kaheksa) tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 (kaheksateist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 10.11.

1. 1 Kriminaalhoolduse algus 10.11.2018 ja lõpp 10.05.
2. Käesoleva erakorralise ettekanne on esitatud põhjustel: -ÜKT ajakavast mittekinnipidamine ja üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine. -registreerimisele mitte ilmumine. Üldkasuliku töö sooritamata jätmise kohta on Vitali Mihhailov andnud kirjaliku seletuse 13.03.
3. Samuti on ta korduvalt saatnud põhjendusi e-kirja teel. Põhjendanud on ta üldkasuliku töö tegemata jätmist tervislike põhjustega. Samas on kriminaalhooldusametnik kahel korral pöördunud päringuga Vitali Mihhailovi perearsti poole, kes on alati saatnud vastuse, et Vitali Mihhailov ei ole tervislikel põhjustel üldkasuliku töö sooritamise perioodidel tema poole pöördunud. Alates aprillikuust ei ole olnud võimalik saada Vitali Mihhailovilt selgitusi üldkasulikust tööst kõrvale hoidmise ega registreerimisekohustuse täitmata jätmise kohta, sest ta ei vasta ekirjadele ega telefonile. Esmakohtumine, mille käigus tutvustati Vitali Mihhailovile süüdlase õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel ning üldkasuliku töö tegemise korda, toimus 20.11.
4. Vitali Mihhailov oli juba käitumiskontrolli perioodil esitanud kriminaalhooldusametnikule informatsiooni selle kohta, et ta töötab xxx AS. 20.11.2018 kohtumisel selgitas Vitali Mihhailov, et talvisel perioodil antud firmas tööd ei toimu ja seetõttu saaks ta sel ajal sooritada üldkasulikku tööd. Lepiti kokku, et ta tuleb kriminaalhooldusosakonda ajakava koostamiseks 20.12.
5. Vitali Mihhailov suunati tööle xxx. Sellel kohtumisel koostati ajakava perioodiks 07.01.2019-29.01.
6. 13.01.2019 saatis Vitali Mihhailov e-kirja, et on haigestunud ja kolmapäeval võtab perearstilt selle kohta ka tõendi. 23.01.2019 saatis kriminaalhooldusalune järjekordse e-kirja, milles väitis, et arst ei andnud talle veel tõendit, sest ta ei ole veel päris terve. Samas kirjas lubas ta minna esmaspäeval üldkasulikku tööd sooritama. 29.01.2019 saatis Vitali Mihhailov e-kirja, et on jälle haige. Samuti lükkas ta edasi kohtumist kriminaalhooldusametnikuga. Kriminaalhooldusametnik märgib, et 21.02.2019 sai ta vastuse päringule Vitali Mihhailovi perearst J.A.. Perearst vastas, et Vitali Mihhailov on tema patsient alates 01.10.
7. Ajavahemikus 07.01.2019-29.01.2019 ei ole Vitali Mihhailov pöördunud perearsti juurde. Kriminaalhooldusametnik märgib, et 05.02.2019 sai kriminaalhooldusametnik Jõhvi Hooldekeskusest arvestuslehe, millest selgus, et Vitali Mihhailov ei olnud jaanuaris sooritanud mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusosakonda jõudis Vitali Mihhailov lõpuks 12.02.
8. Koostatud ajakava perioodiks 18.02.2019-12.03.
9. Nooremametnik sooritas 07.03.2019 üldkasuliku töö kontrolli Jõhvi Hooldekeskuses. Vitali Mihhailovit tööl ei olnud. 11.03.2019 saatis Vitali Mihhailov jälle e-kirja, et ta on haigestunud. 13.03.2019 antud seletuses põhjendas ta tegemata üldkasuliku töö tunde tervisega. Samuti andis ta lubaduse asuda edaspidi sooritama üldkasuliku töö tunde. 18.03.2019 sai kriminaalhooldusametnik vastuse päringule perearst J. A., kus ta väitis, et ajavahemikul 18.02.2019-12.03.2019 ei ole Vitali Mihhailov tema juurde pöördunud. 13.03.2019 toimunud kohtumisel selgitas kriminaalhooldusametnik väga põhjalikult Vitali Mihhailovile, mis saab edasi, kui ta jätkab üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale hoidmist. 2 Kuna Vitali Mihhailov ei olnud nõus perearsti vastusega, siis antud talle võimalus järgmiseks päevaks esitada tõend jaanuarikuu tervisliku seisundi kohta. Kui ta seda ei tee, siis koostab kriminaalhooldusametnik kirjaliku hoiatuse. Seda kriminaalhooldusametnik 13.03.2019 ka tegi. Samuti selgitatud Vitali Mihhailovile, et võimalik on veel teha üks kirjalik hoiatus aga kui ta ei asu ka edaspidi üldkasulikku tööd sooritama ega esita asjakohaseid põhjendusi ja tõendeid selleks, siis on kriminaalhooldusametnik kohustatud esitama kohtule erakorralise ettekande ja tegema ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Vitali Mihhailov väitis, et saab sellest aru ja on nõus sellega, et ta peab uue ajakava järgi kindlasti tööle asuma. 13.03.2019 on koostatud ajakava perioodiks 14.03.2019-09.04.
10. 14.03.2019 sooritas nooremametnik Jõhvi Hooldekeskuses üldkasuliku töö kontrolli. Vitali Mihhailovit tööl ei olnud. 14.03.2019 helistas kriminaalhooldusametnik Vitali Mihhailovile, et saada vastus selle kohta miks ta tööle ei ilmunud. Telefon kutsus, kuid keegi ei vastanud. Seejärel saatis kriminaalhooldusametnik Vitali Mihhailovile e-kirja küsides, miks ta 14.03.2019 ei ilmunud sooritama üldkasulikku tööd. Samuti selgitas ta kirjas uuesti, et kui Vitali Mihhailov ei asu vastavalt viimasele ajakavale sooritama üldkasulikku tööd, siis peab kriminaalhooldusametnik esitama kohtule erakorralise ettekande. Antud kirjale Vitali Mihhailov ei vastanud. 09.04.2019 sai kriminaalhooldusametnik Jõhvi Hooldekeskusest arvestuslehe, kus oli kirjas, et Vitali Mihhailov ei teinud ajavahemikus 14.03.2019-03.04.2019 mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd. 10.04.2019 hommikul saatis Vitali Mihhailov e-kirja, milles kirjutas, et vabandab, et ei tulnud. Ta hetkel töötab ja palus anda endale veel viimane võimalus. Kriminaalhooldusametnik vastas ja tuletas meelde, et tal on samal päeval kell 10.00 registreerimise aeg. Sel ajal Vitali Mihhailov kriminaalhooldusosakonda ei ilmunud. Samuti ei vastanud ta kriminaalhooldusametniku telefonikõnele, kuigi telefon kutsus. Kriminaalhooldusametnik teatab, et 10.04.2019 saatis ta nii posti kui ka e-kirja teel Vitali Mihhailovile kutse tulla registreerimisele 17.04.
11. Sel päeval ei ilmunud Vitali Mihhailov samuti kriminaalhooldusosakonda ega teavitanud mitte tuleku põhjustest. Kriminaalhooldusametnik helistas Vitali Mihhailovile, et selgitada tekkinud olukorra asjaolusid. Vitali Mihhailov ei vastanud kõnele, kuigi telefon kutsus. 23.04.2019 kell 13.34 sooritas kriminaalhooldusametnik kodukülastuse Vitali Mihhailovi kodusele aadressile xxx, Kohtla-Järve. Keegi ei vastanud fonolukule. Samuti helistas kriminaalhooldusametnik maja juures seistes Vitali Mihhailovi telefonile, mis kutsus aga keegi ei vastanud. Kriminaalhooldusametnik juhib tähelepanu, et Vitali Mihhailov on kriminaalkorras karistatud teist korda. Esimesel korral määrati talle Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 12.10.2017 otsusega nr 1-17-9192

§ 263lg p1 järgi vangistus 5 kuud, katseajaga 16 kuud.

Ka käitumiskontrolli perioodil esines ajavahemik, kus Vitali Mihhailov hoidis kriminaalhooldusest kõrvale. Ta ei vastanud telefonile ega ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimistele. Tookord anti talle võimalus katseaja pikendamisega ja selgitati, et tulevikus võib olla sellise käitumise tagajärjeks karistuse täitmisele pööramine. Kuriteo, mille eest karistati Vitali Mihhailovit teisel korral, pani ta toime katseajal. Tulenevalt eeltoodust võib öelda, et Vitali Mihhailov on asunud kõrvale hoidma üldkasuliku töö sooritamisest ja kuna kriminaalhooldusametnikul ei ole õnnestunud temaga kontakti saada, siis ei ole kriminaalhoolduse jätkumine praeguse seisuga võimalik. 3 Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes

§ 69lg 6 ja Kr

HS § 31 lg 1 taotleb kriminaalhooldusametnik Vitali Mihhailovile mõistetud ärakandmata karistus pöörata täitmisele. Vitali Mihhailov selgitas kohtuistungil, et ta vabandab, et rikkus kriminaalhooldust, ta tahtis olukorda lahendada. Tal on määratud trahv 1000 eurot väärteo eest. Tegelikult ta käis tööl mitteametlikult, et trahvi tasuda. Ta jääb enda väite juurde, et ta on käinud arsti juures. Kuid vahepeal ei käinud ÜKTl vaid mitteametlikul tööl. Ta ei ela xxx aadressil umbes 4 kuud ja elab oma tüdruksõbra juures xxx. ta ei oska selgitada, miks ta lahkus kohtu määratud elukohast ilma loata ega teavitanud ametnikku sellest. Maakohtu määruse põhjendused

§ 69

lg 6 kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 428 lg 2 kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise

§ 69

lõike 6 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. kohtunik, et Esimesel registreerimisel 20.11.2018 selgitati kriminaalhooldusametniku poolt Vitali Mihhailovile kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitas süüdimõistetu oma allkirjaga. Hooldusalune andis informatsiooni, et töötab xxx AS-is. Hooldusalusele selgitati, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise kord. Vitali Mihhailovile tutvustati üldkasuliku töö esmast ajakava 20.12.

1. Asjaolu, et hooldusalune on rikkunud üldkasuliku töö ajakava ja on selle tegemisest kõrvalehoidunud on tõendamist leidnud toimiku materjalide kohaselt. Erakorralise ettekande koostamise ajaks ei ole Vitali Mihhailov teinud mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Hooldusalusele koostati 20.12.2018 ajakava perioodiks 07.01.2019-29.01.2019, isik ei sooritanud mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd. 12.02.2019 koostati ajakava perioodiks 18.02.2019-12.03.2019, isik ei sooritanud mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd. 13.03.2019 koostati ajakava perioodiks 14.03.2019-09.04.2019, isik ei sooritanud mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Hooldusalune on toonud korduvalt põhjuse üldkasuliku töö mitte sooritamiseks haigestumise. Hooldusalune on teadlik oma kohustusest teavitada kriminaalhooldusametniku tööd takistavate asjaolude ilmnemisest, samuti kohustusest esitada puudumise kohta arstitõend. Hooldusalune on korduvalt lubanud esitada oma puudumiste kohta arstitõendi, kuid pole seda siiani teinud. Hooldusalune ei ole esitanud haigestumise kohta mitte ühtegi arstitõendit. Perearst J. A. on kriminaalhooldusametniku korduvatele 4 päringutele vastanud, et Vitali Mihhailov ei ole tema poole pöördunud perioodidel 07.01.2019-29.01.2019 ja 18.02.2019-12.03.
2. Seega isiku väited mõjuva põhjusega üldkasulikust tööst puudumise kohta on kindlalt ümber lükatud. Hooldusalusega on korduvalt vesteldud üldkasuliku töö sooritamise kohustusest ja selle mitte sooritamise tagajärgedest, isik on vastanud, et saab aru. Isikule on tehtud hoiatus ÜKT mitte sooritamise eest 14.03.
3. Seega kohtu hinnangul puudus hooldusalusel mõjuv põhjus ÜKT sooritamiselt puudumiseks. Hooldusalune on teadlik, et talle mõistetud vangistust on asendatud üldkasuliku tööga ning millised on tagajärjed, kui ta üldkasuliku tööd ei soorita. Kohus märgib, et isiku rikkumised üldkasuliku töö täitmata jätmisel ei ole üksikud ega juhuslikku laadi. Isiku käitumine ÜKT sooritamisest kõrvalehoidumisel on süsteemne, käitumismuster on valitud, ennast õigustatakse haigestumisega ja ametnikku eksitakse väitega, et oli pöördutud ka arsti juurde. Asjaolu, et hooldusalune on rikkunud registreerimiskohustust on tõendamist leidnud toimiku materjalide. Registreerimisekohustuse täitmata jätmise kohta, pole kriminaalhooldusametnikul olnud võimalust hooldusaluselt seletust võtta, sest ta ei vasta ekirjadele ega telefonile. 13.03.2019 toimunud registreerimisel leppis kriminaalhooldusametnik Vitali Mihhailoviga kokku, et järgmine registreerimine toimub 10.04.
4. Kokkulepitud päeval Vitali Mihhailov kriminaalhooldusosakonda ei ilmunud. Samal päeva hommikul saatis ainult e-kirja, et ta kutsuti tööle. Ametniku e-kirjale ega telefonikõnedele ta enam ei vastanud. Kriminaalhooldusametnik on saatnud hooldusalusele kutse registreerimisele ilmumiseks 17.04.2019, isik ei ilmunud, ei vastanud e-kirjale ega telefonile. 23.04.2019 teostas kriminaalhooldusametnik kodukülastuse Vitali Mihhailov kodusele aadressile xxx, Kohtla-Järve. Fonolukule keegi ei vastanud. Samuti helistas ametnik maja juures viibides Vitali Mihhailovi telefonile, millele samuti ei vastatud. Seega alates 10.04.2019 ei ole kriminaalhooldusametnikul olnud võimalik hooldusalusega kontakti saada. Hooldusalune teadlik, et registreerimiskohustuse täitmine on tema hoolduskohustus. Kõike eelnevat arvestades ei ole vaidlust faktis, et isik ei ole ÜKTd nõuetekohaselt sooritanud ja rikkunud registreerimiskohustust. Kriminaalhooldusametniku ettekandes on faktid näidatud õigesti. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et isikul esineb käitumise probleem, mille tõttu on kriminaalhooldus oluliselt raskendatud. Isik jätab ilmumata üldkasulikule tööle ja esitab ametnikule tõele mittevastavaid õigustusi ja seda korduvalt. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, kuna Vitali Mihhailov on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole motiveeritud täitma talle Viru Maakohtu otsusega määratud kohustusi - ta hoiab kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja on rikkunud kontrollnõuet ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kohtu hinnangul omab tähendust, et isikule korduvalt selgitatud kriminaalhoolduse nõudeid ja üldkasuliku töö sooritamise kohustust. Talle on teada, millised on tagajärjed kui ta ei täida kriminaalhoolduse nõudeid. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. 5 Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. Rikkumised on tõendatud toimikus olevate materjalidega, millele kohus on viidanud ülalpool. Kohus leiab, et kriminaalhooldus Vitali Mihhailovi suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustusi. Süüdimõistetu on hoidunud kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja ilmuda ettenähtud aegadel registreerimisele. Lisaks omab tähendust asjaolu, et alates 10.04.2019 on hooldusalune olnud kriminaalhooldusametniku jaoks kättesaamatu, nii e-kirja kui ka telefoniteel. Kohtuistungil esitas isik selgitusi, miks ta ei teinud ÜKTd ja ei käinud registreerimisel. Isiku selgituistest tuleneb isiku ülimalt kergemeelne ja vastutustundetu käitumine kriminaalhoolduse all olles. Sisuliselt ta tunnistas, et ÜKT asemel käis salajaselt tööl, et trahvi maksta. Samuti ei leidnud isik endast julgust, et tunnistada, et ta valetas ametnikule arsti juures käimise kohta. Arsti esitatud vastustest nähtub, et isik on arsti juures käinud hoopis muul ajal, tlk 62,
5. Isiku selgitused ei näita asjaolusid, millel kohus saaks jõuda järelduseni, et isik saaks jätkata kriminaalhooldusega. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma järjepideva käitumisega näidanud, et isik ei suuda talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. Samuti arvestab kohus, et üldkasuliku töö mitte sooritamise kohta on hooldusalusele tehtud kirjalik hoiatus ja temaga on korduvalt vesteldud üldkasuliku töö sooritamise teemal. Isikule on selgitatud, millised on tagajärjed, kui ta üldkasuliku tööd ei soorita. Hooldusaluse rikkumised on järjepidevad ja korduvad ja eelnev hoiatus ega vestlused ei muutnud isiku käitumist. Veel enam alates 10.04.2019 on hooldusalune kriminaalhooldusametniku jaoks täiesti kättesaamatu. Isik ei olnud kättesaadav ka kohtule, isikule ei olnud võimalik korduvalt kutset toimetada, telefonikõnedele ta ei vastanud, naabrid on selgitanud, et korteris keegi ei ela, e-posti kutsele isik ei reageerinud. Isik ei teinud ametnikuga koostööd ega vähimatki pingutust kohtuotsuse täitmiseks. Arvestades seda, leiab kohus, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Juhindudes

§ 69lg 6, Kr

MS § 427, kohus M ä ä r a s: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi 25.04.2019 erakorraline ettekanne Vitali Mihhailovile Viru Maakohtu 25.10.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata Viru Maakohtu 25.10.2018 nr 1-18-8108 mõistetud ärakandmata karistus 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend) päeva vangistust täitmisele ning saata Vitali Mihhailov kandma karistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda 21.05.2019 ehk alates tema kriminaalasja raames. vahistamisest käesoleva 6 Tõkend, vahistamine, jätta muutmata kuni kohtumääruse jõustumiseni. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7