Obsah (4)

§ 396§ 1028§ 1042§ 115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2019.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-19489 Tsiviilasi J L hagi K K vastu 5 23

§ 396lg 1 sätestab laenulepingu mõiste.

Poolte vahel puudub kirjalikult sõlmitud laenuleping. Hageja tugineb asjaolule, et nende vahel sõlmiti suuline laenuleping, mis oli tähtajatu. Hageja on esitanud oma konto väljavõtte, millest nähtub, et ta on 20.04.2018 tasunud Ehituse ABC-s 429.08 eurot /tl 11/. 07.04.2018.a. on hageja tasunud 3 985 eurot /tl 12/. Hageja konto väljavõtetega on tõendatud, et hageja on tasunud veel 73,55 €, 72,35 €, 598,50 €, 75,87 € /tl 13,14, 16,

1. Hageja on hagiavalduse punktis 9 märkinud, et kostja korterisse jäi hageja sülearvuti, kuid selles osas kohtule nõuet esitatud ei ole. Seega ei analüüsi kohus tõendit, mis on kohtule esitatud sülearvuti maksumuse osas /tl 17/. Hageja ei ole kohtule selgitanud, millist nõuet tõendab pangakaardiga tasumine summas 131,96 eurot 06.04.2018.a., mistõttu kohus ei analüüsi selles osas kohtule esitatud tõendit /tl 15/. Hageja on tõendanud, et ta on tasunud 5 234,35 eurot (429,08+3985+73,55+72,35+598,50+75,87) ning kostja seda faktilist asjaolu vaidlustanud ei ole. Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja on 2018 aasta kevad-suvel teinud kulutusi summas 5 234,35 eurot. Vaidlust ei ole, et kõik need kulud olid tehtud seoses esemetega, mis osteti või paigaldati kostjale kuuluvasse korterisse. Tõendatud on, et kostjale kuulub alates 07.02.2017.a. registriosa nr 2120332 /tl 7-10/.
2. Pooled vaidlevad, kas asjade eest, mis korterisse osteti või paigaldati, on kostja kohustatud hagejale tasuma või mitte.

§ 396

lg 1 tähenduses sõlmitud laenuleping eeldab nii laenuandja kui laenusaaja tahet leping sõlmida. Kumbki pool peab tõendama asjaolud, millele ta tugineb tulenevalt TsMS § 5 lg-st

1. Hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid suulise tähtajatu laenulepingu.
2. Hageja esitatud konto väljavõtted tõendavad hageja poolt kaupade eest tasumist, kuid konto väljavõtted ei tõenda, et kostja peab hageja poolt tasutud kaupade eest raha tagastama. Kostja on kohustatud raha tagastama laenulepingu järgi juhul, kui pooltel oli enne tehingute tegemist kokkulepe, et kostjal lasub raha tagasimakse kohustus. Hagiavalduses on hageja seisukohal, et kostja soovis asju osta, kuid tal endal raha puudus. Seega palus ta hagejat, et viimane tasuks asjade eest. Kostja lubas hageja väidetel raha tagastada. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole nimetatud väiteid tõendanud. Hagis väidab hageja, et nad olid kostjaga lähisuhetes perioodil märts kuni august 2018.a./tl 3/. Hageja on positsioonil, et kostja valitud kaupade eest tasumise eelduseks oli asjaolu, et pooled olid tol hetkel elukaaslased ning hagejal oli võimalus kostja korteris elada ning ostetud asju kasutada. Hageja poolt on tasutud esemete eest, mida pooled kasutasid igapäevaseks eluks. Seega kasutas ka hageja ise ostetud asju. Pooled ei vaidle, et laenuleping oleks olnud suunatud rahasumma üleandmisele. Hageja on selgitanud, et pooltel ei olnud kokkulepet, kui palju hageja asjade eest maksab, sest ei olnud teada, mida ostetakse /tl 71/. Hageja poolt esiletoodud asjaoludest järeldab kohus, et pooled elasid perioodil, mil asjad osteti koos, ühise perena. Seda kinnitavad hageja seisukohad, et remondi teostamisel ja asjade ostmisel lähtus ta selles, et kostja korterist saab nende ühine kodu, kus nad koos elavad. Kostja on kinnitanud, et sel ajal kui asju soetati, olid pooled lähisuhtes. Kohus leiab, et ajal, mil pooled elavad koos, soetavad ühise majapidamise ja igapäevaelu tarbeks vajaminevaid esemeid, ei ole tegemist ühe poole poolt asjade eest tasumisel poolte vahel sõlmitud laenulepinguga

§ 3964 lg 1 tähenduses.

Poolte kooselu lõppemine mõne aja möödudes, ei anna samuti alust asuda seisukohale, et asjade eest tasumisel sõlmiti poolte vahel suuline tähtajatu laenuleping. Kohtu veendumust, et poolte vahel laenulepingut ei sõlmitud, kinnitavad ka hageja erinevad seisukohad laenulepingu ülesütlemise kohta. Hagi p 14 märgib hageja, et ütleb laenulepingu üles hagiavalduses ning nõuab raha tagastamist. Samas on hageja 27.11.2018.a. esitanud kostjale pretensiooni, milles nõuab samade asjade eest, mis hagis on märgitud, rahalist hüvitust /85-86/. Pretensioonis märgib hageja, et kostja korterisse jäid hagejale kuuluvad asjad, mille tagastamist ta nõuab või siis hüvitada asjade väärtus rahaliselt. Hageja poolt edastatud pretensioon tõendab, et poolte vahel ei olnud laenulepingut sõlmitud, hageja pidas asju enda omaks ning soovis asjade tagastamist. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja nõude tulenevalt laenulepingust. 17. Hageja tugineb alternatiivselt alusetu rikastumise sätetele. Kohtu ette toodud asjaolud ei võimalda hageja nõuet rahuldada ka alusetu rikastumise sätete alusel.

§ 1028

lg 1 kohaselt võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel puudub laenuleping. Kuna hageja poolt tasuti asjade eest eesmärgiga, et neid saavad pooled ühiselt kasutada ühises kodus, siis ei olnud hagejal alust eeldada, et asjade soetamisest tekib poolte vahel laenusuhe. Laenusuhte tekkimist ei saanud hageja eeldada ei asjade soetamise ajal ega hiljem, kui poolte kooselu lõppes. Kohtu ette toodud asjaoludel on tegemist tavapärase kahe isiku vahel kodu loomisel asjade ostmisega, mida kasutatakse kooselu ajal. Poolte kooselu lõppemine kui faktiline asjaolu, ei anna samuti alust asuda seisukohale, et hilisemalt langes ära laenusuhe. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja nõude alusetu rikastumise sätetest tulenevalt. 18. Hageja on nõude esitanud alternatiivselt ka viisil, et kui kostja ei pea raha tagastama, siis nõuab hageja asjad kostja valdusest välja omandiõiguse alusel. Hagis palub hageja välja nõuda asjadena kostja valdusest kaks madratsit, kattemadrats, köögimööbel koos tehnikaga, laminaat kraanikauss, rulood, WC-pott /tl 5/. Hageja omandiõigust põhistab hageja sellega, et viibis asjade ostmise juures ja tasus asjade eest /tl 32/. 25.03.2019.a. seisukohas märkis hageja, et nõuab vaid nende asjade tagastamist, mida ei ole paigaldatud ega kasutatud ning nendeks on WC-pott ja kraanikauss. Kui kostja soovib siis ta võib need tagastada. Ülejäänud asjade osas loobus hageja tagastamise nõudest ning palus tehtud kulutuste hüvitamist

§ 1042lg 1 alusel.

1. Kostja ütlustega on tõendatud, et kraanikauss ja WC-pott on keldris, paigaldamata /tl 73/. Vaidlust ei ole, et kõik asjad on kostja valduses. 27.11.2018.a pretensioonist tuleneb, et hageja peab asju enda omaks. Kostja on seisukohal, et raha pakkumised on tehtud kompenseerimaks peksmist ja ahistamist /tl 44/. Köögimööbli osas on kostja olnud seisukohal, et see oli kingitus sünnipäevaks /tl 73/. Hageja ise maksis vabatahtlikult laminaadi eest /tl 73/. 05.04.
2. on kostja seisukohal, et hageja teostatud maksete ja ostudega oli hageja tahtluse sisuks eelkõige hüvitada kostjale peksmiste käigus tekitatud vaimset ja moraalset kahju, valu ja kannatusi. Mööbli jm asjade ostmisel oli hageja käitumise eesmärgiks kahjutasu-hüvitise 5 maksmine. Tegemist ei olnud kinke ega laenuga /tl 90/. 17.04.2019.a kohtuistungil jäi kostja seisukoha juurde, et tegemist oli kahjuhüvitisega. Tegemist oli nii füüsilise kui moraalse vägivalla eest kahju hüvitamisega /tl 101-102/.
3. Eeltoodud kostja väidetest tuleneb, et kostja ei tugine asjaolule, et tegemist oli köögimööbli jm asjade puhul kinkega. Kõikide asjade puhul, mis hageja ostis on kostja seisukoht, et hageja hüvitas kostjale tekitatud kahju. Kohus juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et sellisel juhul, tuleb kostjal esile tuua asjaolud, millest nähtuks kahju tekkimine, samuti kahjuhüvitise arvestus /tl 102/. Kostja on jätnud täitmata oma tõendamiskoormuse. Harju Maakohtu 16.03.2016.a. kohtuotsusega mõisteti hageja süüdi KarS § 121 lg 1 p 2 järgi. Kohtuotsuse kohaselt tsiviilhagi puudub /tl 57-59/. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid ega asjaolusid, millest nähtuks millise õigusvastase käitumise eest ja kui palju on kostja kahjuks arvestanud. Kostja väited, et tema kahju rahasse ei arvestanud, hageja ise hüvitas, kui peksis, püüdis heastada asjade ostmisega, ei anna alust asuda seisukohale, et hageja oli kostja eest kohustus, mille ta täitis asjade ostmisega /tl 102/. Kostja ei ole tõendanud ka hilisemaid hageja poolt toime pandud vägivallategusid, mille tagajärjel hagejal on tekkinud hüvitamiskohustus kostja ees summas, milles hagi on esitatud. Kostja väide, et kõik hageja poolt ostetud asjad on kahju hüvitamine, viiks sisuliselt olukorrani, kus kostja saaks lõputult väita, et hagejal on hüvitamiskohustus, ilma, et kostja tõendaks oma väiteid. Kostja on loobunud tuginemast asjaolule, et tegemist oli kinkelepinguga ning hüvitise puhul on kostjal tõendamata, et hagejal oli hüvitamiskohustus. Seega analüüsib kohus, kellele kuulusid asjad, mille eest hageja tasus.
4. Hageja on asjade eest tasunud ning asjad on käesoleval ajal kostja valduses. Ajal, mil hageja kulutused asjadele tegi, olid pooled lähisuhetes. Seetõttu on eluliselt usutavad hageja väited, et kulutusi tegi ta eesmärgiga koos kostjaga neid ühises kodus kasutada. Asjaolu, et hageja pidas asju endale kuuluvateks tõendab ka 27.11.2018.a pretensioon kostjale, milles hageja on seisukohal, et asjad kuuluvad talle ning need asuvad kostja korteris. Kostja vaidleb vastu, et on hagejalt pretensiooni saanud. Hageja ei ole tõendanud kostjale pretensiooni edastamist. Seetõttu arvestab kohus, et alates hagi kättetoimetamisest oli kostja teadlik hageja alternatiivsest nõudest, asjade väljanõudmise nõudest. Hageja on tõendanud, et ta tasus asjade eest, mis viidi korterisse, kus pooled asjade ostmise ajal koos elasid. Kostja ei ole tõendanud, et asjade näol on tegemist kahju hüvitamisega. Hageja on tõendanud, et on ostetud asjade omanik. Omanikul on nõudeõigus AÕS § 80 alusel. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja seisukohadele selles, et köögimööbli, ruloode ja laminaadi tagastamine on asju rikkumata võimatu. WC-pott ja kraanikauss on võimalik tagastada, kuna need on paigaldamata. Kohtu hinnangul on võimalik tagastada ka madratsid. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selles, et asjad ei ole enam sellises väärtuses, mis ostes. Arvestades, et asjad on kõik ostetud vähem kui 1 aasta tagasi ning poolt kooselu lõppes augustis 2018, siis on põhjendatud võtta arvesse nende soetamismaksumus. Kostja on esitanud väite, et tegelikult ta asju ei tahtnud ning talle neid vaja ei olnud. Kostjal on hagi käes alates 31.01.2019 /tl 42/. Seega on kostjal olnud piisav aeg, et hagejale asjad tagastada või pidada läbirääkimisi asjade tagastamise osas, juhul kui kostja seda soovinuks.
5. Kostja on keeldunud asju tagastamast ning väitnud, et tegemist on kahju hüvitamisega, mis on fikseeritud Harju Maakohtu kohtuotsusega /tl 99/. Hageja on hagis taotlenud raha väljamõistmist asjade eest, kui kostja keeldub neid tagastamast. Kohus leiab, et hageja nõue rahalise hüvitise väljamõistmiseks tuleb rahuldada

§ 115lg 3 alusel.

Kostja ei soovinud kohtuistungil vastata küsimusele, kas ta on valmis asju tagastama. Seda tuleb kohtu hinnangul 6 tõlgendada kui kostja seisukohta, et ta keeldub asju tagastamast /tl 74-75/. Seetõttu on põhjendatud rahuldada hageja kahjuhüvitise nõue

§ 115

lg 3 alusel ilma, et hageja annaks kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Asjaolusid arvestades on see põhjendatud, kuna kostja on ilmselgelt keeldunud kohustust täitmast. Kostja ei ole tagastanud isegi WC-potti ja kraanikaussi, mille kohta ta ise on andnud kohtuistungil ütlusi, et need on olemas, paigaldamata, täiesti mõttetu ost /tl 73/. Riigikohus lahendis 3-2-1-127-08 on leidunud, et analoogses olukorras on võimalik

§ 115lg 3 kohaldamine.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude alternatiivse nõude alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise asjadest üleandmise keeldumise tõttu summas 5 234,35 eurot, millest madratsite eest on hüvitis summas 598,50 eurot, köögimööbli ja tehnika eest summas 3 985 eurot, laminaadi eest 429,08 eurot. kraanikausi eest 72,35 eurot, ruloode eest 73,55 eurot ja WC-poti eest 75,87 eurot.

1. Hagihind on 5 234,35 eurot vastavalt TsMS § 123, 124 lg 1 ja
2. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulud 70 % ulatuses kostja kanda ja 30 % ulatuses hageja kanda. Kohus arvestab menetluskulude jaotusel sellega, et hageja nõue on rahuldatud teise alternatiivse nõude alusel.
4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 7