Obsah (6)

§ 46§ 61§ 11§ 12§ 26§ 10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi 3-19-73 3. mai 2019 Kadri Palm P kaebus Maksu- ja Tolliameti 26. oktoobri 2018. a

) § 61 lg-st 2 tulenev piirang pöörduda enne kolmanda isiku poole pöördumist maksukohustuslase enda poole. MTA on vaidlusaluses korralduses märkinud, et pöördus enne kaebajale korralduse andmist teabe ja dokumentide saamiseks CanalGreen OÜ poole, kuid maksukohustuslane jättis MTA nõude täitmata. 11.

1. Korraldusest nähtub ka see, et MTA on selgitanud korralduse adressaadile tema poole pöördumise põhjust, milleks oli konkreetsel juhul vajadus CanalGreen OÜ maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemine maksustamisperioodide jaanuar kuni detsember 2017 osas. 11.
2. Korralduses on viidatud asjaolule, et CanalGreen OÜ on perioodil jaanuar kuni juuli 2017 deklareerinud väljamakseid kaebajale, kelle kontrollitaval perioodil töötamine töölepingu alusel on registreeritud ka töötamise registris. Ilmselgelt on eelviidatud perioodi kohta nõutud teave ja dokumendid (sh ka kaebaja kontoväljavõtted) vajalikud CanalGreen OÜ maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
4. Praeguses asjas on vaidluse all vastustaja
5. oktoobri
6. a korralduse, millega kohustati kaebajat kui kolmandat isikut ilmuma
7. novembril 2018 kell 10.00 maksuhalduri ametiruumidesse, et anda informatsiooni CanalGreen OÜ kohta, õiguspärasus.
8. Kohus leiab, et
9. oktoobri
10. a korraldus on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata.
11. Vaidlustatud korraldus on antud

§ 46

ja § 61 lg-te 1 ning 3 alusel.

§ 61

lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

§ 61

lg 3 kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks sama seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht.

1. Riigikohtu halduskolleegium on kolmandalt isikult teabe nõudmist selgitanud korduvalt (nt
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-3-1-98-10;
4. mai
5. a otsus asjas nr 3-3-1-24-11;
6. aprilli
7. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13 ja
8. septembri
9. a otsus asjas nr 3-16-2324). Kohtu hinnangul on Riigikohtu vastavad seisukohad kohaldatavad ka praegusel juhul. 3 3-19-73
10. Maksuhaldur viib maksumenetlust läbi kooskõlas

-ga, kohaldades muu hulgas

§-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet.

§ 11

kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1). Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega, vaid võib vajalike tõendite kogumiseks pöörduda menetlusväliste isikute poole (lg 2). 18.

§ 61

lg 1 võimaldab maksuhalduril kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ja kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on sobiv teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (33-1-24-11, p 13). Lisaks on kohtupraktikas märgitud, et

§ 61

lg 2 ei määratle ammendavalt olukordi, mil saab eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumata kolmanda isiku käest teavet nõuda (nt Tallinna Halduskohtu

1. septembri
2. a otsus asjas nr 3-15-423) ning eelnevalt maksukohustuslaselt ja seejärel menetlusväliselt isikult nõutav teave ei pea kattuma kokkulangevate küsimuste tasandil, vaid peab käima samade tehingute kohta (3-3-1-98-10, p 19). Lisaks on kohtupraktikas aktsepteeritud, et kolmanda isiku poole pöördumise alused võivad tuleneda maksukohustuslase antud teabest ning kui teavet valdab ainult kolmas isik, siis on lubatud pöörduda ilma konkreetseid küsimusi maksukohustuslasele esitamata kolmanda isiku poole (Tartu Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-11-1341).
5. Kohtu hinnangul on vaidlusalune korraldus kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega ning korraldust on vajalikul määral põhjendatud. Korraldusest nähtub, et maksuhaldur kontrollib CanalGreen OÜ-d; selgitatud on seda, milline on maksustamisperiood ja milliste maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust kontrollitakse; selgitatud on sedagi, et maksukohustuslane korraldust ei täitnud; korrektselt on viidatud asjaolule, et kontrollitaval perioodil oli CanalGreen OÜ deklareerinud kaebajale väljamakseid ning on registreerinud kaebaja töötamise töölepingu alusel töötamise registris perioodil
6. jaanuar 2017 kuni
7. juuni 2018, ja seetõttu kohustatakse kaebajat andma suulisi selgitusi selle kohta, kas CanalGreen OÜ poolt deklareeritud töötasu väljamaksed ja töötamise registri kanne vastab tegelikkusele; põhjendatud on, miks maksuhaldur peab maksuaudiitori juurde tulemist efektiivsemaks kirjalikust suhtlusest. Maksuhalduri kaalutlusõigus (

§ 12

) ja maksuhalduri haldusakti motiveerimiskohustus (

§ 46

lg-d 2-4) on väga tugevalt seotud maksuhalduri maksusaladuse hoidmise kohustusega (

§ 26

), mistõttu ei saagi olla maksumenetluses tehtud korraldused teabe andmiseks väga üksikasjalikud ning need ei saa sisaldada kõiki kaalutlusi, kuivõrd see seaks ohtu maksusaladuse kaitse. Ka Riigikohus on selgitanud, et kolmandale isikule ei pea põhjendama, kuidas on nõutav teave ja dokumendid seotud konkreetse maksukohustuslase kontrollimisega (3-3-1-90-13, p 11). Seega ei esine korralduses põhjendamispuudusi, mis annaks aluse lugeda korraldust õigusvastaseks.

1. Alusetu on kaebaja etteheide, et korralduses ei ole selgitatud, mida on tehtud dokumentide saamiseks selle ettevõtte käest ja mis põhjusel nõutase dokumentide esitamist kaebajalt. Vastustaja on vaidlusaluses korralduses märkinud, et pöördus enne kaebajale korralduse andmist teabe ja dokumentide saamiseks CanalGreen OÜ poole, kuid maksukohustuslane jättis MTA nõude täitmata. Kohus peab sellist selgitust piisavaks.
2. Vastustaja on esitanud kohtule asjakohased tõendid selle kohta, et

§ 61

lg-s 2 sätestatud eeldus oli täidetud ning maksuhalduril oli õigus pöörduda teabe saamiseks 4 3-19-73 kolmandate isikute poole. Asja materjalidest nähtub, et MTA on

1. augustil
2. a nõudnud korraldusega nr 12.2-3/045196-1 ja
3. septembril
4. a korraldusega nr 12.2-3/045196-2 CanalGreen OÜ-lt dokumentide esitamist ja teabe andmist. Maksuhaldur edastas korraldused maksukohustuslase e-maksuametisse ja posti teel juriidilisele aadressile. Riigikohus on selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest. Juriidiline isik peab tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest (nt Riigikohtu halduskolleegiumi
5. märtsi
6. a määrus asjas nr 3-3-1-100-10, 16). Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte.
7. Menetlusväliselt isikult teabe nõudmisel peab nõutav teave olema seotud läbiviidava maksumenetlusega. Praegusel juhul on see seos kohtule äratuntav. Vastustaja on korralduses selgitanud, et kuna CanalGreen OÜ jättis korralduse täitmata, siis tuli pöörduda kaebaja poole, et kontrollida, kas CanalGreen OÜ poolt deklareeritud töötasu väljamaksed ja töötamise registri kanne vastab tegelikkusele. Samuti on vastustaja selgitanud, et läbiviidava maksumenetluse lõppedes antav haldusakt võib puudutada kaebaja õigusi või kohustusi, kuna CanalGreen OÜ andmed kaebaja töötasu väljamaksete ning töötamise registreerimise kohta võivad muutuda ning see asjaolu võib mõjutada ka kaebaja sotsiaalseid hüvesid – pensionit, tervisekindlustust, hüvitisi jm.
8. Vaidlusaluses korralduses on selgitatud, et kui korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on kaebajal võimalik taotleda tähtaja pikendamist. Seega on vastustaja üles näidanud paindlikkust kohtumise kuupäeva osas. Vaieldamatult peab maksuhaldur, juhul kui eesmärgi saavutamiseks on võimalik valida erinevate meetmete vahel, mis on sama tõhusad, ent millest üks on kolmanda isiku jaoks teistest vähem koormav, valima vähemkoormava meetme. See aga ei tähenda, et kolmas isik saaks nõuda, et maksuhaldur valiks tõendite kogumiseks igal juhul need meetmed, mis on kolmandale isikule meelepärasemad. Maksuhaldur peab kaalutlusõiguse teostamisel silmas pidama ka

§ 10

lõikes 3 sätestatud kohustust viia maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Seega otsustamaks, kuidas konkreetsel juhul menetlust läbi viia, peab maksuhaldur kaaluma ühelt poolt menetlustoimingute ökonoomsust ja efektiivsust ja teiselt poolt puudutatud isikute huve. Kolmanda isiku poolt suuliste selgituste andmine maksuhalduri ametiruumides on üldjuhul efektiivsem teabe hankimise viis, kui kolmandalt isikult teabe nõudmine kirjalikult. Suuliste seletuste võtmine võimaldab vältida teineteise vääritimõistmist. Suuliste selgituste andmisel on maksuhalduri ametnikul võimalik kolmanda isiku poolt antud vastuste alusel oma küsimusi täpsustada või täiendavaid küsimusi esitada. Põhimõtteliselt oleks see võimalik ka kirjavahetuses, ent arvestades kirjade vahetamisega kaasnevat paratamatut ajakulu, ei saa kirjavahetuse pidamist lugeda samavõrd tõhusaks.

1. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja kui eraisiku pangatehingud ei ole CanalGreen OÜ tehingutega kuidagi seotud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poole pöördumine ja temalt mh pangakonto väljavõtete kui töötasu saamist kinnitada võivate tõendite küsimine võimaldab kontrollida, kas CanalGreen OÜ poolt deklareeritud töötasu väljamaksed kaebajale ja kaebajat puudutav töötamise registri kanne vastavad tegelikkusele. Nimetatud asjaolude kontrollimisel omab lisaks võimalikule töötasu kaebaja pangakontole laekumise faktile tähtsust ka see, mis sai laekunud summadest edasi. Nii on kaebaja pangakontodelt toimunud väljamaksete pinnalt võimalik tuvastada, kas väidetava töötasuna laekunud summasid kasutati nt igapäevaste kulutuste katteks või võeti kõnealused summad koheselt sularahas kontolt välja või kanti need nt otse tagasi äriühingusse või sellega seotud isikutele. 5 3-19-73
2. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 6