← Eesti

3-19-307/7

Obsah (5)§ 122§ 156§ 136§ 130§ 131

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-307 Haldusasi CAPELLA CONSULTING OÜ kaebus aud

) § 136 lg-s 2 ja kvaliteedikontrolli korra §-s 10 sätestatud talumiskohustuse ning

§ 122lg 1 rikkumine.

Kaebajat kohustati esitama vastustajale 5 kalendripäeva jooksul 28.11.2018 teatega ja 16.01.2019 kirjaga küsitud andmed. Samuti tehti kaebajale sunniraha hoiatus summades 1500, 2500 ja 5000 eurot. Põhjendused: 12.

  1. Audiitorettevõtja kvaliteedikontrolli läbiviimise talumise kohustus tuleb seadusest, mida kaebaja teadis või pidi teadma, sest ta peab tundma tema tegevust reguleerivaid õigusakte. Kaebaja ei ole korduvatele nõudmistele ja tähtaja pikendamisele vaatamata kontrolli läbiviimiseks vajalikke dokumente esitanud, takistades sellega kontrolli läbiviimist. Vandeaudiitor Raul Randväli kahjustab kaebaja kaudu järelevalve takistamisega vandeaudiitori kutse, Audiitorkogu, selle organite või nende liikmete mainet, usaldusväärsust või autoriteeti. Kuna vastustaja viib järelevalvet läbi avalikes huvides, on kaebaja kahjustanud oma tegevusetusega avalikku huvi. Vastustaja on kaebajale teatavaks teinud kõik menetluses tähtsust omavad asjaolud. Dokumentide esitamise tähtaega on pikendatud ja antud piisavalt aega, samas on kaebaja jätnud nõutud dokumendid ja teabe esitamata. Vastustaja loeb sellist käitumist pahatahtlikuks ja teadlikuks järelevalve takistamiseks. Kui ettekirjutuse tegemine ei mõjuta kaebajat, kaalub vastustaja kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist. 12.
  2. Kaebaja väide, et audiitorteenus loetakse osutatuks hetkest, mil väljastatakse audiitori otsus või aruanne, ei ole asjakohane, kuna audiitorteenuse osutamine algab kliendilepingu sõlmimisele järgnevate kutsetegevuse standardite kohaste protseduuridega, mille tulemusel väljastatakse vandeaudiitori aruanne. Ebaõige on väide, et perioodil 01.01.2015–30.06.2018 ei 3

(6)3-19-307 ole AS-ile Talveaed audiitorteenust osutatud. Kaebaja vandeaudiitor Raul Randväli allkirjastas vandeaudiitori aruande 02.07.
  1. Audiitorteenuse osutamine 2 kalendripäevaga ei ole tõenäoline ega kutsetegevuse standardite nõudeid järgides võimalik. 12.
  2. Sunniraha suurus jääb oluliselt alla seaduses sätestatud maksimumsuurusele (50 000 eurot) ja on kaebaja käivet arvestades proportsionaalne (2017/
  3. a oli käive 158 000 eurot).
  4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 14.02.2019 ettekirjutuse nr 498 tühistamiseks. Põhjendused: 13.
  5. Ettekirjutus on tehtud õigusvastaselt alustatud erakorralise kvaliteedikontrolli käigus ja ettekirjutuses toodud nõude esitamiseks puudub alus. Kontrolli alustamise kohta tuleb teha haldusakt, vastasel juhul ei too see kaebajale kaasa õiguslikke tagajärgi. Vastustaja 28.11.2018 kiri ei ole haldusakt. Vastustaja 06.12.2018 otsus on sisuliselt põhjendamata. Puuduvad põhjendused, kaalutlused ja faktiline alus, miks alustati kaebaja suhtes erakorralist kvaliteedikontrolli. Vastustaja 06.11.2018 otsust ei ole kaebajale kättesaadavaks tehtud. Isegi kui kontrolli alustatakse menetlustoiminguga, peab see olema põhjendatud ja kaebaja soovib nende põhjendustega tutvuda. Kontrolli põhjenduseks ei saa olla kontrolli eesmärk. 13.
  6. Kaebajal ei võimaldata tutvuda haldusmenetluses tähtsust omavate dokumentidega. Seadusega on vastuolus haldusmenetluse läbiviimine kaebaja eest varjatult. Dokumentidega tutvumise takistamine ei võimalda kaebajal oma õigusi ja huve efektiivselt kaitsta. Kuna vastustaja ei ole siiani kaebajale 06.11.2018 otsust tutvustanud, siis järelikult seda ei olegi tehtud. 13.
  7. Kuna kontrolli alustamine on kontrolli põhjendamatusest tulenevalt õigusvastane või sellist otsustust ei ole tehtudki, siis ei saa olla põhjendatud ja õiguspärased ka vastustaja nõuded teabe esitamiseks. Seega on põhjendamatu ettekirjutus, millega kohustatakse kaebajat andmeid esitama ja hoiatatakse sunniraha rakendamise eest.
  8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 14.
  9. Erakorralise kvaliteedikontrolli alustamine ei ole toiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 järgi, vaid menetlustoiming, millele ei kohaldata HMS
  10. peatükis sätestatut. Haldusorgan ei pea menetlustoimingut põhjendama, kui see ei piira isiku õigusi. Erakorralise kvaliteedikontrolli talumise kohustus tuleneb

-ist (eelkõige § 136 lg-st 2) ja sellega ei piirata kaebaja õigusi. Audiitorteenuse osutajal peab olema kutsetegevuse standarditele vastav arhiveeritud töövõtust kaust, millest nähtub, kas audiitorettevõtja on audiitorteenust osutanud vastavalt seaduste nõuetele. Nimetatud põhjusel ei tekita erakorralise kvaliteedikontrolli läbiviimine kontrollitavale olulist lisakoormust, st ta ei pea vajalikke dokumente täiendavalt koguma ega koostama. Kaebajal tuli esitada vastustajale vastav töövõtu dokumentatsioon ja informatsioon kutsetegevuse osutamise kohta. 14.

  1. Menetlust ei ole viidud läbi kaebaja eest varjatult. Kaebajale on tehtud teatavaks kõik menetluses tähtsust omavad asjaolud. Protokolliga tutvumise nõue ei aita kaebajal oma õigusi paremini kaitsta, sest ta saab oma õigusi kaitsta ka menetluse kestel, sh esitades vastuväiteid ja selgitusi vastustaja võimalike tähelepanekute ja etteheidete kohta. Kaebaja saab vaidlustada erakorralise kvaliteedikontrolli lõpetamise otsust. Vastustaja koosoleku protokollides olev kaebajat puudutav asjas tähtsust omav kogu informatsioon on kaebajale edastatud. 14.
  2. Järelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus ei ole avalik. Samuti ei ole Audiitorkogu organite ja vastustaja otsused avalik teave ning need avalikustatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik nende otsuste kajastamiseks registris (

§ 156lg-d 3-6). Seega ei ole vastustajal 4

(6)3-19-307 võimalik edastada kaebajale 06.11.2018 koosoleku protokolli, konfidentsiaalset järelevalvelist infot ka teiste menetluste kohta. sest see sisaldab KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kohtu hinnangul on vaidlustatud ettekirjutus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
  2. Nii vastustaja 06.11.2018 protokolli väljavõttest kui ka vastustaja 28.11.2018 kirjast ja 06.12.2018 otsusest nähtuvalt alustas vastustaja kaebaja osas erakorralise kvaliteedikontrolli. Haldusmenetlus algab HMS § 35 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel kas menetlusosalise teavitamisega menetlusest või menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Praegusel juhul algas menetlus sellega, et kaebajat teavitati tema suhtes alustatud menetlusest ning temalt küsiti kontrolli läbiviimiseks vajalikku teavet ja dokumente. Tegemist on menetlustoimingu, mitte haldusaktiga. Sama leidis Tallinna Ringkonnakohus ka 13.03.2019 määruses asjas nr 319-226 ja 14.03.2019 määruses asjas nr 3-19-
  3. Kaebaja on audiitorettevõtja1, kes allub

§ 136lg 2 alusel kvaliteedikontrollile.

Kaebajal tuli alustatud menetluses esitada kvaliteedikontrolli töörühmale kontrolli läbiviimiseks vajalik teave ja dokumendid (

§ 122lg 1).

Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega. Kaebaja ei esitanud vastustajale nõutud teavet ja dokumente ka korduvale nõudmisele ja tähtaja pikendamisele vaatamata. Sellega rikkus ta oma seadusest tulenevat kohustust, mistõttu oli vastustajal õigus teha kaebajale ettekirjutus õigusrikkumise lõpetamiseks ja seadusliku nõude täitmiseks (

§ 130

lg 2 p 1) ning määrata ettekirjutuse täitmata jätmise juhuks sunniraha (

§ 131lg 1).

17. Põhjendamatu on kaebaja väide, et menetlus tulnuks algatada haldusaktiga. Kaebaja ei ole viidanud ühele õigusnormile, millele ta tugineb.

seda ette ei näe. Audiitortegevuse järelevalvenõukogu 12.09.2017 otsusega kinnitatud „Kvaliteedikontrolli korra“2 § 10 p 2 näeb ette kirjaliku otsuse vormistamise. See aga ei tähenda, et tegemist oleks haldusaktiga. Haldusakte ja toiminguid tuleb eristada nende sisust, mitte pealkirjast lähtudes. Haldusakti ülesandeks on reguleerida üksikjuhtumit ning tekitada, muuta või lõpetada isiku õigusi või kohustusi. Menetluse algatamine ühtki juhtumit ega kellegi õigusi ega kohustusi ei reguleeri. Haldusakt koostatakse vastupidi menetluse lõpetamisel (HMS § 43 lg 1 p 1). See aga ei tähenda, et kaebajal puudus kohustus esitada vastustajale nõutud dokumente ja teavet. Sellekohane kohustus tuli kaebajale seadusest. 18. Kuna menetluse algatamise otsus ei ole haldusakt, siis ei kehti sellele ka haldusaktile ette nähtud vormi- ja sisunõuded. Järelikult on kaebaja etteheited menetluse alustamise otsuse sisuja vorminõudele asjakohatud ning otsitud selleks, et jätta vastustaja nõue täitmata. 19. Asjaoludest nähtuvalt soovis kaebaja saada vastustajalt selgitust, miks tema suhtes erakorraline kvaliteedikontroll alustati.

ega viidatud kvaliteedikontrolli kord ei näe ette, et vastustaja peaks järelevalvele allutatud isikule põhjendama kontrolli algatamist. Kvaliteedikontrolli korra § 10 lg 1 järgi võib vastustaja otsustada erakorralise kvaliteedikontrolli alustamise igal ajahetkel, kui on tekkinud vajadus hinnata järelevalvesubjekti või kvaliteedikontrolli objekti. Sama paragrahvi lg 2 ei sätesta, et erakorralise kvaliteedikontrolli algatamise otsus peaks sisaldama kontrolli algatamise põhjendust. Ka HMS ei näe ette, et menetlustoimingut tuleks põhjendada. Seega puudus 1 Vt https://www.audiitortegevus.ee/atr/web/valisaudit/register/ettevotjavaatamine/321/yld?source=/valisaudit/register/audiitorettevotja-otsing&_cId=1556871123407; https://www.audiitortegevus.ee/atr/web/valisaudit/register/vaata/270/tegevus?_cId=1556871095197. 2 Kättesaadav https://media.voog.com/0000/0041/6835/files/Kvaliteedikontrolli%20kord_13.09.2017.pdf. 5

(6)3-19-307 kaebajal alus keelduda vastustaja nõude täitmisest põhjendusel, et talle ei ole kontrolli algatamist põhjendatud. Sellist keeldumise alust ei ole võimalik

-ist ega kvaliteedikontrolli korrast tuletada. Järelikult jättis kaebaja õigusvastaselt vastustaja nõude täitmata, mis andis vastustajale aluse ettekirjutuse tegemiseks.

  1. Vastustaja nõude täitmata jätmist ei õigustanud ka asjaolu, et vastustaja ei võimaldanud kaebajal tutvuda 06.11.2018 protokolliga. Kaebajat teavitati kontrolli alustamisest 28.11.2018 kirjas ja 06.12.2018 otsuses. Neist nähtus teave, mis pidi kvaliteedikontrolli korra § 10 lg 2 järgi kontrolli algatamise otsuses sisalduma. Tegemist oli piisava teabega, mis oli kaebajale vajalik, et oma õigusi kaitsta (nt võimalus taotleda töörühma liikmete taandamist). Kaebajale anti teada nii kontrollitav periood kui ka kontrolli läbiviimise periood, samuti kontrolli objekt. Seega oli kaebajale teada piisav info ja tal puudus alus vastustaja nõude täitmisest keelduda.
  2. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
  3. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud ega kohtule menetluskulu dokumente esitanud, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.