) sätestatud alustel ja korras. Ka
lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega tuli hüvitamiskaebus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates vastuse teatavaks tegemisest, hiljemalt 25.02.2019. Kaebaja esitas kaebuse alles 06.05.2019 (kuupäev ümbrikul). Seega on kaebus esitatud kaebetähtaja rikkumisega. 6.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. 7. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-3-1-26-06). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (nt haigus). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-148-06). Kuna kaebaja esitas kaebuse rohkem kui kaks kuud pärast kaebetähtaja möödumist, peaksid kaebetähtaja ennistamiseks esinema eriti mõjuvad põhjused. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud kaebust esitada 30 päeva jooksul alates 25.01.2019, mil ta Tallinna Vangla 20.12.2018 vastuse allkirja vastu kätte sai. Kaebaja põhjendused puudutavad eeskätt Tallinna Vangla 20.12.2018 vastuse teatavaks tegemisele eelnenud asjaolusid, mis ei ole kaebetähtaja möödalaskmise küsimuses asjassepuutuvad. Tallinna Vangla 20.12.2018 otsuses on kohtusse pöördumise korda selgitatud, mistõttu on välistatud, et kaebajale tekitati kaebetähtajast vale arusaam. Seega jätab kohus kaebetähtaja ennistamata. 8.
lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt
lõikele 2.
lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
Kuna juba ettevalmistavas staadiumis on selge, et kaebetähtaega on rikutud ja selle ennistamise aluseid ei esine, lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata. 9. Kohus selgitab menetluse lõpetamise tagajärgi.
lg 1 p 2 kohaselt ei saa kaebaja halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust esitada, kui selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. See tähendab, et kaebaja ei saa pärast käesoleva määruse jõustumist pöörduda kohtusse kaebusega Tallinna Vangla inimväärikust alandavate ja tervist kahjustavate tingimustega perioodil 12.02.2018-23.10.2018 tekitatud kahju hüvitamiseks. 10. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-19-858 menetluse
11.
lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Tallinna Vangla ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.