Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. Ago Papp (hageja) esitas 13. novembril 2017 hagi Armero Invest OÜ (kostja) vastu kahju 24 688 euro ning viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17. aprillil 2016 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu (I kd, tl 10–12). Lepingu ja metsateatise nr 2714009301 (I kd, tl 13, 74) alusel müüs hageja kostjale Tõrvaaugu kinnistu katastriüksuselt nr 14002:002:0139 vana ja kahjustatud metsa raieõigust 860 tm ulatuses. Hagejale kümneks aastaks väljastatud 2015. a kinnistu metsamajandamiskava kohaselt oli kinnistu katastriüksusel kasvavat metsa 1436 tm. Metsamajandamiskava kohaselt esines antud katastriüksusel asuval kasvaval metsal keskmise ja tugeva astmelisi põdrakahjustusi ja haavataelikut. Hageja sooviks oli raiuda metsast välja vanad ja kahjustatud puud, et säilitada tugev ja elujõuline kasvav mets, mida kinnitab Anija Vallavalituse maakorraldaja Mait Paasiku kirjalik selgitus (I kd, tl 18). Enne lepingu sõlmimist toimunud metsa ülevaatuse käigus selgitas hageja J. Braunile, et soovib raiuda üksnes vanad ja kahjustatud puud ning ühiselt vaadati metsa kahjustused üle. Kui hageja tegelikuks tahteks oli kinnistul lageraie müük, oleks hageja tellinud lageraie teistelt teenust pakkunud metsafirmadelt, kes pakkusid lageraie õiguse müügi korral hagejale 20 000–25 000 eurot, s.o kolm korda kallimat hinda kui kostja. Lepingus vanade ja kahjustatud puude 860 tm raieõiguse müügihinna 6500 eurot määras J. Braun arvestusega, et 1500 eurot oli hagejale makstud sularahas enne lepingu sõlmimist. 6500 eurot tasus kostja kahe pangaülekandega. Pärast lepingu sõlmimist selgus, et kinnistul 2 teostati lageraie kogu kasvava metsa ulatuses. Kokku lepitud 860 tm vana ja kahjustatud metsa raiumise asemel raiuti kogu kasvanud mets 1436 tm ulatuses. Metsa raie tegi Iriscorp Transport OÜ, kes väljastas hagejale mõõtmistunnistuse, mille kohaselt tegelikult raiuti ümarmetsamaterjali 1209,2 tm, mis ümberarvutatult (Eestis kasutatavate kasvava metsa mahutabelite alusel) annab kasvava metsa mahuks ca 1516 tm. See on võrreldes metsamajandamiskava andmetega +80 tm ehk 5,6% rohkem. Kostja ei saanud metsanduse professionaalina mõista lepingut selliselt, et müüakse lageraiet ja seda olukorras, kus lageraie maht oli piiratud 860 tm mitte metsamajandamise kavas märgitud maksimaalse 1436 tm kasvava metsa tagavaraga. Sellisest tihumeetrite vahest (576
) § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 3). Kostja tasus hagejale 8000 eurot 860 tm vana ja kahjustatud metsa raieõiguse eest, kuid raius kogu kasvava metsa 1436 tm. Hagejal on tekkinud otsene varaline kahju (
Metsanduse konsulendi J. Velströmi hinnangu ( I kd, tl 32) kohaselt oli hageja kinnistul kasvanud kogu kasvava metsa väärtuseks 27 128 eurot 50 3 senti. Hagejal tekkinud otsene varaline kahju 19 128 eurot 50 senti (27 128,05–8000). J. Velströmi arvutused põhinevad asjaolul, et laos seisva metsamaterjali hinnast on maha võetud raietööde, väljaveo, ladustamise ja metsafirma kasum 20%. Seeläbi on arvutuslikult saadud kinnistul kasvanud metsa väärtus ning see on objektiivne. Kostja väide, et J. Velströmi kirjalik hinnang ei arvesta kahjustatud metsa osakaaluga, ei vasta tõele. Kuivõrd kostja raius kogu kasvava metsa ning ei jätnud alles seemnepuid, lasub hagejal metsa uuendamise kohustus (metsaseadus (MS) § 25). J. Velströmi hinnangu kohaselt on hageja metsa uuendamise kulud 5559 eurot 50 senti. Seega on kostja poolt hagejale põhjustatud kahju, mille väljamõistmist hageja taotleb, 24 688 eurot. Hageja palub mõista kahju hüvitiselt viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni
Hageja kahju nõue ei põhine kinnistu väärtuse vähenemisel, vaid väärtuslikumast osas kasvavast metsast ilmajäämisel. Metsakinnistu puhul ei oma kinnistu eraldi ilma metsata mingisugust märkimisväärset väärtust. Hagejale teadaolevalt teostas Iriscorp Transport OÜ lageraie kostja juhise kohaselt, mistõttu vastutab kostja kogu metsa langetamise eest. Kostja väidab, et hageja müüs kostjale kasvava metsa lageraie õiguse (1436
lg 1 alusel oli hageja kohustatud pärast kostjapoolset raieõiguse teostamist kontrollima kinnistu seisundit ning teatama kostjale viivitamata kostjapoolsest lepingurikkumisest. Raie teostati suvel
Kahju hüvitise arvutus ei ole seadusega kooskõlas. Hageja leiab, et tal on tekkinud kahju, kuna kostja on kinnistul teostanud 860 tm raie asemel lageraie. Hageja varaline olukord pärast kahju hüvitamise kohustuse aluseks olnud asjaolu sellisel juhul on metsa väärtus pärast lageraiet. Seega hinnata saab ainult seda, kui palju langes hagejale kuuluva kinnistu väärtus sellega, et seal teostati lageraie. Kahju hüvitamise nõude esitamisel peab hageja tõendama, mis on kinnistu väärtus pärast lageraiet ja mis oleks olnud kinnistu väärtus pärast 860 tm raiet. Ebaõige on hageja väide, justkui oleks lepingu hinna määranud kostja. Hind määrati läbirääkimiste käigus hageja poolt. Hageja alahindas lepingu sõlmimisel eraldistel kasvava metsa mahtu. Esialgu pöördus hageja kostja poole küsides raha juurde, sest metsast saadi oodatust rohkem materjali. Tegemist on aga riisikoga, mis on hageja enda kanda. Hageja eksis lepingu sõlmimisel eraldistel kasvava metsa mahu hindamisel ja tahaks rääkida lepingu tingimused uuesti läbi. Sellisel juhul oleks pidanud hageja 6 kuu jooksul alates lepingu alusel raiutud mahu teadasaamisest esitama hagi lepingu tühistamise nõudes TsÜS § 99 lg 1 p 2. Seda aga hageja ei teinud. Lepingu tühistamise nõue on aegunud. MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus rahuldas 18. juuni 2018 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 17 514 eurot 84 senti (s.h kahjuhüvitis 16 716 eurot 13 senti ja viivis kohtuotsuse tegemise seisuga 798 eurot 71 senti) ning põhinõudelt viivise alates 19. juunist 2018 kuni põhinõude tasumiseni
Maakohus jättis kostja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulud välja osaliselt, s.o 2246 eurot 47 senti (sh riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 1246 eurot 47 senti) ning menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole pooltel vaidlust lepingu sõlmimise, metsateatisele märgitud koguste ning kostja poolt hagejale tasutud 8000 euro üle. Lepingu kolmandas osas on märgitud, et müüdav raieõigus on määratud vastavalt metsateatisele nr 2714009301 (I kd, tl 71–73). Metsateatise kohaselt müüdava raieõiguse liigiks oli LR (lageraie) hinnanguliselt kokku 860 tm, sh eraldiselt nr 16 120 tm, eraldiselt nr 17 350 tm, eraldiselt nr 18 100 tm, eraldiselt nr 19 250 tm ja eraldiselt nr 20 40 tm (I kd, tl 74). Metsateatise kohaselt taotles hageja Keskkonnaametilt lageraie teostamise õigust ja Keskkonnaamet on lageraie teostamist nõuetekohaseks tunnistanud, seega oli kostjal õigus teostada lageraie. Hageja vande all antud seletustega on tuvastatud, et metsateatise täitis hageja ise. Kuna kostja esindajat metsateatise täitmise juures ei olnud ja kostja ei ole metsateatise täitmist kuidagi mõjutanud, siis ei pidanudki kostja lageraie teostamise vajaduses kahtlema. Hageja pidi tõendama, et tema kostjale avaldatud tahteavalduseks oli üksnes vanade ja kahjustatud puude raiumine. Hageja on üritanud seda tõendada vande all antud seletusega, kuid hageja seletus on vastuolus asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kostja vastuse ja harvesteri mõõtmistunnistuse kohaselt haigetest ja kahjustatud puudest on tehtud küttepuid ja raieõiguse võõrandamise lepingu alusel langetatud 1209,2 tm-st läks küttepuuks kokku 68,8 tm, s.o 5,69% (68,8 : 1209,2) kogu langetatud metsamaterjalist. Kasvava metsa võõrandamise lepingu on kostja nimel allkirjastanud kostja seaduslik esindaja Dagmar Braun, kes ei mäletanud lepingu sõlmimise asjaoludest midagi. Kostja tunnistaja J. Braun on kinnitanud, et enne hagejaga lepingu sõlmimist käis ta koos hagejaga eraldistel selleks, et hinnata, kui kaugele tuleb metsamaterjali eraldistelt välja vedada. Pärast seda on 6 tunnistaja sularahas maksnud hagejale 1500 eurot. Tunnistaja on kinnitanud, et enne kohapeal käimist tutvus ta Tõrvaaugu kinnistu metsamajandamiskavaga. Maakohus nõustus hagejaga, et nähes puudel esinevaid kahjustusi ja metsaseisundit, oli tunnistajale koheselt selge, et metsateatisele märgitud lageraiena raiutav kogus 860 tm oli tegelikult väiksem. Seega nõustus maakohus hagejaga, et tunnistaja J. Braun kostja esindajana ja ka kostja seaduslik esindaja D. Braun ei ole lepingu sõlmimisel käitunud heas usus, nad ei juhtinud hageja tähelepanu eksimusele, kasutasid hageja kogenematust ära ja makstes koheselt 1500 eurot sularahas, sundisid lepingut sõlmima. Eeltoodu ei tähenda, et poolte vahel sõlmitud leping on tühine. Vaidlust ei ole, et hageja vähemalt 860 tm kasvava metsa võõrandamiseks tahteavalduse tegi. Seega lepingu sellest osast tulenevad kohustused on pooltele siduvad. Kostja väide, et kuna lepingust ja metsateatisest tulenevalt võõrandati kostjale lageraie õigus, siis oli kostja õigustatud ka lageraiet teostama, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kostja ei ole välja toonud, mis õiguslikul alusel sai tal tekkida 860 tm ületavas osas omandiõigus matsamaterjalile. Harvesteri mõõtmistunnistuse kohaselt tegelikult raiuti kasvavat metsa kokku 1209,2 tm (I kd, tl 113). Kostja on seadnud nimetatud dokumentaalse tõendi kahtluse alla, kuivõrd tõendi koostaja on teadmata ja see on allkirjastamata. Samas on kostja ise eeltoodud tõendile tuginedes välja toonud tegelikult kahjustunud metsamaterjali. Maakohtu arvates puudub alus harvesteri mõõtmistunnistuse tõendina arvestamata jätmiseks. Kostja ja Iriscorp Transport OÜ vahel on sõlmitud leping vaidlusaluse kinnistu eraldistel nr 16– 20 raieõiguse loovutamiseks (II kd, tl 78–86). Kostja väited, et hagejal on õigus Iriscorp Transport OÜ vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, ei välista hageja õigust nõuda kahju hüvitamist kostjalt.
lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
lg-st 2 tulenevalt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kostja ei ole tõendanud, et hageja 860 tm ületavas osas raieõiguse võõrandamistahet avaldas. Maakohus leidis, et kostja oli enne hagejaga lepingu sõlmimist teadlik, et hagejale lageraie teostamise korral saab kostja õiguse langetada metsamaterjali rohkem kui 860 tm. Raiudes metsamaterjali 860 tm ületavas osas on kostja tekitanud hagejale kahju. 860 tm ulatuses raieõiguse edasivõõrandamisel ja just sellises ulatuses metsamaterjali langetamisel, oleks hagejal allesjäänud vallasvarana kasvav mets, mida oleks hageja saanud oma äranägemise järgi kas võõrandada tulevikus või jätta kasvama. Kostja väited, et kuna metsateatisele oli märgitud lageraie, siis oli tal õigus kõik katastriüksusel olevad puud maha võtta, oleksid õiged, kui metsateatisele märgitud ja tegelikult langetatud kogused oluliselt ei erineks. Tegelikult langetati metsamaterjali 1209,20 tm ehk 349 tm võrra või 1,41 korda rohkem. J. Velström on leidnud, et tegelikult kinnistul kasvava metsa mahuks oli 1080,24 tm, mille arvestuslikuks väärtuseks on 44 863 eurot 44 senti, millest pärast metsa ülestöötamis- ja veokulu mahaarvestamist jääb 30 820 eurot 16 senti. Maakohus ei nõustunud hageja väidetega hagejale tekitatud kahju metsanduse konsulendi J. Velströmi metoodika järgi arvestamise vajaduse kohta, põhjusel, et selle tegemise korral muutub ühe tm hinnaks keskmiselt 28 eurot 53 senti / tm. 860 tm kasvava metsa võõrandamise osast tulenevad kohustused on pooltele siduvad. Hageja võõrandas 860 tm raieõiguse 8000 euro eest, s.o 9 eurot 30 senti / tm (8000 / 860). Kuna 860 tm ületavas osas ei ole pooled metsamaterjali hinnas kokku leppinud, siis põhjendatud on selle ületavas osas arvestada kahjuna 11 156 eurot 63 senti (27 138,50 – 59,89%, s.o J. Velströmi arvestus, I kd, tl 126–128). Kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata esitanud tõendeid tema ja Iriscorp Transport OÜ vahel sõlmitud tehingu hinna kohta. Ka kostja 7 tunnistaja J. Braun ei ole tehingu hinda avaldanud, kuid ei välistanud, et see võis olla 2 korda suurem, kui hagejale väljamakstud summa. MS § 29 lg 1 tulenevalt lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud seadusest tulenevate piirangutega. Metsamajandamiskava kohaselt eraldistel 16, 18 ja 20 pidi toimuma lageraie looduslike uuenduste kaasamisega ning eraldistel 17 ja 19 lageraie kultiveerimisega (I kd, tl 102). J. Velströmi hinnangu järgi kinnistul metsa uuendamiseks kulub vähemalt 5559 eurot 50 senti. Kui kostja ei oleks 860 tm ületavat osas raieõigust võõrandanud ning kui metsa ei oleks üle 860 tm raiutud, siis ei oleks metsa uuendamise vajadust tekkinud ja mets oleks uuenenud loomulikul teel. Hageja esitatud fototõenditega on tuvastatud et eraldistele 16–20 ei ole seemnepuid jäetud (I kd, tl 203–210). Hagi on põhjendatud 16 716 euro 13 sendi (11 156,63+5559,50) ulatuses. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus hagi rahuldatud ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi kogu ulatuses rahuldamata või alternatiivselt saata asi tühistatud ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline ja põhjendamata. Maakohus leidis nii seda, et kostja võiski kõik puud raiuda kui ka seda, et kostja võis raiuda vaid 860 tm metsamaterjali. Kahju hüvitamise nõude eelduseks on lepingu rikkumine (
Kuivõrd maakohus jõudis tõendeid hinnates järeldusele, et kostja on lepingut kohaselt täitnud, puudus õiguslik alus kahju hüvitise väljamõistmiseks. Maakohus on jaganud vastandlikult tõendamiskoormise ja selgitas, et hageja pidi tõendama, et tema kostjale avaldatud tahteavalduseks oli üksnes vanade ja kahjustatud puude raiumine. Maakohus leidis, et hageja ei ole suutnud seda tõendada. Ühtlasi leidis maakohus aga seda, kostja ei ole tõendanud, et hageja avaldas 860 tm ületavas osas raieõiguse võõrandamistahet. Kahju hüvitamise nõude eelduste kohustuslik kontroll on läbiviimata ning eelduste esinemine põhjendamata. Maakohus on valesti kohaldanud või üldse kohaldamata jätnud
Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kohtuotsuses puuduvad selgitused, kuidas kohus tuvastas, et kostjal oli kohustus jätta eraldistele seemnepuud. Metsamajandamise kava ei olnud lepingu osa, seega sellest ei saa kostjale kohustusi tekkida. Lepingu ja metsateatise järgi ei olnud kostjal kohustust jätta alles seemnepuid. Keskkonnaamet andis õiguse eraldistel korraldada lageraie seemnepuid alles jätmata. Kostja esitas kohtule tõendi, mille kohaselt oli hageja teadlik, et hageja pidi märkima täpse seemnepuude arvu metsateatisesse (I kd, tl 165). Nimetatud tõendi on maakohus otsuses jätnud hindamata. Samaaegselt ei saa nõuda ülemäära raiutud puude väärtust ja uute puude istutamise kulu. Maakohus on jätnud selle küsimuse põhjendamata käsitlemata. Isegi kui hagejal oleks kohustus metsa uuendamiseks, siis ei kuulu selline kahju
Maakohus on arusaamatult otsuses leidnud, et tunnistaja J. Braun ja kostja seaduslik esindaja sundisid hagejat lepingut sõlmima. Hageja ei esitanud kunagi üheski menetlusdokumendis väidet, et keegi oleks teda millekski sundinud, seega on maakohus hagi piire ületanud. Maakohus on jätnud käsitlemata kõik kostja esitatud tõendid sh tunnistajate ütlused. Kostja on tõendanud nii hageja asjatundlikkust metsanduses (I kd, tl 162–166, II kd, tl 53–55), kui ka asjaolu, et lageraie õiguse võõrandamisel on raieõiguse omandajal õigus teostada lageraie kogu kavandatud raie pindalal ning metsateatises märgitud hinnanguline maht ei piira lageraie teostamist (II kd, tl 51–52). 16. aprilli 2018 istungil kinnitas tunnistaja M. Paasik vande all, et 8 ta ei tegele mistahes vormis ettevõtlusega metsanduse valdkonnas (sh kinnitas sõnaselgelt, et ei tegutse ka FIE-na), mistõttu oleks maakohus pidanud jätma tunnistaja ütlused tähelepanuta nende ebausaldusväärsuse tõttu (TsMS § 238 lg 5). Kostja on menetluses vaielnud tõendile, s.o harvesteri logile, vastu. Maakohus tuvastas fotodele tuginedes (I kd, tl 203–210), et eraldistele ei olnud jäetud seemnepuid. Kostja vaidles tõenditele vastu põhjendades, et need fotod ei ole tehtud vaidlusalustest eraldistest. Otsusest ei selgu, kuidas maakohus tuvastas, et need ei ole seemnepuud. J. Braun selgitas, et tema ja hageja ei arutanud kordagi, et vaid osad puud tuleks raiuda. A. Põldma ütluste kohaselt ei olnud kordagi juttu sellest, et ainult osad puud tulnuks raiuda või et ainult osad puud oleksid märgitud raiumiseks. Kuivõrd hageja on tuginenud väitele, et raieõiguse võõrandamise leping on sisult rendileping, siis ei saa arvestada väidetavat kahju suurust mitte puidu laohindade järgi, vaid väidetava kahju hindamisel tulnuks lähtuda sellest, kuidas mõjutas raie teostamine kinnistu väärtust. Maakohus jättis
Hageja on võtnud omaks, et ta eksis metsateatise täitmisel nii mahu määratlemisel kui raieliigi valimisel. Tegemist on eksimusega TsÜS § 92 lg 1 mõttes, mille riisikot kandis hageja (TsÜS § 92 lg 5). Põhjendatud ei ole maakohtu väide justkui ei oleks kostja esindaja lepingu sõlmimisel käitunud heas usu, kuna ei juhitud hageja tähelepanu eksimusele. Hageja oli ise suuteline oma eksimust vältima. Kostja on tuginenud TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 sätestatud aegumistähtajale. Seega ei ole võimalik hagejal tulenevalt eksimusest nõuda kahju hüvitamist TsÜS § 101 lg 1 alusel. Maakohus kohaldas ebaõigesti MS § 29 lg 1, mille kohaselt raiutakse lageraie korral raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud. Lepingu ja metsateatise kohaselt sai hageja Keskkonnaametilt lageraie loa seemnepuude jätmise kohustuseta. Maakohus on arvutamisel lähtunud metsanduse konsulendi järeldusest, et ümarmetsamaterjali väärtus vahelaos oli 27 128 eurot 50 senti. Maakohtu otsuse kohaselt võõrandati 860 tm metsa raieõigus vastavalt lepingule ning selle eest oli kostja kohustatud tasuma 8000 eurot. Maakohus on tuvastanud, et kokku langetati metsamaterjali 1209,20 tm. Samas lähtus maakohus kahju hüvitise arvestamisel asjaolust, et kokku langetati metsamaterjali 1436 tm (otsuse p 54), maksimaalne kahju hüvitis võiks olla 7832 eurot (27 128,50 – (860 / 1209,2 x 100%)). Maakohtu otsusest ega hagiavaldusest ei selgu, millise kahju hüvitamist hageja nõuab ja mis välja mõisteti, s.o kas otsest varalist kahju ja saamata jäänud tulu. Kuivõrd hagejal ei olnud soovi n-ö ülejäänud puid raiuda mitmesaja aasta jooksul, siis ei olnud tal kavatsust tulu saada ja saamata jäänud tulu nõude rahuldamine ei ole õiguslikult võimalik. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud
lg-t 2.
lg 2 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et mõlemad lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu ebaõiget tähistust või teadsid, et tegemist on ebaõige tähistusega. Kostja ei teadnud, et hageja väidetavalt ei pidanud silmas lageraiet nagu on märgitud metsateatises ning mille Keskkonnaamet on heaks kiitnud. 5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hagejal ei ole üle 100 ha metsamaad. Iseseisvalt ei oska hageja metsas vajalikku raieliiki määrata. Hageja ei ole korraldanud eri liiki raiet talle kuuluvas metsas, raiumise on teinud kolmandad isikud. Hageja täitis metsateatist sooviga sooviga metsa puhastada kahjustunud ja vanadest puudest. Kahjustusi oli kohati suures ulatuses, mistõttu tuli hageja arusaama kohaselt teha osaline lageraie. Hageja arvas, et raietööks ei sobinud harvendus ega sanitaarraie, mistõttu märkis ta metsateatisele kogu kinnistu ulatuses raieliigiks lageraie. Keskkonnaamet andis raieloa vastavalt metsateatisel märgitule 860 tm metsa raiumiseks. 9 Keskkonnaameti poolt heakskiidu saanud metsateatis registreeriti avalikus metsaregistris ning hageja raiesoov oli avalik ning hageja poole pöördus raie teostamiseks J. Braun kui kostja esindaja, mitte vastupidi. Samuti pöördusid hageja poole teised metsafirmad lageraie sooviga, pakkudes hagejale 20 000–25 000 eurot, kuid hageja keeldus, sest ei soovinud lageraiet. Hageja J. Braunile ega kostjale eraldi metsamajandamisekava ei saatnud. Vastav kava oli avaliku infona metsaregistris üleval. Metsamajandamisekavas sisaldav info eraldiste 16–20 kohta oli teada J. Braunile ja kostjale enne lepingu sõlmimist. Lepingu kohase 860 tm vanade ja kahjustunud puude raiumise korral olekski toimunud metsamajandamiskava kohane looduslik metsa uuenemine. Lepingus on märgitud, et seemnepuud on tähistatud värvi või lindiga. Samuti on J. Braun tunnistajana andnud ütluseid, et lageraie teostamise korral tuleb jätta 1 ha kohta alles 5 tm seemnepuid. Maakohus on kasutanud vale terminit tuvastamaks TsÜS § 86 lg 2 alusel tehingu tühisust heade kommetega vastuolu tõttu. Maakohus on tuvastanud TsÜS § 86 lg 2 järgsed tehingu tühisuse eeldused, kuid paraku otsuse põhjendustes leidis maakohus ekslikult, et tehing on kehtiv. Kostja väide, et maakohus ei ole ühegi kostja tõendiga arvestanud, ei vasta tõele. Kostjal oli võimalus esitada õige harvesteri logi, sest kostja sõlmis ise lepingu Iriscorp Transport OÜ-ga. Kostja ei kasuta kostja oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). J. Velström kinnitas kohtuistungil, et on raielangil viibinud ja näinud olukorda peale raiet ning kinnitas, et fotodel olevad puud ei ole seemnepuud. Samuti on J. Velström andnud kirjaliku hinnangu samade fotode põhjal seemnepuude olemasolu kohta vaidlusalustel eraldistel. Maakohus hindas sõlmitud lepingut valesti. Maakohus ei oleks pidanud lepingut üldse hindama tuvastades, et sõlmitud leping oli algusest peale tühine vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 86). Lepingusse lisatud alusmetsa säilitamise kohustus kinnitab, et hageja sooviks ei olnud täieliku lageraie teostamine. Asjaolu, et hagejale kuulub 88,85 ha metsamaad ei anna alust väita, et hageja on asjatundlik ja teadlik metsanduse valdkonnas. Hageja ei ole kordagi tuginenud oma nõude alusena TsÜS §-le 99, vaid on väitnud, et tehing on tühine TsÜS § 86 alusel. Maakohus kohaldas MS § 29 lg-t 1 õigesti. MS § 29 lg 1 ei ütle, et võib raiuda kõik puud raielangilt. MS § 29 lg 1 järgi tuleb alles jätta seemne- ja säilikpuud raielangile lageraie korral. Hageja on hagiavalduse p-s 2.5 öelnud, et nõuab kostjalt
Sama kinnitas ka 16. aprilli 2018 kohtuistungil hageja esindaja. Kostja esitatud väited saamata jäänud tulu nõude osas ei ole asjakohased. Kahju hüvitis ei kuulu vähendamisele, kuna kahju ei tekkinud hagejast tulenevalt. Tehing on algusest peale tühine vastuolu tõttu heade kommetega ning kostja peaks alusetult saadu hagejale välja andma. Maakohus ei ole rikkunud
Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et kostjal oli õigus teostada lageraie, vastasel juhul oleks hageja metsateatisele märkinud raiemahuks 1436 tm. Eksimus viis kohtu ebaõige järelduseni, et hageja soovis teha lageraiet kogu kinnistu ulatuses. Maakohus on eksinud hagejale tekkinud kahju suuruse arvutamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
juuni 2011 otsus tsiviilasjas 3-2-1-51-11, p 16).
lg 3 järgi kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud menetluses, et tema sooviks oli raieõiguse võõrandamise lepingus säilitada alusmets. Hageja on tõendanud seda tema enda poolt antud ütlustega, pooltevahelise lepinguga ning tunnistaja M. Paasiku ütlustega. Kostja väide, et need ei ole usutavad, kuna M. Paasik väitis vande all vääralt, et ta ei tegutse metsanduse alal ametniku töö väliselt, ei puuduta praeguse vaidluse eset. M. Paasiku väitel soovis hageja saada lahti kahjustatud puudest. 11 Hageja soovi säilitada alusmets kinnitas maakohtu istungil ka kostja esindaja J. Braun. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et enne lepingu sõlmimist käis hageja koos kostja juhatuse liikme D. Brauni isa J. Brauniga lepingu esemeks oleval katastriüksusel kasvavat metsa vaatamas. Ringkonnakohtu hinnangul oli J. Braunil eelduslikult ka kostja esindamise õigus TsÜS § 118 lg 2 alusel nii lepingueelseteks läbirääkimisteks kui ka lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks. Kostja seadusliku esindaja D. Brauni väitel on leping sõlmitud tema isa ettepaneku alusel, lepingu projekti valmistas ta ette koos isa ja hagejaga. Tunnistaja J. Brauni ütluste kohaselt oli tal plaan ise metsaraiet teha. Kostja seaduslik esindaja ei osanud lepingus olevate alusandmete kohta selgitusi anda, küll aga tegi seda J. Braun, kelle ütluste järgi oli ta enne lepingu sõlmimist tutvunud metsamajandamise kavaga. J. Braun hindas rahaliselt metsa kogust vastavalt sellele kavale, milles oli aga kinnistul kasvavat metsa kokku 1436 tm. Samuti vaatas ta lepingu sõlmimisel üle metsateatise. Hageja, J. Brauni ning A. Põldma väitel ei öelnud hageja kinnistu ülevaatamisel, et ta ei soovi lageraiet, kuid J. Braun avaldas kohtule, et hageja avaldas soovi säilitada alusmets. Kostja esitatud Keskkonnaameti e-kiri lageraie tegemise õiguse võõrandamise sisu kohta (II kd, tl 51) ei tõenda pooltevaheliste tahteavalduste sisu. Raieõiguse võõrandamise lepingu kohaselt tulenes müüdav raieõigus metsateatisest. Raie lisanõuete kohaselt tuli säilitada raiutavatel eraldiste alusmets (I kd, tl 11). Metsateatises kokkulepitut kinnitas ka J. Braun, samuti seda, et hageja sooviks oli alusmetsa säilitada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et metsateates oli märgitud lageraie. Samas kinnitas J. Braun, et alusmetsa ei saa lageraie puhul säilitada. Lepingus oli kokku lepitud raiemahuks 860 tm. Kostja esindaja D. Brauni kirja kohaselt on hageja valel seisukohal, et pooltevaheline leping võimaldas raiuda kokku vaid 860 tm kasvavat metsa. Kostja esindaja väljendas hagejale selgelt ja üheselt arusaadavalt seisukohta, et lepingu järgi on raie lubatud metsateatise alusel, millest nähtuvalt on lageraie lubatud kogu pindala ulatuses. Seega pidi nii kostja seaduslikule esindajale kui kostja esindaja J. Braunile olema juba lepingu sõlmimisel selge, et kirja pandud maht ei pruugi vastata raie mahule ja metsamajandamise kavale, samuti ei ole alusmetsa säilitamise kohustust võimalik täita. Seega pidi kostja aru saama, et lepingut ei ole võimalik täita nii, nagu see oli poolte poolt alla kirjutatud. Tähendust ei ole kostja poolt esitatud metsateatisel (II kd, tl 85), mis on väidetavalt lisatud D. Brauni ja K. Siku vahel sõlmitud lepingule. Kuigi selles dokumendis puudub raiutava maht 860 tm, tuleb nimetatud summa raiutava mahu kokkuliitmisel. Asjaolu, et kostja esitatud metsateate pöördel oleval kaardil (II kd, tl 86) puudub märge lageraie tegemise üle vaid teatatud aladel, ei tähenda, et kostja ei oleks pidanud hageja tähelepanu juhtima vastuoludele lepingus ja metsateatises. Tegemist on ringkonnakohtu hinnangul ilmselge vastuoluga lepingutingimustes, millele kostja kui oma erialal tegutsev äriühing pidi hageja tähelepanu juhtima. Kostja on menetluses toonud esile, et hageja on võtnud omaks eksimise nii raie liigi valikul kui ka kahjustatud ja vanade puude määratlemisel. Samas viitab ka see asjaolu kostja kohustusele juhtida teise poole tähelepanu võimalikele vastuoludele lepingutingimustes. Praegusel juhul ei tugine hageja lepingu tühistamisele eksimuse tõttu, vaid kostjapoolsele lepingurikkumisele, seega ei ole oluline ka see, kelle kanda jääb eksimuse riisiko. Kostja teadis lepingut sõlmides hageja soovist alusmetsa säilitada. Hageja soov tuleneb ka lepingust. Kostja on tuginenud menetluses sellele, et ka hagejal oli lepingu sõlmimisel kogemus metsanduse valdkonnas. Kuigi kostja esindaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt väitel ei mäleta ta, kas ta oleks hagejaga rohkem lepinguid sõlminud, on kostja seda oma kirjalikes menetlusdokumentides kinnitanud (I kd, tl 151). Ringkonnakohtu hinnangul ei viita ainuüksi metsamaa omamine isiku eriteadmistele. Kui hageja on ka varasemalt pöördunud kostja poole metsaraiega seoses, viitab see pigem kostja suuremale usaldusseisundile hageja ees. Kostja ei ole ka vaielnud vastu sellele, 12 et tema poolt esitatud pooltevaheliste varasemate lepingute puhul ühtib raie hinnanguline maht metsamajandamise kavas märgitud samade eraldiste raie mahtudega. Praegusel juhul on kostja esindaja kinnitanud, et talle oli lepingu sõlmimisel teada, et lageraie lubatud kogu pindala ulatuses, samas ei vaidle pooled selle üle, et metsateatises oli märgitud mahuks 860tm, metsamajandamise kavas 1436tm. Hageja väitel on ta ekslikult märkinud raieliigiks lageraie, kuna tema arvates oli kahjustatud puude maht kogu kasvava metsa tagavarast 60%, mille puhul oli hageja arvates sobiv raieliik lageraie (I kd, tl 176). Kostja ei ole hageja tähelepanu sellele erinevusele metsateates ja metsamajandamise kavas juhtinud. Seega ei ole kostja esindajad juhtinud hageja tähelepanu võimalikule vastuolule olulistes lepingutingimustes. Kostja lepingujärgseks õiguseks oli eeltoodule tuginedes raieõigus 860 tm metsale ning kostja kohustuseks oli säilitada alusmets. Seega on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et hageja raieliigi sooviks oli lageraie. 15. Ringkonnakohus leiab, et hageja on menetluses tõendanud, et kostja on oma lepingulist kohustust rikkunud: teinud raiet suuremas ulatuses ning jätnud alusmetsa säilitamata. Hageja on kostjapoolse kohustuse rikkumise tõendamiseks esitanud mõõtmistunnistuse Tõrvaaugu kinnistul tehtud tööde ulatuse suhtes (ettevõtjaks Iriscorp Transport OÜ), mille kohaselt on kokku raie mahuks 1209,2 tm (I kd, tl 113). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja võõrandas raieõiguse hageja kinnistul Iriscorp OÜ-le. Kostja ei ole oma vastuväiteid tõendi ehtsuse suhtes põhistanud. Maakohus on õigesti nimetatud tõendiga arvestanud leides, et ka kostja ise on sellele oma arvutustes tuginenud. Hageja tunnistaja J. Velström kinnitas, et ta on hageja metsakinnistul viibinud ja näinud olukorda, mis on kinnistul. Tunnistaja väitel on raie tehtud nii, et metsa on vaja uuendada, seemnepuid ei ole kinnistule alles jäetud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist
16. Hageja on menetluses tuginenud kostja
lg 2 järgsele kohustuse rikkumisele teavitada hagejat lepingut sõlmides asjaoludest, mille vastu oli hagejal äratuntav oluline huvi.
lg 2 järgne teavitamise kohustus hõlmab vaid neid asjaolusid, mille vastu on teisel poolel lepingu eesmärki arvestades oluline huvi. Lisaks reguleerib lepingueelsetel läbirääkimistel tekkivat teavitamiskohustust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 95, mille järgi tuleb lepingu sõlmimisel teavitamiskohustuse juures eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused (vt Riigikohtu 25. mai 2015. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-5015, p 18). Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja on rikkunud ka
Kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub alles pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist (vt Riigikohtu
lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (vt nt Riigikohtu
alusel, kostja ei ole toonud esile temast sõltumatuid asjaolusid, mis oleksid mõjutanud kohustuse lepingujärgset täitmist. 17. Hageja ei ole esitanud apellatsioonkaebust maakohtu poolt väljamõistetud kahju suuruse vaidlustamiseks. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt ei selgu hagist, millise kahju hüvitamist hageja nõuab, ei ole põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt hagiavalduses otsest varalist kahju, milleks on hageja väitel õigusvastaselt raiutud puude hind ning metsa uuendamise kulud (hagiavalduse p 2.5).
lg 1 järgi tuleb hüvitada kogu kahju, st hageja tuleb asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui kahju ei oleks tekkinud (Riigikohtu 20. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-10683 p 22). Kasvav puu on maatüki oluline osa ning ei ole seega üldjuhul iseseisvate õiguste objekt ning tema puhul ei ole tegemist iseseisva kahjuhüvitamise nõude aluseks oleva õigushüvega. Samas on praegusel juhul tegemist erijuhuga – raieõiguse alusel tekkinud õigusviljaga. Ringkonnakohus leiab, et nimetatu annab aluse kahjuhüvitamise nõude arvutamisel lähtuda mitte kinnistu väärtuse vähenemisest vaid raieõiguse alusel saadud puidu väärtusest. Hageja on menetluses ka väitnud, et ta ei soovinud rohkem kui 860 tm puude raiumist. Nimetatu ei tähenda aga, et hagejal puudub õigus nõuda kahju hüvitamist. Saamata jäänud tuluks võib olla ka tulu saamise võimaluse kaotus. Poolte eesmärk lepingu sõlmimisel oli kasu saamine, mida saab ringkonnakohtu hinnangul laiendada ka sellele puidule, mille raieõiguse kohta puudus pooltel selge kokkulepe. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuses esitatuga, mille kohaselt oleks maksimaalne kahju hüvitis 7832 eurot (27128,50-(860/1209,2*100%)=7832). J. Velström selgitas kohtuistungil, mis on aluseks võetud puidu hinna arvutamisel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lähtunud metsamajandamiskavas märgitud kasvava metsa mahust. Maakohus on õigesti võtnud aluseks kasvava metsa mahtu metsateatises (860
lg 2 järgi ning kostjale ettenähtav.
Kui kostja ja hageja on lepingus kokku leppinud, et säilitada tuleb alusmets ning kostja seda kohustust ei täida, on selle rikkumisega kaasnev kahju lepingu kaitsealas.
lg-le 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes sellise kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ringkonnakohus leiab, et kostja pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Kostja on oma valdkonnas tegutsev äriühing, majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et kui ta ei juhi lepingupoole tähelepanu võimalikule dissensile lepingutingimustes ning ei täida seda nii, nagu pidi seda mõistma teine lepingupool, võib see tuua kaasa kahju. Hagejale tekkinud kahju oli ka põhjuslikus seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega, kahju tekkis ainuüksi kostja käitumise tulemusena. 19. Maakohus jättis õigesti
lg 1 kohaldamata.
lg 1 järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Praegusel juhul oli kostjal võimalus hageja soovi lepingu sõlmimisel täpsustada, ta viibis koos hagejaga enne lepingu sõlmimist kinnistul, kostja esindaja valmistas ette lepingu, tutvus metsateatise ja metsamajandamise kavaga. Kostja on oma erialal tegutsev äriühing, kellel oli varasemate lepinguliste suhete tõttu hageja suhtes usaldusseisund.
lg 1 teise lause järgi tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumiseni kuni täitmiseni välja mõista viivis. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Viivi Tomson Triin Uusen-Nacke 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.