← Eesti

1-19-1541/21

Obsah (6)§ 187§ 238§ 175§ 180§ 189§ 337

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-1541 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika

§ 187lg 2 alusel Aleksei Svetlovi kanda.

Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo edastatakse Aleksei Svetlovile eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebus esitatakse advokaadi kaudu Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus mõistis 6. märtsi 2019. a otsusega Aleksei Svetlovi süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti

§ 238lg 2 alusel karistuseks 4 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates

  1. jaanuarist 2019 karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti
  2. jaanuar
  3. 1

(4)2. Kohus mõistis sama otsusega A. Svetlovilt

§ 175

, § 179 ja § 180 alusel menetluskuluna riigituludesse välja advokaadi õigusabi kulud 240 eurot ning sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 810 eurot.

§ 180lg 3 alusel kohustati A.

Svetlovi tasuma väljamõistetud menetluskulud kogusummas 1050 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates12 kuu jooksul, igakuiselt vähemalt 87,50 eurot.

  1. A. Svetlovi kaitsja Merike Allikmäe esitas Harju Maakohtule
  2. aprillil 2019 määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a otsus menetluskulude väljamõistmise osas tühistada. Kuigi maakohus võimaldas A. Svetlovil menetluskulusid tasuda 12 kuu jooksul, ei ole ta sellega nõus. Menetluskulude hüvitamine ei ole süüdistatavale jõukohane, sest ta oli enne vahistamist Töötukassas arvel ja alles pärast kokakursuste läbimist oleks talle tööd võimaldatud. A. Svetlov viibib vanglas ja tal ei ole menetluskulude tasumiseks raha. Samuti ei ole tal sellist võimalust pärast vanglast vabanemist, kuna ta on maksejõuetu. Tõendeid, mis tema maksejõuetust tõendaksid, tal esitada ei ole. Harju Maakohus on A. Svetlovi vahistamisel
  5. jaanuaril 2019 arvesse võtnud asjaolu, et isik ei tööta ja varguse pani ta toime rahaliste vahendite saamiseks. Kohus ei ole arvestanud süüdlase isikut. A. Svetlov on olnud pikemat aega töötu, tal puudub ametlik sissetulek ning lootus leida pärast vabanemist tööd, sest tööturu kursustele ta ei pääsenud. A. Svetlov ei pea võimalikuks menetluskulude hüvitamist ei töötasu ega muu vara arvelt. Kohus on eeldanud süüdistataval rahaliste vahendite olemasolu, mida tal tegelikult ei ole. A. Svetlov on püüdnud täita temal lasuvaid rahalisi kohustusi, kuid vara tal puudub. Süüdistatav on nõus tegema vanglas tööd. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4.

§ 189

lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras. Kohtukolleegium, tutvunud määruskaebuse, maakohtu otsuse ja toimiku materjalidega, leiab, et menetluskulude väljamõistmise osas puudub määruskaebuses toodud motiividel alus vaidlustatud kohtulahendi muutmiseks või tühistamiseks.
  2. Vastavalt

§ 180lg-le 1 jäävad menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu kanda.

Selle kohustuse aluseks on arusaam, et konkreetse kriminaalmenetluse ja seega ka kulud põhjustas süüdimõistetu oma teoga.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

§ 180

lg 11 sätestab, et

§ 175

lg 1 p-s 4 sätestatud menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. 6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus menetluskulude väljamõistmisel arvesse võtnud kõiki asjaolusid ja järginud seadusest tulenevaid nõudeid. Samuti on maakohus hinnanud süüdistatava varalist seisundit ning leidnud, et arutatavas asjas ei ole andmeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et A. Svetlovil esineks takistusi menetluskulude hüvitamiseks või käiks nende 2

(4)hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Lisaks märgib kohtukolleegium, et määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mida maakohus ei oleks arvestanud või mis kõnealuse kaebuse arutamisel tingiks menetluskulude riigi kanda jätmise. Kehtivad õigusaktid ei näe ette võimalust jätta menetluskulusid täies ulatuses riigi kanda. Kohtukolleegium juhib kaebaja tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdistatava maksejõuetusele. Seejuures lasub tõendamiskoormis süüdistataval, kuid süüdistatav ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Veelgi enam, kaebuses mööndake, et A. Svetlovil ei ole enda maksejõuetuse tõendamiseks dokumente esitada. Ainuüksi väide, et isik on olnud töötu, tal puudub ametlik sissetulek ja ta pani varguse toime rahaliste vahendite saamiseks, ei tõenda veel tema maksejõuetust. Väide, et A. Svetlovil puudub lootus pärast vabanemist tööd leida, on paljasõnaline ja põhjendamatu. Kuigi kaebuse kohaselt on A. Svetlov püüdnud täita temal lasuvaid rahalisi kohustusi, ei anna nimetatud asjaolu alust teda menetluskulude tasumisest vabastada. A. Svetlovi puhul on tegemist tööealise isikuga, kellel ei ole kohtu andmetel takistusi töökoha leidmise ja töö tegemisega. A. Svetlov soovib enda kinnitusel vanglas tööle asuda. Seega ei ole välistatud, et süüdimõistetu saab vangistuse ajal sissetulekuid, millest on võimalik menetluskulusid tasuda. Ka Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 tehtud lahendis selgitanud, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Kohtul ei ole andmeid selle kohta, et A. Svetlov ei oleks tervislikel põhjustel võimeline vangistuses ja pärast kinnipidamisasutusest vabanemist tööd tegema. 7. Kohtukolleegium osutab, et A. Svetlovil on kohtuotsuse jõustumisest alates võimalik tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul ning vajadusel on võimalik taotleda ka tasumise tähtaja pikendamist. Tegemist on täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaga. Kui nimetatud kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. 8. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et arutataval juhul ei ole andmeid, mis annaks alust eeldada, et A. Svetlov ei suuda määratud ajavahemiku jooksul tasuda temalt maakohtu otsusega väljamõistetud menetluskulu. Maakohus on seega põhjendatult jätnud A. Svetlovi menetluskulud tema enda kanda ning määruskaebuses esitatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks menetluskulude väljamõistmise osas. 9. Juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 6.

märtsi

  1. a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  2. A. Svetlovi riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe on esitanud taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud määruskaebuse koostamiseks üks pooltund, mille eest taotleb kaitsja tasu kindlaksmääramist summas 30 eurot (sh käibemaks). Kolleegium leiab, et taotlus on nõuetekohane ja põhjendatud. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3,

§ 175

lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste §-st 7 tuleb Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid OÜ-le välja 3

(4)mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 30 eurot.

§ 187lg 2 alusel tuleb nimetatud summa A. Svetlovilt kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.