KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2019, Tallinn Kohtuasja number 2-18-3141 Kohtuasi KK (K) avaldus PP-ga

) § 184 lg 1 alusel psühhotroopse aine omandamise eest,

§ 274

alusel politseiniku löömise eest ning käesoleval ajal oli käimas menetlus, kus avaldajat süüdistati

§ 266

lg 2 p 1,

§ 121

lg 2 p 2,

§ 137

lg 1 ja

§ 120lg 1 alusel toime pandud süütegudes.

Avaldajalt oli tsiviilasjas nr 2-17-14379 laste kasuks välja mõistetud elatis. Puudutatud isikul I oli avaldajaga kooselu ajal probleem alkoholi liigtarbimisega, kuid vägivaldsest suhtest väljumise tulemusena lõpetas ta ka alkoholi liigtarbimise. Avaldaja oli nii vaimselt kui füüsiliselt vägivaldselt käituv isik. Esmalt analüüsis kohus vanemate avaldusi ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste elu- ja viibimiskoha küsimuses. Mõlema vanema esitatud avaldus tõendas, et nad ei suuda saavutada pingete ja erimeelsusteta konsensust laste elu- ja viimiskoha osas ning nimetatud osas tuli ühine hooldusõigus lõpetada. Laste huvides ei olnud olukord, kus lapsed elavad kordamööda kummagi vanema juures, sest lastel peab olema üks kindel kodu, kus on nende asjad, kust nad lähevad kooli jne. Samuti peaksid õed kasvama ja elama koos, sest nad on üksteisele lähedased ning teineteist toetavad. Kuivõrd puudutatud isik I kasvatas kohusetundlikult lapsi pärast avaldajast lahkuminekut, lastel oli puudutatud isikuga I usalduslik suhe, avaldaja juures tuli puudutatud isikul IV veeta pikki päevi šašlõkibaaris, kus tarvitati alkoholi, lapsed vajasid süsteemset elukorraldust ning toetust ja järelevalvet, tuli laste ainuhooldusõigus nende viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas anda puudutatud isikule I. Laste hariduse, tervise ja reisimise küsimustes ei olnud põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine, sest nendes valdkondades vanematel erimeelsused puudusid. Laste koolid olid valitud ja haridustee alanud. Seevastu oli põhjendatud lõpetada ühine varahooldusõigus laste vara suhtes ja anda see puudutatud isikule I. Avaldaja rikkus laste varahooldusõigust sellega, et ei andnud neile vajalikul määral ülalpidamist. Suhtluskorra kindlaksmääramisel lähtus kohus perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lastel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda oma lastega isiklikult. Mõlemad vanemad peavad oma vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus. Puudutatud isik I väljapakutud suhtluskord oli täpne ja vastas avaldaja ning puudutatud isik IV huvidele. Suhtluskorda reguleerivasse kohtumäärusesse ei pea olema märgitud, et isa alkoholi- või 7 narkojoobes viibimine on aluseks suhtluskorra lõpetamisele, sest kui isa kahjustab lapse huve ja käitub lapsele ohtlikul viisil, tuleb esitada kohtule uus avaldus isa ja laste suhtluskorra muutmiseks või selle lõpetamiseks. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule I ja alaealistele lastele riigi õigusabi osutanud advokaatide esindajatasud, mille kohus jättis riigi kanda. Puudutatud isik I määruskaebus

1. Puudutatud isik I palus maakohtu lahend tühistada osas, milles kohus määras, et puudutatud isik IV veedab avaldajaga iga kuu paaris (
2. ja 4.) nädala vahetuse alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Samuti palus puudutatud isik I tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus määras, et kumbki vanem võib puudutatud isikuga IV koolivaheajal reisida teise vanema nõusolekul. Maakohtu määruse punkt, mis sätestas, et puudutatud isik IV veedab avaldajaga iga kuu paaris (
3. ja 4.) nädala vahetuse alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, oli mitmeti tõlgendatav ja potentsiaalselt probleeme tekitav, arvestades avaldaja vaenulikkust. Nimelt on mõnes kuus viis nädalavahetust, mis lööb segamini nädalate arvestuse. Oleks üheselt arusaadav, kui nädalate arvestus toimuks kooskõlas standardiga EVS-ISO 8601:2011 (rahvusvaheline standard ISO 8601), see tähendab, et laps veedab isa juures iga kalendriaasta paaritu nädala nädalavahetuse. Maakohtu määruse punkt, mis sätestas kummagi vanema tingimused lastega reisimiseks, oli liigselt piirav ja avaldajapoolseid kuritarvitusi võimaldav. Samuti ei olnud see kooskõlas maakohtu resolutsiooni punktiga, mis käsitles ühise hooldusõiguse lõpetamist laste viibimiskoha määramise osas. Esiteks keelati viidatud punktiga ka nädalavahetusel toimuvad reisid Riiga või Helsingisse, mis ei olnud lapse huve silmas pidades mõistlik. Samuti piiras lapsi põhjendamatult nende lubamine notariaalse nõusolekuta üksnes Euroopa Lidu liikmesriikidesse, sest avaldaja ei käitunud heas usus. Nimelt premeeris puudutatud isik I tööandja teda puhkusereisiga ja puudutatud isik I palus avaldajalt viimase ema kaudu nõusolekut puudutatud isikuga IV seitsmeks päevaks Egiptuse Araabia Vabariiki minemiseks. Puudutatud isikule I ei vastatud ning puudutatud isikule IV ütles avaldaja, et viimane ei tohi kuhugi minna. Arvestades eelnevat ja ühise hooldusõiguse lõpetamist laste viibimiskoha määramise osas, oli paslik muuta kõnealune kord kehtivaks üksnes avaldaja suhtes. Avaldaja määruskaebus
4. Avaldaja palus maakohtu määrus osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta vanemate ühine hooldusõigus puudutatud isik III suhtes kehtima ning anda avaldajale puudutatud isik IV suhtes viibimiskoha (sh elukoha) määramise õigus ja varahooldusõigus. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isik I kanda. Maakohtu määrus ei olnud piisavalt põhjendatud ning lähtus arusaamast, et lapsed elavad reeglina ema juures. Hooldusõiguse küsimuse lahendamisel ei saanud rolli mängida asjaolu, et avaldaja oli kriminaalkorras karistatud. Esiteks võivad ka vanglas istuvad kinnipeetavad olla oma alaealiste laste suhtes hooldusõiguslikud vanemad ja teiseks tarvitas puudutatud isik I narkootikume, suures koguses alkoholi ja istus vanglas. Puudutatud isik III oli vanuses, mis võimaldas tal endal otsuseid vastu võtta ja neid avaldaja aktsepteeris. Sellises olukorras ei olnud paslik tema suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine. Samuti ei olnud põhjendatud puudutatud isik IV suhtes ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja puudutatud isikule I ainuhooldusõiguse üleandmine viibimiskoha määramise ja 8 vara küsimuses. Puudutatud isik IV oli avaldajasse kiindunud ja soovis temaga elada. Avaldaja juures olid puudutatud isikul IV väga head elamis- ja õppimisvõimalused. Seevastu puudutatud isik I elas üürikorteris ja tarvitas alkoholi. Avaldaja töökoht šašlõkibaaris ei saanud siinkohal rolli mängida, sest puudutatud isik IV viibis baari tagaruumides. Üleüldse jättis kohus tähelepanuta põhjuse, miks lahkusid lapsed puudutatud isik I juurest (alkoholi liigtarvitamine, mis viis peretülideni). Puudutatud isik I lõi nii avaldajat kui puudutatud isikut I. Puudutatud isik IV kaitses oma õde nii palju kui sai, kuid puudutatud isikut I ei olnud võimalik peatada alkoholijoobe tõttu. Samuti jättis kohus lahendi tegemisel arvestamata faktiga, et puudutatud isik I ja tema uus elukaaslane käitusid laste ees sündsusetult. Seitsmeaastase lapse huvides ei olnud olla koos emaga, kes tarvitab alkoholi, lööb oma lapsi ja kelle juurest lapsed lahkuvad eelmainitud probleemide pärast. Vastused määruskaebustele
5. Avaldaja palus jätta puudutatud isik I määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus ei olnud suhtluskorra osas mitmeti mõistetav. Selle järgi veetis puudutatud isik IV isa- ja emaga nädalavahetusi üle nädala. Ka ei piiranud määrus ülemäära vanemate võimalusi puudutatud isikuga IV välismaale reisimiseks. Muul ajal kui koolivaheaegadel reisimine võis kahjustada puudutatud isik IV õppeedukust.
6. Puudutatud isik I palus jätta avaldaja määruskaebus rahuldamata. Maakohus ei rikkunud menetlusõigusnorme ja ei ületanud diskretsioonipiire. Kohus hindas kõiki tõendeid kogumis ja tegi laste huvidest lähtuva lahendi, leides, et lastel oli turvalisem elada koos puudutatud isikuga I. Puudutatud isiku III vanus ei saanud olla argumendiks, mis tingiks vanematele tema suhtes ühise hooldusõiguse jätmise, kui vanematel on tema hooldamise suhtes lahkarvamused. 12-aastase lapse õlule ei saa panna ebakohast vastutust küsimustes, mida peavad otsustama tema vanemad. Avaldaja väited, et puudutatud isik I tarvitab alkoholi või narkootilisi aineid ning käitub koos JJ-ga sündsusetult olid pahatahtlikud väljamõeldised. Avaldaja jättis ise tähelepanuta, et tema enda suhtes oli pooleli kaks kriminaalasja, milles olid kannatanuteks puudutatud isik I ja JJ. Lastel olid puudutatud isikule I kuuluvas korteris head elutingimused. Avaldaja juures tuli puudutatud isikul IV aga veeta pikki õhtuid baaris.
7. Lastele määratud esindaja oli seisukohal, et puudutatud isik I määruskaebuse rahuldamine oleks kooskõlas puudutatud isik IV huvide ja seadustega. Seevastu oli avaldaja määruskaebus alusetu ja tuli jätta rahuldamata. Vaidlustatud osas oli maakohtu analüüs põhjalik ja ammendav.
8. Eestkosteasutus palus jätta avaldaja määruskaebus rahuldamata. See ei olnud kooskõlas laste parimate huvidega. Määrus vastas alaealiste laste huvidele ning toetas puudutatud isik IV ja avaldaja omavahelise suhtluse jätkumist. Edasine menetluse käik
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
10. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 ja § 659 järgi tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks avaldaja ja puudutatud isik IV suhtluskorra selliselt, et laps veedab isaga iga kuu paaris (
11. ja 4.) nädala vahetuse alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni ning määras, et kummalgi vanemal on õigus koolivaheaegadel reisida lapsega Euroopa Liidu liikmesriikides (kohtulahendi tegemise aja seisuga), samuti Norra Kuningriigis ja Šveitsi 9 Konföderatsioonis. Vanem teavitab teist vanemat kavandatavast reisist ja reisitingimustest ette vähemalt 1 kuu (s.t sõidu- või lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Nimetatud riikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek. Teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus. Puudutatud isik I määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja avaldaja määruskaebus jätta rahuldamata. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. - - - Avaldaja vaidlustas määruskaebusest nähtuvalt maakohtu määruse osas, milles maakohus lõpetas puudutatud isik III suhtes vanemate ühise hooldusõiguse viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas ja ühise varahooldusõiguse ning andis selle puudutatud isikule I. Avaldaja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles kohus ei lõpetanud puudutatud isik III suhtes vanemate ühist hooldusõigust huviringide ja koolivaliku (hariduse korraldamise) ning tervishoiu korraldamisel. Samuti ei olnud tal vastuväiteid sellele, et kohus otsustas puudutatud isik III suhtes ainuhooldusõiguse lapse viibimis- ja elukoha, reisimise, huviringide ja koolivaliku, tervishoiu määramise osas ja varahooldusõiguse avaldajale andmata jätta. Veel vaidlustas avaldaja maakohtu määruse osas, milles maakohus, olles lõpetanud puudutatud isik IV suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja varahooldusõigus osas, andis kirjeldatud osas ainuhooldusõiguse puudutatud isikule I. Avaldaja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles kohus otsustas lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja varahooldusõigus osas, kuid ei lõpetanud puudutatud isik IV suhtes vanemate ühist hooldusõigust huviringide ja koolivaliku (hariduse korraldamise) ning tervishoiu korraldamisel. Suhtluskorra osas avaldaja vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isik I vaidlustas maakohtu määruse osas, milles maakohus määras, et puudutatud isik IV veedab avaldajaga iga kuu paaris (
12. ja 4.) nädala vahetuse alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni ning sätestas, et reisida tohib üksnes koolivaheaegadel ning puudutatud isik I peab selleks saama avaldajalt nõusoleku. Puudutatud isik I ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles kohus laste suhtes vanema ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetas ja lõpetatud osas puudutatud isikule I üle andis. Samuti ei vaidlustanud ta maakohtu määrust ülejäänud suhtluskorda reguleerivate punktide osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. 14.
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles kohus otsustas vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ja lõpetatud osas ainuhooldusõigus puudutatud isikule I üle anda. Avaldaja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks avaldaja määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Avaldaja määruskaebusest nähtuvalt oli pärast maakohtu määruse tegemist avaldaja seisukohal, et vanematel pidi säilima puudutatud isik III suhtes ühine hooldusõigus ja puudutatud isik IV suhtes tuli ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise ja varahooldusõiguse osas lõpetada ning avaldajale üle anda. 10 PKS § 137 lg 1 järgi, kui vanemad elavad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu (§ 137 lg 2 p 1) või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega (PKS § 137 lg 2 p 2). Seega on avalduse rahuldamise ja ühise hooldusõiguse lõpetamise eeldused järgmised:

§ 266

lg 2 p-s 1,

§ 121

lg 2 p-s 2,

§ 137

lg-s 1 ja

§ 120lg-s 1 kirjeldatud kuritegude toimepanemises.

Tõsi, puudutatud isik I tunnistas istungil, et ka teda on kriminaalkorras karistatud narkootikumide tarvitamise eest, kuid seda 20 aastat tagasi, s.o ammu enne laste sündi. Eelnevast nähtub, et tänaseks on puudutatud isik I saanud oma pahest võitu ja on valinud seaduskuuleka tee. Seevastu avaldaja käitumises peegeldub lugupidamatus nii õiguskorra kui lähedaste suhtes. Erinevalt avaldaja poolt määruskaebuses maakohtu määrusele etteheidetust, tegi maakohus õigesti, kui jättis lahendi tegemisel arvesse võtmata avaldaja esitatud tõendamata väited puudutatud isik I väidetava alkoholilembuse ja ulaelu kohta ning puudutatud isik I elukaaslase väidetava eneseeksponeerimise vajaduse kohta. Kirjeldatud väidete tõendamiseks ei olnud avaldajal tõendeid esitada ning nende tõelevastavust ei osanud kinnitada ka eestkosteasutus ja puudutatud isikutele III ja IV määratud esindaja. Kohus ei saanud lahendi tegemisel lähtuda paljasõnalistest süüdistavatest väidetest. Kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates jõudis maakohus õigele seisukohale, et laste huvides oli vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas ja ühine varahooldusõigus lõpetada ning puudutatud isikule I üle anda. Seda ei vääranud ühekordne intsident puudutatud isikute I ja III vahel, mis asjaoludest nähtuvalt ei toimunud mitte alkoholi mõju all, vaid oli tingitud pigem teismelise lapse üleastumisest ja vasturääkimisest tekkinud frustratsioonist. Sellise käitumise kordumise vältimiseks käib puudutatud isik I psühholoogi juures. 14.

1. Puudutatud isik I määruskaebuse osas on ringkonnakohus seisukohal, et see tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus osaliselt tühistada ning tühistatud osas teha uus määrus esimese astme kohtule uueks lahendamiseks saatmata. Aastas esineb kuid, kus on enam kui neli nädalavahetust (nt märts 2019, juuni 2019 jne), mis võivad vaidlustatud lahendis määratletud suhtluskorra täitmisel segadusi tekitada. Kusjuures juba puudutatud isik I määruskaebusest ja avaldaja vastusest sellele ilmneb, et vanemad saavad vaidlusalusest punktist erinevalt aru. Kirjeldatud segadust on võimalik vältida, kui sõnastada vaidlusalune suhtluskord nii, nagu on puudutatud isik I määruskaebuses välja pakkunud, s.t täpsustada, et nädalavahetusi ei arvestata mitte kuupõhiselt, vaid aastapõhiselt – puudutatud isik IV veedab avaldajaga kalendriaasta paarisnädala nädalavahetused (standard EVS-ISO 8601:2011, rahvusvaheline standard ISO 8601). Samuti nõustub ringkonnakohus puudutatud isikuga I selles, et olukorras, kus kohus otsustas, et vanemate ühine hooldusõigus puudutatud isik IV viibimiskoha ja elukoha määramise osas tuli lõpetada ja puudutatud isikule I üle anda, ei saanud kohus suhtluskorra määramise osas siiski sätestada, et puudutatud isik I peab ainuhooldusõigust teostama avaldaja juhiste/nõusolekute järgi. See tähendab, et kohus ei saanud panna puudutatud isikule I kohustust puudutatud isikuga IV reisimiseks küsida avaldajalt luba, kui oli andnud puudutatud isikule I puudutatud isiku IV viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse, piiramata seda Eesti Vabariigi territooriumiga. Veel nõustub ringkonnakohus puudutatud isikuga I selles, et teise vanema eelneva loata puudutatud isikuga IV reisimise lubamine üksnes koolivaheajal ei pruugi olla lapse parimate 12 huvidega kooskõlas ning reisimise õigust tuleks laiendada õppetöövälisele ajale (nt nädalavahetustele). Puudutatud isik I on taotlenud ringkonnakohtult määruse resolutsiooni reisi käsitleva punkti juurde keelu kirjutamist, mille kohaselt ei tohi avaldaja Eesti Vabariigist lahkuda puudutatud isikule I eelnevalt teavet andmata. Puudutatud isik I ei ole määruskaebuses selgitanud kirjeldatud keelu vajalikkust. Seda enam, et määruses on üksikasjalikult kirjeldatud, mis tingimustel võib avaldaja puudutatud isikuga IV Eesti Vabariigist lahkuda, kohustades avaldajat saama puudutatud isikult I selleks eelnev luba. Eelnevat kohustust dubleeriva keelu kandmine suhtluskorda ei olnud põhjendatud. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse sisu ja kaebuse rahuldamise ulatust, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a puudutatud isikule I ja alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaatide tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 13