KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohus Kohtunik Kohtuasja number 06. mai 2019, Jõhvi kohtumaja 2-19-4678 Kohtuasi PlusPlus Capital AS hagi J. K. vastu võlg

§ 177lg 4).

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2). 1

(3)Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused 26.03.2019 esitas PlusPlus Capital AS Viru Maakohtule hagi J. K. vastu võlgnevuse nõudes, mida täpsustas 04.04.

Viru Maakohtu 29.03.2019 määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastu 14 päeva jooksul menetlusdokumentide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid anti allkirja vastu kätte kostja mehele 18.04.
Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 02.05.2019 kostja kohtule ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407lg 3 kohaselt 2

(3)tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hageja palub välja mõista kostjalt 04.04.2019 esitatud täpsustatud hagis võlgnevuse 633, 98 eurot (s.h põhivõlgnevus 352, 56 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 256, 42 eurot) ning alates 25.03.2019 viivise 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab välja kostjalt võlgnevuse 633,98 eurot ja viivise põhiosalt alates 25.03.2019 seadusjärgses määras.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot ning õigusabikulu koos käibemaksuga 420 eurot (3,5*100+70, sh 1,5 h dokumentide komplekteerimine, analüüs, 2 h hagi koostamine ja esitamine). Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohtu hinnangul on õigusabikulu 420 eurot põhjendamatu. Hageja on eksinud esialgset hagi esitades asjaoludes, mis hageja enda eksimuse tõttu tekitas hagejale täiendavat ajakulu. Hinnates asja keerukust ja asjas esitatud materjale loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 240 eurot koos käibemaksuga (2*100+40). Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 365 eurot (125+240). Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulu 365 eurot hageja kasuks välja.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-19-4678/3