Obsah (8)

§ 48§ 23§ 111§ 132§ 53§ 24§ 37§ 217

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-1157 Tsiviilasi Aadu J

) § 23 lg 2 p-d 1, 2 ja 4). Samuti ei saa täitemenetluse alustamiseks aluseks olla Viru Maakohtu 14. septembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-2857, sest see ei ole kajastatud täitmisavalduses ega sellele lisatud. Nõude sisuks on märgitud „riigilõiv“, märkimata on aga nõude alus. Kuna täitemenetlus on algatatud

§ 48

lg 1 p-i 7 rikkudes, siis esineb samas sättes märgitud alus menetluse lõpetamiseks. Samuti keelab seadus arestida vara, mis nõuab müüki, kui müügist saadud tulemist piisab ainult müügiga seotud täitekulude katteks. Viru Maakohtu

1. septembri 2018 määruses on maakohus tuvastanud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Täitmisavaldus vastab seaduse nõuetele ning sisaldab kõiki kohustuslikke andmeid. Nõude liigi märkimine ei ole seaduse kohaselt kohustuslik. Täitemenetluse lõpetamiseks puuduvad seaduslikud alused. Sellega seoses puudub ka alus võlgniku vara vabastamiseks. Võlgniku vara on arestitud vastavalt seadusele. Seadusega on keelatud võlgniku vara realiseerimine (müük) üksnes müügiga kaasnenud täitekulude katmise eesmärgiga. Arestitud võlgniku konto, pension ja ettemaksu konto ei nõua müüki ning seega ei teki müügiga kaasnevaid täitekulusid.
3. jaanuari 2019 seisuga ei ole täitemenetluses täitekulusid. 2 Pensionist kinnipeetud summast piisab, et osaliselt rahuldada nii sissenõudja nõue kui ka kohtutäituri tasu nõue seadusega ettenähtud ulatuses.
4. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu. Täitmisavalduses ei ole kohtutäituri nime, kuna riik on kohustatud nõudeid täitmisele edastama E-Täitis süsteemi vahendusel. Süsteem ise määrab avaldusele kohtutäituri, tagamaks avalduste ühtlase ja õiglase jaotuse. Ilma täitedokumendita ei saa avaldus elektroonilise süsteemi kaudu esitada.

§-s 23 toodud loetelu on kohandatud pigem eraõiguslikele sissenõudjatele ning neile, kellel ei ole kohustust esitada avaldus elektrooniliselt süsteemi vahendusel. Nõude alus ei ole täitmisavalduse kohustuslikuks osaks. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Viru Maakohus jättis
2. veebruari 2019 määrusega kaebuse rahuldamata. Maakohus jättis kaebuse läbi vaatamata osas, milles avaldaja palus tagastada kinnipeetud raha summas 59 eurot 6 senti. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja määras, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Maakohtu põhjenduste kohaselt on sissenõudja õigesti märkinud, et riik on kohustatud oma nõudeid täitmisele edastama E-Täitis süsteemi vahendusel. Süsteem määrab ise kohtutäituri, tagamaks avalduste ühtlase ja õiglase jaotuse. Avaldust esitades ei ole riigil kui sissenõudjal võimalik teada, milline täitur täitemenetluse algatab. Seega ei ole võimalik märkida ka täituri nime. Ilma täitedokumendita ei saa avaldust elektroonilise süsteem kaudu esitada. Süsteemi kaudu ei ole ka võimalik sisestada andmeid isikul, kellel puudub esindusõigus. Esindusõiguseta isikul puuduks juurdepääsuõigus. Kohtutäituril on võimalik elektrooniliselt kontrollida esindusõiguse olemasolu. Esinduse kohta eraldi dokumendi lisamine ei ole

§ 23lg 5 alusel vajalik.

Samuti ei kohusta

§ 23lg 2 märkima täitmisavalduses nõude liiki.

Eelneva tõttu asus maakohus seisukohale, et esitatud täitmisavaldus vastas seaduse nõuetele. Formaliseerituse põhimõttest tulenevalt oli kohtutäitur kohustatud täitemenetluse algatama. Praegusel juhul puudub alus menetluse lõpetamiseks

§ 48lg 1 p 7 alusel ja kohtutäitur ei vabasta aresti alt ka võlgniku vara.

Maakohus märkis, et võlgnik ei ole tuginenud arestimise ebaseaduslikkusele. Kohtutäitur on selgitanud, et võlgniku ettemaksu konto on arestitud

§ 111alusel.

Alates 1. aprillist 2018 on kehtiva rahvapensioni määr 189 eurot 31 senti. Võlgnikule jääb pärast raha arestimist sissetulek summas 444 eurot 9 senti, mis ületab arvestusliku elatusmiinimumi (207 eurot 23 senti). Sellega on täidetud

§ 132lg 12 teise lause nõue.

Võlgnikule jääv sissetulek pärast vara arestimist ületab ka 50% rahvapensioni määrast. Sellega on täidetud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lg 3 nõue. Maakohus leidis, et kohtutäituri toodud arvestused on seaduslikud ja põhjendatud. Kontode arestimine vastab seaduse nõuetele. Pensioni arestimise akti tühistamiseks puudub seaduslik alus. Maakohus selgitas, et kui kinnipeetud raha on sissenõudjale edasi kantud, võib võlgnikul olla nõue sissenõudja vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Kaebus kohtutäituri otsuse peale ei ole õige õiguskaitsevahend. Selles osas on võlgniku kaebus perspektiivitu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohus leidis, et võlgniku vara arest on proportsionaalne ja seadusega kooskõlas. Võlgniku sissetulek on arestitud ka sissenõudja nõude katteks, mitte vaid täitekulude sissenõudmiseks. Samuti ei plaani kohtutäitur müüa mistahes võlgnikule kuuluvat vara. Võlgniku viide

§ 53lg-le 2 ei ole asjakohane.

Iseenesest õige on võlgniku väide, et kohus on juba pankrotimenetluses tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara ja seetõttu lõpetas võlgniku pankrotimenetluse raugemisega. Samas nähtub Viru 3 Maakohtu

1. septembri 2018 määrusest, et maakohus jättis võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Seega ei saa sissenõudja oma nõuet rahuldada kohustustest vabastamise menetluse käigus. Kuna määrus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamiseks on täitedokument, pöördus sissenõudja kohtutäituri poole võlgnevuse sissenõudmiseks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega tühistada täiteasi ja selle asja raames tehtud kõik otsused ja arestimise aktid, või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule. Menetluskulud palub avaldaja jätta sissenõudja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on kohtutäitur jätnud tähelepanuta täitmisavalduses esinenud puudused (

§ 23lg-d 2 ja 4).

Seega ei ole täidetud

§ 24lg-te 3 ja 4 nõuded.

Seda tuleb käsitleda kohtutäituri õigusvastase tegevusena, mis peaks tooma kaasa kohtutäituri otsuse tühistamise. See, kuidas täitmisavaldus esitatakse (paberil, e-postiga või muul viisil) ei ole oluline. Küll peab täitmisvaldus vastama täitemenetluse seadustiku nõuetele. Praegusel juhul see nii ei ole. Sissenõudja selgitust selle kohta, et ta ei teadnud kohtutäituri nime, ei saa tõsiselt võtta. Avaldaja viitab sissenõudja

1. novembri 2018 ja
2. detsembri 2018 selgitustele. Kuna kohtutäiturile oli selge, et võlgnikul vara ei ole ja kohtutäituril täitekulusid ei ole, jääb arusaamatuks, milleks kulub kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega väljamõistetud 1392 eurot. Arestimine ei ole õiglane ja tuleks kõik tühistada. Kohtutäitur peaks saatma sissenõudjale õiendi, mille sisuks oleks selgitus, et sissenõudja nõuet ei ole võimalik täita. Vaidlustatud määruses ei ole tuginetud kõikidele asjaoludele. Maakohus üksnes õigustab sissenõudja ja kohtutäituri õigusvastast tegevust. Maakohus on ebaõigesti märkinud otsuse kuupäevaks
3. august
5. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
6. Sissenõudja jääb oma varasema seisukoha juurde ja nõustus ka kohtutäituri seisukohaga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
8. Esmalt analüüsib ringkonnakohus seda, kas sissenõudja esitatud täitmisavaldus vastab

§-s 23 sätestatud nõuetele.

§ 23

lg 2 kohaselt esitatakse täitmisavaldus kohtutäiturile kirjalikult ja selles märgitakse: 1) kohtutäituri nimi; 2) nii sissenõudja kui ka võlgniku nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja sidevahendite numbrid, juriidilise isiku puhul registrikood, selle puudumise korral viide juriidilise isiku õiguslikule alusele, asukoht ja sidevahendite numbrid; 3) kui sissenõudjat esindab avalduse esitamisel esindaja, siis tema nimi ja esindusõiguse õiguslik alus; 4) võimaluse korral andmed võlgniku vara kohta.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avaldust esitades ei ole riigil kui sissenõudjal võimalik teada, milline kohtutäitur täitemenetluse algatab. Seetõttu ei ole täitmisavalduses 4 võimalik kohtutäituri nime märkida. Avaldaja viited sissenõudja
2. novembri 2018 ja
3. detsembri 2018 selgitustele, kus on märgitud kohtutäituri nimi, ei ole asjakohased. Asja materjalidest nähtuvalt on täitmisavaldus esitatud kohtutäiturile
4. oktoobril 2018 (tl 6). Täitemenetlus on algatatud
5. oktoobril
6. Pärast täitemenetluse algatamist sai sissenõudja teada, milline kohtutäitur nõuet täidab. Seetõttu saigi sissenõudja märkida kohtutäituri nime hilisemates selgitustes.
7. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Kui sissenõudjaks ei oleks riik, kes on kohustatud edastama oma nõuded täitmisele E-Täitis süsteemi vahendusel, ei tähendaks täitmisavalduses kohtutäituri nime märkimata jätmine veel seda, et täitemenetlus on algatatud ebaseaduslikult.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga täitedokumendi olemasolu ja esindusõiguse osas. Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et

§ 23lg 2 ei kohusta märkima täitmisavalduses nõude liiki.

Nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata. 13. Eelneva tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et sissenõudja esitatud täitmisavaldus vastab

§-s 23 sätestatud nõuetele. 14. Ülearestimise keeld

§-s 53 keelab arestida rohkem vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulud katteks, samuti ei ole lubatud arestida vara ainult täitekulude katteks. Siinkohal ei saa nõustuda kohtutäituriga selles, et täitemenetluses täitekulusid ei ole. Ka kohtutäituri tasu on

§ 37lg 1 kohaselt osa täitekuludest.

Asja materjalidest kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ei nähtu, kuid määruskaebusest nähtuvalt on kohtutäituri tasuna välja mõistetud 1392 eurot. Nõustuda saab sellega, et kuna praegusel juhul on arestitud võlgniku kontod, pension ja ettemaksu, mis ei nõua müüki, ei teki müügiga kaasnevaid täitekulusid. Kohtutäitur on selgitanud, et võlgniku arestitud 20% pensionist piisab sissenõudja nõude ja täitekulude osaliseks rahuldamiseks. Järelikult ei ole tegemist

§ 53lg-s 2 sätetatud olukorraga.

1. Ringkonnakohus nõustub avaldaja selles, et määruse põhjendavas osas on maakohus ekslikult märkinud, et avaldaja kaebus kohtutäituri
2. augusti 2018 otsuse peale ei ole põhjendatud. Tegelikult on kohtutäituri otsus tehtud
3. jaanuaril
4. See ei anna aga alust maakohtu määruse tühistamiseks.
5. Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
6. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruskaebemenetluses ei olnud kohtutäituril esindajat ja sissenõudjat esindas riiginõuete osakonna jurist. Eelneva tõttu tuleb eeldada, et kohtutäituril ja sissenõudjal ei ole menetluskulusid tekkinud, ning määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
7. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 217lg 3 teise lause alusel saab käesoleva määruse peale edasi kaevata Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson