Obsah (10)

§ 262§ 121§ 71§ 152§ 260§ 124§ 122§ 108§ 109§ 1

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 26.03.2019, Tartu Haldusasja number 3-18-1043 Haldusasi Kohtla-Järve linna kaebus Jevg

) § 262 lg 2 kohaldamata jätmiseks ja Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks läbi vaatamata, sest

§ 262lg 2 ei ole haldusasja lahendamisel asjasse puutuv säte.

Halduskohus tagastas kaebajale ka riigilõivu summas 750 eurot ning mõistis Kohtla-Järve linnalt J. Solovjovi kasuks välja menetluskulud summas 3283,20 eurot. Halduskohus märkis, et teo toimepanemise ajal, s. o kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse (ATS v.r) § 891 ja § 892 järgi võis ka ametisse valimise õigust omav isik, s. t isik, kellel on volitus teha otsuseid, mis puudutavad konkreetse ametniku teenistussuhet, teha ametnikule ettepaneku kahju hüvitamiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 15 kohaselt tuleb Kohtla-Järve Linnavolikogu pidada ATS 892 lg-s 1 sätestatud J. Solovjovi ametisse nimetamise õigust omavaks isikuks, kellel on seetõttu ka ainupädevus kahju hüvitamise ettepaneku esitamiseks. J. Solovjovile tegi ettepaneku kahju hüvitamiseks 31.05.2018 selleks pädevust mitteomav Kohtla-Järve Linnavalitsus, keda esindas Ljudmilla Jantšenko. Sellest lähtudes on ka kaebus kohtule esitatud selleks pädevust mitteomava isiku poolt. Halduskohus leidis täiendavalt, et kaebaja ületas ettepaneku tegemisel ATS § 892 lg-s 2 sätestatud tähtaegu. J. Solovjov pani talle etteheidetavad teod toime aastail 2006-2009. Seega möödus kolm aastat kahju tekitamisest 2012. aastal. Halduskohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja väidet, et ta sai J. Solovjovi tekitatud kahjust teada alles 29.08.2016. Isegi kui pidada kahjust teadasaamise ajaks nimetatud kuupäeva, siis on kaebaja ületanud kolmekuulist ettepaneku esitamise tähtaega, esitades ettepaneku kahju hüvitamiseks alles 31.05.2017. Halduskohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud

§ 262lg-st 3 ja ATS §-st 892 tulenevast kohustusliku kohtueelse menetluse korrast.

Halduskohus märkis täiendavalt, et isegi kui kaebaja oleks kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbinud, siis ei saaks kaebust pidada tähtaegselt esitatuks. Samuti ei nähtu kaebaja 25.10.2018. a avaldusest asjaolusid, mis põhjendaksid kaebetähtaja ületamist mõjuval põhjusel

§ 71lg 1 mõttes.

Seega jääks kaebetähtaeg ennistamata ja haldusasja menetlus tuleks

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada.

1. Kohtla-Järve linn esitas 07.12.2018 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.11.
2. a määruse peale. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus tagastas kaebuse ebaõigesti

§ 121lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja osas puudus kohustuslik kohtueelne kord.

Linnapea valitakse ametisse, mitte ei nimetata. Kaebajal puudus juriidiline kohustus järgida ATS §-s 892 sätestatud kahju hüvitamise korda, sest J. Solovjov on valitud, mitte nimetatud Kohtla-Järve linnapeaks ning ATS eristab ametiseisundi tekkimist nimetamise ja valimise kaudu. Kuna vaidlusalune kord reguleerib ametisse nimetatud isikute vastu nõude esitamist, siis ei kohaldu selline kord ametisse valitud isikute, eriti esindusorgani poolt valitud linnapea või vallavanema suhtes. Kohtla-Järve linna poolt nõude esitamise ajal ei olnud J. Solovjov enam ametiisik ja puudus vajadus varemkehtinud ATS-i nõuete järgimiseks. Halduskohtu järeldus, et J. Solovjovi suhtes sai kahju hüvitamise nõude esitada ainult Kohtla-Järve Linnavolikogu ei ole õiguslikult millegagi põhjendatud. Halduskohus on märkinud, et kaebust ei saa pidada tähtaegselt esitatuks, kuid kohus ei ole välja toonud, millal linna nõue J. Solovjovi vastu aegus, kui J. Solovjov oli Kohtla-Järve linnapea kuni 08.09.

1. Jääb selgusetuks, millal halduskohtu arvates Kohtla-Järve Linnavolikogu sai J. Solovjovi poolt Kohtla-Järve linnale kahju tekitamise kohta teada. Kuni
2. aastani oli J. Solovjov ise volitatud allkirjastama Kohtla-Järve linna nõuet enda vastu ning ta keeldus selle kohustuse 3 täitmisest. Kriminaalmenetlus J. Solovjovi süü tuvastamise küsimuses kestis 7 aastat ning ebamõistlik on eeldada, et Kohtla-Järve linn suudab 3 kuu jooksul selgitada välja kõik nõude esitamiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud. 3-kuuline tähtaeg ei kaitse avalik-õiguslikes suhetes kahju saanud isikuid efektiivselt. Ükski seadus ei sätesta, kuidas kohaliku omavalitsuse üksus peab realiseerima oma kahju hüvitamise nõude endise omavalitsusjuhi vastu. Kaebus halduskohtule on esitatud 1 aasta ja 9 kuud pärast J. Solovjovi suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Seda tähtaega ei saa kaebaja arvates käsitleda ebamõistlikuna. Käesolevas asjas ei riivaks kaebuse esitamise tähtaja ennistamine kellegi õigustunnet, sest J. Solovjovi süü ja vastutus on kindlaks tehtud jõustunud kohtulahendiga.
3. J. Solovjov palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata. J. Solovjov on seisukohal, et seadus välistab kahjunõude menetluse algatamise, kui kahju tekitamisest/kohustuse rikkumisest on möödunud 3 aastat. Kaebuse ja süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt tekitati kahju ja rikuti kohustusi aastail 2006-
4. Seega saabus tähtaeg 2009-
5. Kaebaja esitas kaebuse 28.05.
6. Kolm kuud kahjust teadasaamisest, milleks oli kaebaja väidete kohaselt kohtuotsuse jõustumise hetk 29.08.2016, oli 29.11.
7. Kohtueelne nõue/ettepanek esitati 31.05.
8. Halduskohtusse pöördumise tähtaeg on 30 päeva ettepanekus märgitud kahju hüvitamise tähtpäevast, milleks oli 30.08.
9. Halduskohtusse pöördumise tähtpäev oli seega 30.09.
10. Kaebus esitati 28.05.
11. Kuna kaebaja esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse, siis ta tunnistab ise ka tähtaja möödalaskmist. Kui ATS ei oleks J. Solovjovi osas kohaldatav, siis ei saaks kaebaja üldse halduskorras temalt kahju hüvitamist nõuda. Tähtsust ei oma see, kas isik oli ametisse nimetatud või valitud. Kahju hüvitamise kord sellest ei sõltu. ATS reguleerib ametnikult kahju sissenõudmise aluseid ja korda. J. Solovjov sai ametniku staatuse linnavolikogu poolt. Seega ei olnud linnavalitsus, kes kohtueelse nõude esitas, J. Solovjovi ametisse nimetanud isik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Halduskohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna leidis, et kaebaja ei ole kinni pidanud ATS §-st 89² tulenevast kohtueelse menetluse kohustuslikust korrast. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ei ole läbinud korrakohaselt avaliku teenistuse seaduses ametniku suhtes varalise vastutuse kohaldamise aluseks olevat kahju hüvitamise korda. Seega on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud. Ükski määruskaebuse väide ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.

1. Kohtla-Järve linn leiab määruskaebuses, et ATS §-st 89² tulenev kahju hüvitamise kord kehtib üksnes ametisse nimetatud isikute puhul, mitte isikute puhul, kes on ametisse valitud, nagu näiteks linnapea. Lisaks sellele märgib määruskaebuse esitaja, et J. Solovjov ei olnud kahjunõude esitamise ajal enam ametiisik. Määruskaebuse esitaja on sellest tulenevalt seisukohal, et ta ei olnud kohustatud järgima ATS §-s 89² sätestatud kohtueelse menetluse korda.
2. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu. Kohtla-Järve linn on käesolevas asjas esitanud kaebuse kahju hüvitamise nõudes endise linnapea J. Solovjovi vastu. Seega on esitatud kaebus eraisiku vastu, mis on halduskohtumenetluses erandlik. Eraisiku vastu suunatud kaebuste lahendamise kord on reguleeritud

-i 26. peatükis.

§ 260

lg 2 kohaselt võib haldusorgan esitada kaebuse ametniku või muu avalikke ülesandeid täitnud isiku poolt tekitatud kahju hüvitamiseks, sealhulgas kaebuse regressinõude rahuldamiseks üksnes seaduses 4 sätestatud juhtudel. Riigivastutuse seaduse § 21 lg 1 kohaselt vastutab ametnik avaliku võimu kandja ees avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

1. ATS § 125 kohaselt kohaldatakse kahju hüvitamisel teo toimepanemise ajal kehtinud avaliku teenistuse seadust. ATS v.r § 89¹ lg 1 kohaselt oli ametnik kohustatud hüvitama riigile või kohalikule omavalitsusüksusele, kelle asutuses ta kahju tekitamise ajal töötas, süüliselt teenistuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju.
2. J. Solovjov oli Kohtla-Järve linnapea 23.11.2005 – 29.08.
3. Kaebuse kohaselt pani J. Solovjov Kohtla-Järve linnale kahju tekitanud teod toime linnapeana aastatel 2006–
4. Kaebaja leiab kaebuses, et J. Solovjov rikkus linnapeana oma kohustusi, jättes linna varalised huvid järgimata, kui ta jättis AS-ile N&V linna poolt põhjendamatult tehtud maksetest teada saades esitamata nõude nende summade tagastamiseks.
5. Linnapea on kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnik, kellele kohaldub avaliku teenistuse seadus (ATS § 2 lg 1, § 6 lg 3 p 3, ATS v.r § 1 lg 1, § 2 lg 3 p 2). Kaebaja on ka ise kaebusesse märkinud, et J. Solovjov oli kohaliku omavalitsuse ametnik, kes oli valitud Kohtla-Järve linnapea kohale ning talle kohaldusid ATS-s sätestatud kohustused.
6. Eeltoodust tulenevalt on Kohtla-Järve linnal õigus esitada halduskohtule kaebus endise linnapea J. Solovjovi vastu linnapeana linnale tekitatud kahju hüvitamise nõudes üksnes avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras. ATS v.r § 89¹ lg 1 sõnastuse kohaselt ei oma tähendust, et isik kaebuse esitamise hetkel enam selles asutuses ametnikuna ei tööta, oluline on, et ta töötas ametnikuna selles asutuses kahju tekitamise ajal.
7. ATS v.r §-s 89² on sätestatud halduskohtusse ametniku vastu kaebuse esitamisele eelnev kahju hüvitamise kord. Selle kohaselt tuleb haldusorganil kõigepealt ametnikule teha ettepanek kahju hüvitamiseks, andes ametnikule vastamiseks aega vähemalt kaks nädalat ning kui ametnik ei ole õigeaegselt ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks kahju hüvitanud, tuleb 30 päeva jooksul pöörduda kaebusega halduskohtusse. Sarnane regulatsioon on sätestatud ka hetkel kehtivas ATS §-s 81, üksnes selle erinevusega, et halduskohtusse kaebusega pöördumise tähtaeg ei tulene mitte ATS-st, vaid

§-st

2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et nende ametnike puhul, kes valitakse ametisse, mitte ei nimetata, puudub kohustus järgida ATS v.r §-s 89² sätestatud kahju hüvitamise korda. Ringkonnakohus on seisukohal, et ATS v.r §-s 89² sätestatud kahju hüvitamise kord kehtib ka linnapea suhtes, kuigi ATS v.r § 89² lg 1 nimetab kahju hüvitamise ettepanekut tegema õigustatud isikuna ametniku ametisse nimetamise õigust omavat isikut, aga KOKS § 22 lg 1 p 15 kohaselt linnapea valitakse ametisse. ATS v.r § 6 lg 1 kohaselt on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Kuigi ATS v.r § 89² lg 1 sätestab, et kahju hüvitamiseks teeb ametnikule kirjaliku ettepaneku ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik, ei tähenda see ringkonnakohtu hinnangul, et ametisse valitud isikute puhul ATS v.r §-s 89² sätestatud kahju hüvitamise kord ei kehti. Sellisel viisil ametnike eristamine neile varalise vastutuse kohaldamisel ei ole millegagi õigustatud. ATS v.r § 89¹ ja § 89² regulatsioonist ei nähtu seadusandja tahet välistada ametisse valitavate isikute puhul kohtusse pöördumisele eelnevat kahju hüvitamise korda või reguleerida nende varalist vastutust ametisse nimetatavatest ametnikest erinevalt. Ringkonnakohtu arvates on ATS v.r §-s 89² sätestatud kahju hüvitamise kohtueelse korra mõte anda ametnikule võimalus kohtuväliselt vabatahtlikult kahju hüvitamiseks ning seda sõltumata sellest, kas ametnik on 5 ametisse nimetatud või valitud. Seega on halduskohus õigesti tõlgendanud ATS v.r § 89² lg-t 1 selliselt, et ametnikule võib teha ettepaneku kahju hüvitamiseks lisaks ametisse nimetamise õigust omavale isikule ka ametniku ametisse valimise õigust omav isik. Lisaks sellele on Kohtla-Järve linna põhimääruse § 20 lg-s 6 märgitud, et valituks osutunud linnapea nimetatakse ametisse volikogu otsusega.
3. Asja materjalidest nähtub, et Kohtla-Järve Linnavalitsus tegi 31.05.2017 J. Solovjovile pretensioonina pealkirjastatud dokumendis ettepaneku Kohtla-Järve linnale tekitatud kahju hüvitamiseks. Halduskohus leidis, et kuna kahju hüvitamise ettepaneku allkirjastas Kohtla-Järve linnapea, siis on nõude esitanud pädevust selleks mitte omav isik. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning muudab selles osas halduskohtu määruse põhjendusi. Iseenesest ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tulenevalt KOKS § 22 lg 1 p-st 15 saab ATS v.r § 89² mõttes J. Solovjovile kahju hüvitamise ettepanekut tegema õigustatud organiks pidada Kohtla-Järve Linnavolikogu, kuid asjaolu, et kahju hüvitamise ettepaneku allkirjastas Kohtla-Järve linnapea L. Jantšenko, ei muuda ettepanekut tehtuks pädevust mitteomava isiku poolt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg 2 kohaselt on avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks kohaliku omavalitsuse üksus. Seega on isikuks, kes kahju hüvitamist nõuab, Kohtla-Järve linn kui kohaliku omavalitsuse üksus. Samuti on kahju hüvitamise ettepanekus märgitud, et kahju on tekitatud Kohtla-Järve linnale. KOKS § 50 lg 1 p 2 kohaselt on vallavanema või linnapea ülesandeks muuhulgas ka omavalitsusüksuse esindamine. Seega on 31.05.2017 J. Solovjovile tehtud ettepanek kahju hüvitamiseks tehtud Kohtla-Järve linna nimel. KOKS § 10 lg 1 kohaselt on nii vald kui ka linn avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Isegi juhul, kui kahju hüvitamise ettepaneku oleks pidanud tegema volikogu ning allkirjastama volikogu esimees, siis oleks tegemist sisepädevuse rikkumisega, mis ei too kaasa haldusakti tühisust haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 p 3 mõttes (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 24.04.
4. a määrus asjas nr 3-17-725, p 20).
5. Eeltoodust tulenevalt saab 31.05.2017 J. Solovjovile tehtud ettepanekut pidada ATS v.r § 89² lg 1 alusel tehtud ettepanekuks hüvitada linnale tekitatud kahju. Samuti on selles ära näidatud kahju hüvitamise ulatus, kord ja tähtaeg ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud.
6. Halduskohus leidis, et kaebaja ületas ettepaneku tegemisel ATS v.r § 89² lg-s 2 sätestatud tähtaegu. ATS v.r § 89² lg 2 kohaselt võib ettepaneku teha kolme kuu jooksul arvates päevast, millal ametisse nimetamise õigust omav isik nõude aluseks olevatest asjaoludest teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem, kui kolme aasta jooksul kahju tekitamisest arvates.
7. Kaebaja selgitas, et ta sai J. Solovjovi tekitatud kahjust teada alles 29.08.2016, mil jõustus J. Solovjovi suhtes Tartu Ringkonnakohtu 04.05.
8. a otsus. J. Solovjovi arvates pidi kaebaja kahjust teada saama hiljemalt
9. a, kui Viru Maakohus tegi otsuse. Kaebaja arvates ei ole halduskohus vaidlustatud määruses üheselt välja toonud, millisest hetkest alates sai omistada Kohtla-Järve linnale selget teadmist J. Solovjovi poolt Kohtla-Järve linnale kahju tekitamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et sellist teadmist saab omistada Kohtla-Järve linnale vähemalt alates 25.11.2015, mil seitse volikogu liiget algatasid linnapea J. Solovjovi suhtes umbusalduse avaldamise (I kd, tl 147p). Umbusaldusavaldusest nähtub, et selle põhjuseks on Viru Maakohtu 28.10.
10. a otsus, millega J. Solovjov süüdi mõisteti (I kd, tl 150). Seega vastavalt ATS v.r § 89² lg-le 2 tuli Kohtla-Järve linnal teha ettepanek kahju hüvitamiseks J. Solovjovile hiljemalt 6 24.02.
11. Asjaolu, et J. Solovjov oli sel ajal veel ise Kohtla-Järve linnapea, ei välista talle kahju hüvitamise ettepaneku tegemist. Selle oleks saanud teha Kohtla-Järve linna nimel Kohtla-Järve Linnavolikogu, kui J. Solovjovi ametisse valinud haldusorgan. Kuigi maakohus mõistis 28.10.
12. a otsusega J. Kollolt ja J. Solovjovilt solidaarselt Kohtla-Järve linna kasuks välja 210 200,51 eurot, pidi Kohtla-Järve linn arvestama võimalusega, et maakohtu otsus võidakse edasi kaevata ning kõrgema astme kohtud võivad maakohtu otsuse tühistada või seda muuta. Seega pidi Kohtla-Järve linna arvestama sellega, et ametnikule ATS § 89² lg-s 1 sätestatud tähtaeg kahju hüvitamise ettepaneku tegemiseks võib kriminaalasja lahendamise kohtumenetluse ajal mööduda ning Kohtla-Järve linn võib sellega kaotada õiguse ametniku vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks.
13. Kaebaja tegi J. Solovjovile kahju hüvitamise ettepaneku 31.05.2017, s. o 1 aasta ja 3 kuud pärast seda, kui ta sai teada nõude aluseks olevatest asjaoludest, rikkudes sellega oluliselt ATS v.r § 89² lg-s 2 sätestatud tähtaega. Halduskohus on õigesti märkinud, et isegi juhul, kui pidada kahjust teada saamise ajaks 29.08.2016, nagu väidab kaebaja, on kaebaja ka sellisel juhul ületanud kolmekuulist kahju hüvitamise ettepaneku esitamise tähtaega kuue kuu võrra.
14. Lisaks sellele sätestab ATS v.r § 89² lg 2, et ettepanekut kahju hüvitamiseks ei saa teha hiljem, kui kolme aasta jooksul kahju tekitamisest arvates. Vaidlust ei ole selles, et J. Solovjovile etteheidetavad teod, millega Kohtla-Järve linnale väidetavalt kahju tekitati, pandi toime aastatel 2006-
15. Seega möödus kolm aastat kahju tekitamisest aastal
16. Määruskaebuses esitatud väide, et Tartu Ringkonnakohus ei oleks 04.05.2016 soovitanud lahendada kahju hüvitamise nõuet halduskohtus, kui nõue oleks juba aastaid aegunud, ei anna alust jõuda teistsugusele järeldusele. Ringkonnakohus ei saanud 04.05.
17. a lahendis võtta seisukohta nõude tähtaegsuse osas, vaid lahendas üksnes küsimust, millist liiki kohtu pädevuses on sellise nõude lahendamine.
18. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja rikkunud ATS v.r § 89² lg-s 2 sätestatud kahju hüvitamise ettepaneku tegemise tähtaega. Seega ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning halduskohus on õigesti kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastanud (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29.04.2014.

a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 18). Kaebaja väide, et arvestades kriminaalmenetluse kestust (7 aastat), on ebamõistlik eeldada, et kaebaja oleks suutnud kolme kuu jooksul välja selgitada kõik nõude esitamiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõsiseltvõetav. Maakohtu otsuses kajastatu alusel ei saa seda pidada ülemääraselt keerukaks. Kuna kolmekuuline tähtaeg kahju hüvitamise ettepaneku tegemiseks puudutab üksnes kohtueelse menetluse korrakohast läbimist ning tegemist ei ole kohtumenetlusega seotud menetlustähtajaga, siis selle tähtaja osas ei saa taotleda ka tähtaja ennistamist

§ 71lg 1 alusel.

26. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtuga ka selles, et kaebaja poolt 25.10.2018 esitatud avaldusest ei nähtu asjaolusid, mis põhjendaksid kaebetähtaja ületamist mõjuval põhjusel

§ 71lg 1 mõttes.

Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on vaidlusaluses määruses üksnes täiendavalt selgitanud, et isegi juhul, kui kohtueelne menetlus oleks korrakohaselt läbitud, ei saaks pidada kaebust tähtaegselt esitatuks ning arvestades kaebaja ennistamistaotluse põhjendusi, puuduks alus ka tähtaja ennistamiseks. Halduskohus ei ole vaidlustatud määruse resolutsioonis kaebetähtaega puudutavat seisukohta võtnud. Sellest tulenevalt ei ole kaebetähtaja ületamist või selle ennistamist käsitlevad määruskaebuse väited asjakohased ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Seetõttu on halduskohus õigesti 7 jätnud ka kaebaja taotluse

§ 262

lg 2 kohaldamata jätmiseks ja Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks läbi vaatamata. Halduskohus on õigesti hinnanud esmalt seda, ega ei esine

§ 121

lg-s 1 sätestatud imperatiivseid aluseid kaebuse tagastamiseks ning leides, et käesoleval juhul esineb

§ 121

lg 1 p-s 4 sätestatud alus, on halduskohus kaebuse tagastanud.

§ 262

lg 2 sätestab kaebuse esitamise tähtaja, mida halduskohtus kontrollitakse eelmenetluses (

§ 124

lg 1), st pärast kaebuse menetlusse võtmist (

§ 122lg 1).

Käesoleval juhul kohtumenetlus selle küsimuse lahendamiseni ei jõudnudki.

1. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 22.11.
2. a määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustes märgitud ulatuses.
3. Vastustaja esitas ringkonnakohtule taotluse mõista kaebajalt välja ringkonnakohtus määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud summas 1749,20 eurot ja viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. 29.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Vastustaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kõik taotletud kulud tehtud seoses käesoleva määruskaebemenetlusega. Arvestades seda, et ringkonnakohus kohustas vastustajat määruskaebusele vastama, saab vastusega seotud menetluskulusid vajalikeks pidada. Vastustaja rõhutas menetluskulude kindlaksmääramise taotluses, et tehtud töö maht tulenes määruskaebusega tutvumisest ja selle analüüsimisest ning 18 lk pikkuse vastuse koostamisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kogu vastustaja poolt taotletud menetluskulu siiski pidada põhjendatuks. Määruskaebus ei ole mahukas ning selles korratakse suures osas seisukohti, mille kaebaja on käesoleva menetluse kestel juba varem esitanud ning mille osas on ka vastustaja varasemalt oma seisukohad esitanud. Vastustaja kordabki 18 lk pikkuses vastuses määruskaebusele valdavalt oma varasemalt käesolevas asjas esitatud seisukohti. Lisaks sellele esitab vastustaja oma seisukohti vastuses määruskaebusele ka põhjendamatute kordustena. Ringkonnakohtu hinnangul saab antud juhul põhjendatud menetluskuludeks pidada vastustaja menetluskulusid summas 700 eurot. Ringkonnakohus mõistab seega kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud summas 700 eurot. 30. Vastustaja taotles menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. Ringkonnakohus seda taotlust ei rahulda.

§ 108lg 12 viitab, et menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) §-des 173 ja 175 sätestatut. Hüvitamisele kuuluvatele menetluskuludele viivise kohaldamise näeb ette TsMS § 177 lg 4. Selle sätte kohaldamiseks halduskohtumenetluses alus puudub, sest vastavalt

§ 1

lg-le 3 kohaldatakse halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku üksnes halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud juhtudel (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 03.11.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-37-16, p 26). (allkirjastatud digitaalselt) 8