Obsah (6)

§ 367§ 405§ 173§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2019. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-19-4014 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Metsapargi tn 12 ko

) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu tõendi V. J.i võla kohta (tl 28) ja väljavõtte kostjale arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest, samuti teenustasu tariifid (tl 29-39). Väljavõtte kohaselt on veebruar 2017 – veebruar 2019 ajavahemiku eest võlg 1793,35 eurot.

1. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on seisuga 28.02.
2. a sissenõutavaks muutunud viivis 236,05 eurot (viivise arvestus tl 36).

§ 367

tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõuatavaks muutunud, väljamõistmist 3 kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Hageja taotleb

§ 367alusel viivise väljamõistmist 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

9. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (

§ 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus 10.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 405

lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega poolte menetluskulud jäävad kostja kanda. 11. Hageja taotletud menetluskulu on õigusabikulu 240 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte eest 3 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot. Tulenevalt

§ 175

lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulu hüvitamise taotlus on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hagi koostamise eest 2 tunni eest tasu nõue 240 eurot on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 493 eurot (sellest 240 eurot on õigusabikulu, 3 eurot kinnistusaraamatu väljavõtte eest ja 250 hagi esitamisel tasutud riigilõiv). 12.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 4