RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam
) § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust ning kaebajale tekkis kahju, sest tal tuli eralasteaia teenuse eest maksta rohkem, kui oleks tulnud tasuda munitsipaallasteaia teenuse eest.
- Tallinna Halduskohus jättis
- augusti
- a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohtu põhjenduste kohaselt ei tekkinud kohalikul omavalitsusel lasteaiakoha tagamise kohustust üksnes asjaolust, et laps sai pooleteiseaastaseks, kuna
§ 10
lg-s 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustus luua vähemalt pooleteiseaastasele lapsele võimalus käia lasteasutuses sõltub vanemate sellekohasest soovist. Kaebaja abikaasa märkis
- septembril
- a Rae vallale esitatud avalduses, et lasteaiakohta soovitakse alates
- a septembrist. Seega tekkis Rae vallal kohustus tagada kaebaja lapsele võimalus käia teeninduspiirkonna lasteaias alates
- septembrist
- Kaebaja esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse.
- Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
- mai
- a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas halduskohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus ajavahemikul
- septembrist kuni
- detsembrini 2015 tekitatud varalise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks. Sellel ajavahemikul tekitatud kahju eest mõistis ringkonnakohus vastustajalt kaebaja kasuks välja 411 eurot ja 6 senti, viivise 44 eurot ja 78 senti ning alates
- juunist
- a viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Samuti mõistis kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 469 eurot ja 97 senti. Muus osas jäi halduskohtu otsus muutmata.
§ 10
lg 1 kohaselt on isikul õigus nõuda, et tema lapsele luuakse võimalus lasteasutuses käia. Seda kohustust ei saa pidada täidetuks sellega, et vald on lisanud lapse lasteaiakoha järjekorda. Lasteaiakoht tuleb luua mõistliku aja, senise praktika kohaselt kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab
§ 10
lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekitatud kahju. Kaebaja on
- jaanuaril 2017 esitanud Rae vallale avalduse, milles taotles talle ajavahemikul
- veebruarist kuni
- detsembrini 2015 tekitatud varalise kahju, st kantud lisakulude hüvitamist. Kuna kaebaja laps on sündinud
- septembril
- a, siis sai ta pooleteiseaastaseks
- märtsil 2015, mitte
- a veebruaris. Seega ei ole kahjunõue
- a veebruari osas põhjendatud.
§ 10lg-s 1 nimetatud avaldus tuli Rae vallale esitada kirjalikus vormis.
Üksnes kirjalikus vormis sai esitatud avaldust ka muuta. Kahjunõue ei ole
- aasta septembrile eelnenud aja osas põhjendatud, kuna kaebaja ei ole esitanud kirjalikku avaldust, et soovib oma lapsele lasteaiakohta alates veebruarist
- Seega saab kaebaja hüvitist nõuda vaid ajavahemiku
- septembrist kuni
- detsembrini 2015 eest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- Kaebaja taotleb kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, milles jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja on seisukohal, et ringkonnakohus oleks pidanud mõistma 2
(4)3-17-449 tema kasuks välja ka hüvitise ajavahemikul
- märtsist kuni
- augustini 2015 tekitatud varalise kahju eest ning kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud
§ 10
lg-t 1 ning jätnud arvestamata, et kohalikul omavalitsusel lasub uurimis- ja selgitamiskohustus. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult arvestamata, et kaebaja suhtles
- a alguses valla ametnikega ja soovis muuta
- septembri
- a avalduses märgitud lasteaiakoha saamise aega. Eralasteasutuse toetuse avalduse rahuldamise otsuses märkis vastustaja, et ei saa kaebaja lapsele lasteaiakohta pakkuda, mistõttu ei saa vastustaja väita, et lähtus endiselt
- septembri
- a avaldusest. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebaja rikkus vorminõudeid ja tema
- a alguses vallale esitatud suulisest avaldusest ei saa lähtuda, mille kaebaja esitas vallale
- a alguses. Vastustaja oleks pidanud täitma selgitamiskohustust (haldusmenetluse seaduse § 36 lg 1) ning kaebaja suulise avalduse motiveeritult tagasi lükkama ja andma talle tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kuna vastustaja seda ei teinud, tuleb järeldada, et ta pidas avaldust nõuetekohaseks. Seega tekkis vastustajal hüvitise maksmise kohustus alates
- a märtsikuust.
- Rae vald palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et ringkonnakohus leidis õigesti, et kahju hüvitamise taotlust ei saa pidada põhjendatuks kogu
- a septembrile eelnenud aja osas. Isegi kui kaebaja soovis muuta lasteaiakoha saamise aega, ei saanud vastustaja sellest kirjaliku avalduse puudumise tõttu lähtuda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kaebaja taotleb vastustajalt varalise kahju tekitamise eest hüvitist, mis seisneb selles, et tema kulutused lapse paigutamisel eralasteaeda olid suuremad kui need olnuksid, kui laps saanuks koha munitsipaallasteaias. Kassatsiooniastmes ei saa enam olla vaidlust kahjunõude osas alates septembrist 2015 kuni
- detsembrini 2015, sest selle nõude ringkonnakohus rahuldas. Halduskohtule esitatud kaebuses ja apellatsioonkaebuses nõudis kaebaja, et vastustaja hüvitaks varalise kahju alates
- veebruarist
- Kassatsioonkaebuses taotletakse varalise kahju hüvitamist
- märtsist 2015, sest kaebaja nõustus ringkonnakohtuga selles, et kuna tema laps sündis
- märtsil 2013, siis ei saanud tal veebruaris
§ 10lg 1 alusel tekkida õigust saada munitsipaallasteaias kohta.
Vaidlus puudutab seega
- aasta septembrikuule eelnevat perioodi.
- Selleks et asja lahendada, peab kolleegium selgitama kujunenud olukorda ja lähtuma ka järgmistest halduskohtule esitatud väidetest: kaebaja soovis vallalt munitsipaallasteaia kohta veebruaris 2015, mil laps saab kaebaja väitel pooleteiseaastaseks; vald ei saanud lasteaiakohta alates
- veebruarist 2015 anda, sest vaba kohta polnud. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja pöördus jaanuaris 2015 munitsipaallasteaia koha saamiseks valla poole suuliselt ja selgitas, et vajab oma lapsele
- a veebruarist lasteaiakohta ka seetõttu, et asub tööle. Kaebaja laps sai pooleteiseaastaseks
- märtsil
- Seega ei saanud lapse vanus olla põhjuseks, miks sooviti saada lasteaiakoht alates
- a veebruarist.
§ 10
lg 1 seostab munitsipaallasteaia koha saamise õiguse lapse pooleteiseaastaseks saamisega, mitte aga vanema sooviga asuda enne seda päeva tööle. Eeltoodu tõttu ei olnud vallal kohustust anda kaebaja lapsele munitsipaallasteaia kohta
- veebruarist 2015, mil laps ei olnud veel saanud pooleteiseaastaseks, ning selle andmata jätmine ei saanud rikkuda kaebaja õigusi. Praegusel juhul on oluline, et vastustaja on kaebaja kõnealuse taotluse kohta teinud eitava otsuse, olgugi et ta ei andnud selle kohta kirjalikult vormistatud haldusakti. Oluline on ka see, milline suhtlus toimus kaebaja ja valla vahel pärast seda, kui kaebaja sai teada, et ta ei saa soovitud ajal munitsipaallasteaia kohta. Kaebaja sõlmis
- jaanuaril 2015 eralasteaiaga päevahoiulepingu
- veebruarist kuni
- augustini 2015 ja vastustaja määras
- veebruarist 2015 eralasteaia toetuse. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole pärast
- a jaanuaris eralasteaiaga lepingu sõlmimist esitanud sooviavaldust saada munitsipaallasteaia koht
- a kevad- ja suvekuudeks või suhelnud selles 3
(4)3-17-449 küsimuses vastustajaga. Asja materjalide hulgas (tl 27) on kaebaja ja munitsipaallasteaia e-kirjavahetus
- a juuni keskpaigast, millest nähtub, et kaebajale pakuti munitsipaallasteaia kohta Jüris sügisest
- Kaebaja loobus sellest, kuna lasteaed asub liiga kaugel, ning teatas, et jääb ootama kohta Peetri lasteaias, kus tema laps järjekorras on ja kuhu neil on seaduse alusel õigus koht saada. Uuesti avaldas kaebaja soovi paigutada laps munitsipaallasteaeda septembrist
- Siis tugines kaebaja oma abikaasa (lapse isa)
- septembril 2013 esitatud avaldusele, milles oli taotlus saada lasteaiakoht septembrist 2015 Peetri lasteaeda. Kaebaja ei esitanud pärast seda, kui ei saanud
- a veebruarist munitsipaallasteaia kohta, ühtki avaldust, et soovib seda kohta saada
- märtsist. Kuna kaebaja pole taotlenud lasteaiakohta
- a kevad- ja suvekuudeks, siis puudub ka valla õigusvastane haldusakt või tegevusetus seonduvalt lasteaiakohaga kindlustamisega
- a kevad- ja suvekuudel. Seega ei ole kahjunõue, mis puudutab ajavahemikku märtsist kuni septembrini 2015, põhjendatud.
- Isegi kui kaebaja oleks jaanuaris 2015 esitanud vormikohase avalduse, et soovib saada munitsipaallasteaia kohta
- veebruarist 2015, poleks vallal olnud kohustust avaldust lapse vanuse tõttu rahuldada. Kolleegiumi arvates ei ole vastustaja rikkunud ka selgitamiskohustust. Vastustaja sai
- a jaanuaris lähtuda sellest, et kaebajal on vaja munitsipaallasteaia kohta just veebruarist 2015 ja ta arvestas kaebaja sooviga ning määras
- veebruarist 2015 eralasteaiatoetuse. Valla kohustust selgitada jaanuaris 2015 kaebajale vormikohase avalduse esitamise vajadust ei saa tuletada sellest, et septembris 2015 esitas munitsipaallasteaia koha saamise avalduse lapse isa ning kaebaja ei pruukinud seetõttu teada, et avaldus peab olema vormikohane. Oluline on kaebaja soov saada lasteaiakoht veebruaris 2015 ja see, et vallal ei olnud kohustust seda rahuldada, sest laps polnud selleks ajaks veel pooleteiseaastaseks saanud.
- Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja kassatsiooniastme menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 järgi tema enda kanda. Ka vastustaja kulud jäävad HKMS § 109 lg 1 järgi tema enda kanda, sest vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Tasutud kautsjon arvatakse HKMS § 107 lg 4 alusel riigituludesse.
- HKMS § 175 lg 3 alusel asendab Riigikohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)