← Eesti

2-18-14254/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-14254 Tsiviilasi A.S. hagi E.S. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1008 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. veebruari 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.S. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): E.S. (isikukood XXX), seaduslik esindaja I.S., lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja (hageja): A.S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Jana Kaup RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. veebruari 2019 otsus.
  5. Teha uus otsus, millega jätta rahuldamata A.S. hagi E.S. vastu elatise vähendamiseks.
  6. Apellatsioonkaebus rahuldada.
  7. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus A.S. kanda.
  8. Määrata, et E.S. l hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  9. A.S. (hageja) esitas
  10. septembril 2018 Viru Maakohtule hagi E.S. (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejalt Viru Maakohtu
  11. oktoobri 2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-12321 mõistetud kostja kasuks välja elatis 215 eurot kuus alates
  12. augustist 2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni
  13. detsembrini
  15. aprillil 2018 sündis hagejal teine laps. Hageja sissetulekuks on 482 eurot (neto). Hageja vältimatud püsikulud on 276 eurot kuus. Lisaks maksab hageja kostjale elatist ning elatise võlgnevust kohtutäituri kaudu. Erinevad kohtutäiturid peavad kinni 20% hageja töötasust. Hagejale jääb iga kuu 206 eurot (arvestamata kohtutäiturite nõudeid ja elatist), mis jagatuna laste vahel teeb 103 eurot kuus lapse kohta. Sellest tulenevalt palus hageja vähendada temalt varasema kohtuotsusega kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni ja määrata elatise suuruseks 103 eurot kuus.
  16. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et ta peab ülal ka teist last ning, et teine laps oleks kostjale elatise maksmise tõttu vähem kindlustatud kui kostja. Hagejal on lisaks töötasule ka mitteametlik sissetulek. Hageja on terve ja seega on ta kohustatud enda lapsi ülal pidama. Hageja ei ole tõendanud, et ta on teinud kõik endast oleneva vajalike vahendite hankimiseks. MAAKOHTU LAHEND
  17. Viru Maakohus rahuldas
  18. veebruari 2019 otsusega hagi ja vähendas Viru Maakohtu
  19. oktoobri 2017 otsusega hagejalt kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja elatise 103 eurot kuus alates
  20. septembrist 2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja märkis, et pooled ei ole menetluskulude nimekirju esitanud. 2 Maakohtu põhjenduste kohaselt on vaidlus selles, kas esinevad alused elatise vähendamiseks. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg-tele 1 ja 2, samuti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-le
  21. Hagejal on lisaks kostjale veel üks laps, kes sündis
  22. aprillil
  23. Hageja töötasuks on Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna makstav töötasu, mis ei ületa töötasu alammäära. Hageja kontolt nähtuvalt tasub ta igakuiselt makseid kohtutäituritele võlgnevuste katteks. Hageja esitatud korteriühistu arvete kohaselt tuleb hagejal igakuiselt tasuda eluasemekulusid. Lisaks tuleb tasuda sidekulusid. Maakohtu hinnangul esineb asjaolu, mis tekkis pärast kohtuotsuse tegemist ning mis on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Nimelt on hagejale sündinud teine laps. Hageja ei suuda tulenevalt enda sissetuleku suurusest enam maksta kostjale elatist selliselt, et teise alaealise lapse ülalpidamiseks jääks samaväärne summa. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal on lisaks ametlikule töötasule ka mitteametlikke sissetulekuid. Arvestades hageja sissetulekut ning igakuiseid kulutusi on põhjendatud vähendada kostja kasuks väljamõistetud elatist 103 euroni. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  24. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud PKS § 102 lg-d 1 ja
  25. Teise ülalpeetava olemasolu ja töötasu miinimummääras ei anna alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Hageja ei ole tõendanud, et tema teine laps on vähem kindlustatud kui kostja. Juhul, kui eeldada, et teise ülalpeetava olemasolu on praegusel juhul mõjuv põhjus elatise suuruse muutmiseks, siis PKS § 102 näeb ette, et hageja peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (540/3). Kostja viitas oma seisukohas Riigikohtu lahenditele, mille kohaselt ei saa väike sissetulek olla aluseks elatise vähendamiseks. Hageja on terve mees ning seega ta on kohustatud teenima piisavat sissetulekut oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Kohtuistungil kinnitas hageja, et tal on keevitaja eriala, kuid ta töötab kojamehena. See tähendab, et hageja ei tee kõik endast oleneva vajalike vahendite saamiseks. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kostja esitatud tõend kinnitab, et hagejal on ka täiendav sissetuleku allikas.
  26. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust ja jätab menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
  28. Hageja on esitanud hagi jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks. Viru Maakohtu
  29. oktoobri 2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-12321 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis 215 eurot kuus alates
  30. augustist 2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o
  31. detsembrini
  32. 3 TsMS § 459 sätestatud eeldustel võib pool nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu
  33. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36;
  34. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
  35. Ringkonnakohus on seisukohal, et üksnes lapse sünd ei ole selline asjaolu, mis annab aluse jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks. Elatise vähendamise otsustamisel tuleb arvestada ka elatise vähendamist taotleva vanema varalist seisundit. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt nt Riigikohtu
  36. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.3). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt Riigikohtu
  37. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14).
  38. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja 32-aastane ja täielikult töövõimeline. Erialalt on hageja keevitaja, kuid töötab Paju koolis kojamehena ja saab töötasuna 482 eurot kuus (neto). Selliselt ei ole hageja ringkonnakohtu hinnangul täitnud piisava sissetuleku teenimise kohustust. Hageja elab Ida-Viru maakonnas, kus asuvad suuremad tööstused. Statistiameti andmetel oli
  39. aastal selle maakonna keskmiseks brutokuupalgaks 1009 eurot (http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=PA001). Ka hageja eriala võimaldaks tal eelduslikult teenida miinimumist kõrgemat töötasu. Töötleva tööstuse tegevusalal oli
  40. aastal Eesti keskmiseks brutokuupalgaks 1249 eurot (http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=PA001#). Hageja ei ole esile toonud ühtegi põhjust, mis takistab tal töötada keevitajana ja teenida eelduslikult kõrgemat töötasu kui kojamehena. Sellise põhjusena ei saa käsitleda hageja lepingulise esindaja
  41. jaanuari 2019 kohtuistungil antud selgitust „Tööga on ka siin Narvas, nagu on Ida-Virumaal, et …“(
  42. jaanuari 2019 kohtuistungi helisalvestis, 14.10.34 – 14.10.37). Seega ei ole hageja teinud kõik endast oleneva oma laste (kostja ja teise lapse) ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks.
  43. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et kostja esitatud tõendid (tl 50 ja 52, tõlked tl 51 ja 53) viitavad sellele, et hagejal võib olla täiendavaid sissetulekuid. Nimelt nähtub viidatud tõenditest, et hageja pakub suvilate tualettide, kuuride, küttepuu hoidjate, verandade ja sillutusribade ehitamise teenust, töötades nii eraklientide kui ka äriühingutega. Järelikult on hagejal olemas ka kõrvaltegevus, millest hageja võib saada täiendavaid sissetulekuid.
  44. Lisaks eeltoodule arvestab ringkonnakohus järgmist. Viru Maakohtu
  45. oktoobri 2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-12321 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis 215 eurot kuus.
  46. aastal (hagi esitamise ajal) oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraks 500 eurot ja elatise miinimummääraks seega 250 eurot. Alates
  47. jaanuarist 2019 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraks 550 eurot ja elatise miinimummääraks seega 275 eurot. Hagejalt välja mõistetud elatis on seega miinimummäärast väiksem. 4
  48. Eelneva tõttu on maakohus põhjendamatult hagi rahuldanud ja vähendanud Viru Maakohtu
  49. oktoobri 2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-12321 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust 103 euroni. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
  50. Hagi rahuldamata jätmise ning apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirju esitanud. Ka toimikust ei nähtu selliseid menetluskulusid, mida ringkonnakohus saaks kindlaks määrata. Eelneva tõttu tuleb määrata, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.