1-16-9898/108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-9898 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Assar Pauluse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Assar Paulus, isikukood 36208154219, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 14.04.2014 ja lõpp 14.04.2021 Kaitsja Küllike Namm Kohtuasja läbivaatamise aeg 24.01.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Assar Paulus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Assar Paulusele, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 24.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9898 tunnistati Assar Paulus süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 - § 22 lg 3 järgi ning karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega mõistetud karistusega ning kohus mõistis Assar Paulusele liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Kohus luges Assar Pauluse karistuse kandmise alguseks 14.04.
2. Kohtuotsus jõustus 10.12.
3. Viru Vangla esitas 07.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Assar Pauluse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades Assar Pauluse ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava Assar Pauluse tingimisi enne tähtaega vabastamist. 1 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Assar Pauluse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Vaatamata vangla seisukohale ei ole prokuratuur vastu, kui kohus Assar Pauluse vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastab. Kohtuistung Assar Paulus avaldas kohtuistungil kohtule, et ta soovib vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Assar Paulus selgitab, et ta on oma süüd tunnistanud ning sõlminud prokuratuuriga kokkuleppe, mille alusel kohus mõistis ta süüdi ning teda karistati 7 aasta pikkuse vangistusega. Ta soovib elada edaspidi õiguskuulekalt ning veeta aega oma perega. Kuritegelike inimestega suhtleb ta võimalikult vähe. Assar Paulus juhib tähelepanu, et tema tervislik seisund on halvenenud. Tal on vaja pädevat arstlikku ravi ning ta kardab, et peab minema seljaoperatsioonile. Assar Paulus täpsustab, et ta lamab ööpäevas 22 tundi, tarvitab Paracetamoli ja Diclaci, määrib end hobusesalviga, tal on selga toetav vöö ning teeb ravivõimlemist. Distsiplinaarkaristuste kohta avaldab, et vanglas ei saa ta koristustöid teha ägedate seljavalude tõttu. Nimelt kui tema selg valutab, siis peab ta olema lamavas asendis ning selles asendis tööd ei saa teha. Ta on teinud mitmeid ettepanekuid, et tegeleda muude tööülesannetega, kuid vangla ei ole neid ettepanekuid arvestanud. Näiteks tegi ta viimati ettepaneku olla puudega isikule vanglas tugiisikuks, kuid kõnealune töö jäi tal saamata. Kui tal oleks töö vastumeelsus, siis ta ei oleks ennast teistele töödele pakkunud. Ta on vaidlustanud nii 5 kehtivat distsiplinaarkaristust kui ka kehtivuse kaotanud distsiplinaarkaristused. Assar Paulus lisab täiendavalt, et teda oodatakse peale vabanemist laohoidja kohale. Peale meditsiinilist abi ei oleks tal töö vastu midagi. Kaitsja esitas kohtule seisukoha kirjalikult koos lisadega. Kohtuistungil lisas kaitsja, et Assar Paulus on kandnud temale mõistetud 7 aasta pikkusest karistusest ära 5 aastat, mis on piisavalt pikk aeg, et esimest korda vangistuses viibivat isikut vabastada (tavaliselt vabastataks isik poole karistuse ära kandmisel). Assar Paulus vajab ravi (operatsiooni). Lisaks on Assar Paulusel olemas kõik eeltingimused vabastamiseks – töökoht, toetav perekond ning alaealine laps, kelle kasvatamisel pole Assar Paulus saanud osaleda. Kaitsja hinnangul on põhjendatud Assar Pauluse tingimisi enne tähtaega vabastamine. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tema kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Assar Paulus ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetava iseloomustuse põhjal võib asuda seisukohale, et Assar Pauluse vabanemisjärgsed elutingimused on head. Assar Paulusel on olemas vabanemisjärgne elukoht ning olemas on ka vabanemisjärgne töökoht. Lisaks ootab Assar Paulust vabaduses toetav lähisuhtevõrgustik. Kinnipeetava head vabanemisjärgsed elutingimused on käesoleval juhul kindlasti positiivseks, ent mitte määravaks asjaoluks, kuivõrd head elutingimused olid Assar Paulusel olemas ennegi, kuid need ei hoidnud isikut ära raskeid kuritegusid toime panemast. 2 Kinnipeetava käitumist vabaduses saab prognoosida lisaks tema käitumise järgi kinnipidamisasutuses. Kohus hindab positiivselt, et Assar Paulus on kinnipidamisasutuses võtnud osa erinevatest taasühiskonnastavatest tegevustest ning ametnikesse negatiivset suhtumist ei väljenda. Vangla materjalidest nähtub, et Assar Paulus on individuaalse täitmiskava raames võtnud osa vestlustest inspektor-kontaktisiku ja psühholoogiga, osalenud aktiivselt vestlustel kaplanitega ning osalenud psühholoogi poolt läbi viidavas sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Assar Paulus on väljendanud motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobuda kohtule ka sõnades, kuid tema käitumine vangistuses tema sõnu kahjuks ei kinnita. Nimelt on Viru Vangla määranud 28.02.2017 käskkirjaga Assar Pauluse tööle majandustöödele, kuid vangla materjalidest selgub, et kinnipeetav on süstemaatiliselt tööst keeldunud, mistõttu on talle tööst keeldumise tõttu kohaldatud 5-l korral distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist. Kuivõrd kõnealune haldusakt määrati tähtajatult ning on kehtiv ka käesoleval ajal, siis on vangla korraldused, et Assar Paulus tööle asuks, olnud kohtu hinnangul igati õiguspärased. Kohtuistungil põhjendas Assar Paulus koristajatööst keeldumist oma halva tervisliku seisundiga ning rõhutas, et ta on kõik 5 distsiplinaarkaristust vaidlustanud. Kohus juhib tähelepanu, et tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 61 lg-st 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Viru Vangla 28.02.2017 käskkirja majandustööde abitööliseks määramise kohta ja käskkirjad varasemate distsiplinaarkaristuste kohta on Assar Paulus vaidlustanud, kuid halduskohus on jätnud tema kaebused rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsuses on muuhulgas märgitud järgmist: Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et koristamine on kerge füüsiline tegevus, mis pigem parandab selja liikuvust ning kaebajal on võimalik seejuures vältida enese vigastamist, valides ise töö tempo ja sobivad liigutused. Lisaks sellele on kaebaja vastustaja vastuse kohaselt suuteline oma kambrit ise korras hoidma. Kui kaebaja oleks tõepoolest töövõimetu sellisel määral, mida ta väidab, siis ei oleks talle ilmselt jõukohane koristada ise ka oma kambrit. Kohus nõustub ringkonnakohtu seisukohtadega ja juhib tähelepanu asjaolule, et Assar Paulus isegi ei ole proovinud koristajana töötada. Samas on isik osalenud kohtuistungitel, ta tegeleb ravivõimlemisega ja on avaldanud valmisolekut töötada kaaskinnipeetava tugiisikuna, kõik eelnevad, samuti füüsilist koormust eeldavad tegevused (sarnaselt enda kambri koristamisega), on olnud isikule jõukohased. Vangistusseaduse § 37 sätestab töökohustuse vanglas, sellest kohustusest on vabastatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Vangla meditsiinidokumentidest ja distsiplinaarmenetluste materjalidest nähtub, et alati, kui Assar Paulus on tervislikel põhjustel tööst keeldunud, on meditsiinitöötaja ta läbi vaadanud ja enamus juhtudel leidnud, et puuduvad tervisest tulenevad takistused koristaja töö tegemiseks. Assar Pauluse ütlused, et ta peab 22 tundi ööpäevas olema lamavas asendis ja samas soovis olla tugiisikuks kaasvangile tunduvad kohtule vastuolulised ja silmakirjalikud. Kõike eelnevat arvestades puudub kohtul alus kahelda Assar Paulusele määratud distsiplinaarkaristuste põhjendatuses ja seaduslikkuses. Assar Paulusele määratud karistuste liigi ja määra valik ja vangla karistuspraktika üldisemalt, sh kaitsja poolt viidatud Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee väidetava raportiga seonduv ei ole käesoleva menetluse seisukohast olulised. Assar Paulus kannab oma esimest reaalset vanglakaristust muu hulgas raskete esimese astme kuritegude toimepanemise eest, s.o kuritegeliku ühenduse juhtimise ning narkootikumide suures koguses suure varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikule käitlemisele kaasaaitamise eest. Ta organiseeris ja juhtis pikka aega rohkem, kui 20-liikmelist Eesti mitmes 3 piirkonnas tegutsevat kuritegelikku ühendust, mille tegevus oli suunatud erinevate, sealhulgas I astme kuritegude toimepanemisele. Assar Paulus on pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ning tema kuritegusid iseloomustab organiseeritus ja ettekavatsetus. Kohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2018 määruses (Assar Pauluse tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlus elektroonilise järelevalve alla) väljendatud seisukohaga, et: Assar Pauluse kuritegude asjaolud viitavad süüdimõistetus sügavalt juurdunud kuritegelikule mentaliteedile ja erakordselt tihedatele sidemetele kriminaalse maailmaga. Võttes arvesse Assar Pauluse toimepandud kuritegude asjaolusid koostoimes kinnipeetava käitumisega vanglas (vanglaametnike korraldustele mitteallumine), tõdeb kohus, et ka käesoleval ajal, mil Assar Paulusel on kandmata rohkem kui kaks aastat temale mõistetud karistusest, ei ole uue kuriteo toimepanemise risk süüdistatava ennetähtaegseks vabastamiseks piisavalt maandatud. Prokuratuur on oma seisukohas märkinud, et ei ole vastu, kui kohus Assar Pauluse vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastab, kuid prokuratuur ei ole oma seisukohta põhjendanud. Kohus ei saa käsitleda ja arvestada kaitsja esitatud prokuratuuri seisukohti eelmisest menetlusest kuna käesolevas menetluses pole prokuratuur pidanud vajalikuks neid esitada. Assar Paulus on kohtule avaldanud, et tema tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks vajalik muuhulgas tema tervisliku seisundi huvides. Kohus rõhutab, et vajalik meditsiiniline abi ja ravi tagatakse kinnipeetavale ka kinnipidamiskohas ning vajadusel väljaspool vanglat. Vangla meditsiinidokumentidest nähtub, et Assar Paulusele on vanglas olnud kättesaadavad ravimid, arstiabi ja nõustamine nii vangla meedikute, kui ka eriarstide poolt väljaspool vanglat. Assar Pauluse suhtes on läbi viidud mitmeid meditsiinilisi uuringuid ja analüüse, abivahendina on talle väljastatud ravivõimlemise matt. Kohus, võttes arvesse eelnevalt nimetatud asjaolusid ning hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Assar Pauluse vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
5. veebruari
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Riigikohtu 05.06.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Assar Pauluse kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi määruskaebus menetlusse võtmata. 20.02.2019 kohtumäärus 1-16-9898 jõustus 05.06.2019 Riigikohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Rosar 4