KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-13321 Tsiviilasi XX ka

) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt. 9.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust osas, millega määrati kindlaks ja mõisteti avaldajalt välja sissenõudja õigusabikulu. Avaldaja ei vaidlustanud määrust osas, milles temalt mõisteti riigituludesse riigi õigusabi tasu 210 eurot ja sellelt summalt viivis ning määrati tasumise tähtaeg (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 7–9). Selles osas on vaidlustatud määrus

§ 463lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud. 3

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus nõustub avaldaja väitega, et maakohus ei põhjendanud diskretsiooniotsustust kooskõlas

§ 175lg-ga 1 piisavalt.

Ringkonnakohus saab nimetatud puuduse kaebusele vastates kõrvaldada.

1. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14, p 14;
3. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Sissenõudja taotles esindajakulude hüvitamist lähtudes tasumäärast 130 eurot/t, millele lisandub käibemaks. Maakohus pidas sellest põhjendatuks määra 120 eurot koos käibemaksuga ehk 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (
4. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (
5. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Samu orientiire kinnitab hiljutine praktika, kuigi selle mööndusega, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu määr võib kohalduda ka juristist lepingulise esindaja puhul (vt nt Riigikohtu
6. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16). Maakohus ei põhjendanud, et 100 eurot ei ületaks oluliselt keskmist juristi õigusteenuse eest makstavat netotasu. Vastava hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud keeruline ega sedavõrd mahukas, et võiks rakendada tavapärasest kõrgemat tunnitasu. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab ringkonnakohus sissenõudja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot (lisandub käibemaks). Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole.
7. Samuti ei ole maakohus kõikide sissenõudja menetluskulude nimekirjas toodud toimingute vajalikkust ja põhjendatust piisavalt analüüsinud ega põhjendanud. Toimingute osas, mille kulusid pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses, ei nähtu maakohtu määrusest, millistel kaalutlustel kohus sellisele seisukohale jõudis. Arvestades asja sisu ja mahtu on põhjendatud sissenõudja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus 7 t ulatuses. Kuivõrd esindaja tutvus asja materjalidega põhjalikult avaldusele vastates, on määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu põhjendatud 3 t ulatuses. Avaldaja
8. juuli 2018 taotlusele vastamise ja
9. augusti 2018 taotluse koostamise ajakulu on kokku põhjendatu 45 min ulatuses, kuna tegemist ei ole mahukate dokumentidega ja oma taotluses kordab sissenõudja varasemaid seisukohti. Ringkonnakohtu
10. augusti 2018 määrusega tutvumise ajakulu on põhjendatud 15 min ulatuses. Tõendi esitamise ja ringkonnakohtu
11. juuli 2018 määrusega tutvumise ajakulu ei ole põhjendatud, kuna tegemist ei olnud vajalike toimingutega. Seega kuuluvad sissenõudja lepingulise esindaja menetluskulud avaldajalt väljamõistmisele määruskaebusmenetluses 4 t (= 3 + 0,75 + 0,25) eest ja kahes kohtuastmes kokku 11 t ( = 7 + 4) eest. 4

§ 177

lg-ga 4 peab avaldaja maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral sissenõudjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva määruse jõustumisest. 14. Põhjendamatu on avaldaja seisukoht, et praeguses menetlusstaadiumis saab ta vaidlustada menetluskulude jaotust.

kohaselt hinnatakse menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses. Nii näeb

§ 178

lg 1 ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada, kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa muuta menetluskulude jaotust. Praegusel juhul on põhimenetluses jäetud menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus avaldaja kanda. Seega tuleb sissenõudja põhjendatud ja vajalik menetluskulu avaldajalt välja mõista. 15. Asjakohatu on ka avaldaja väide, et sissenõudja ei esitanud kuludokumente.

§ 176

lg 6 järgi võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente, kuid kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Sissenõudja menetluskulude rahaline suurus oli võimalik kindlaks määrata menetluskulude nimekirja alusel. 16. Juhindudes

§ 463

lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg 2² esitab ringkonnakohus kohtumääruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Sellest tuleb siiski jätta välja menetlusosaliste isikukoodid, summad sõnadega ja määruse kättetoimetamist puudutav korraldus, sest need ei oma tähtsust määruse vaidlustamisel ega täitmisel. Lisaks täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p 2 sõnastust ning märgib, et kindlaks määratakse vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus. Riigi kasuks välja mõistetud summade osas tuleb tähtaegu arvutada lähtuvalt maakohtu määruse selles osas jõustumisest, st kohtumääruse resolutsiooni terviklikus sõnastusest on selguse ja lahendi täidetavuse huvides otstarbekas sellele eraldi viidata. 17.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 18. Käesoleva määruse peale saab sissenõudja menetluskulude hüvitamise osas kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuna riigile menetluskulude hüvitamist ei ole seni vaidlustatud, siis ei saa selles osas ka enam Riigikohtule kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5