← Eesti

3-19-521/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-521 Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming XYi taotlus riigi õigusabi saamiseks Taotleja – XY, seaduslik esindaja eestkostja AB Riigi õigusabi taotluse lahendamine RESOLUTSIOON Jätta XYi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD
  2. XYi eestkostja AB esitas
  3. märtsil 2019 Tartu Maakohtule XYi nimel taotluse riigi õigusabi määramiseks nõuetekohaste dokumentide koostamiseks kohtu menetluseks seoses tema õiguste rikkumisega avaldustele vastamata jätmisel Kambja valla, Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi poolt ning XYile hooldus/põetusteenuse määramiseks vastavalt tema vajadustele. Taotlusele on lisatud väljavõtted ABi elektroonilisest kirjavahetusest Kambja vallaga.
  4. Tartu Maakohus edastas
  5. märtsil 2019 taotluse alluvusjärgselt Tartu Halduskohtule.
  6. Vastusena Tartu Halduskohtu
  7. märtsi
  8. a kohtunõudele edastas Kambja vald kohtule ABi
  9. oktoobri
  10. a kirja Kambja Vallavalitsusele, vallavalitsuse
  11. novembri
  12. a vastuse sellele kirjale, samuti sellele järgnevad ABi kirjad ja vallavalitsuse
  13. veebruari
  14. a vastuse. Kambja vald selgitas lisaks, et ABi
  15. oktoobril 2018 esitatud taotlus on lahendamata põhjusel, et vallavalitsus pole saanud avalduse esitajalt vajalikke täpsustusi, mis võimaldaks kontrollida taotluse aluseks olevaid asjaolusid ning lahendada taotlus. Samuti selgitas Kambja vald, et XY on alates
  16. märtsist 2017 Kambja valla (endise Ülenurme valla) elanik ning samal kuupäeval esitas AB Ülenurme Vallavalitsusele taotluse eraldada rahalised vahendid XYile hooldus/põetusteenuse osutamiseks. Kambja vald esitas kohtule selgituse taotlusele järgnenud suhtluse kohta ABi ja valla vahel koos seda kinnitavate dokumentidega. 1

(3)KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Tulenevalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-st 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus hindama lisaks taotleja maksevõimelisusele ka kavandatava menetluse eduväljavaadet ning riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5).
  2. Taotlusest järeldub, et taotleja soovib riigi õigusabi, et koostada nõuetekohaseid dokumente kohtusse pöördumiseks, vaidlustamaks Kambja valla, Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi tegevusetust taotleja avalduste menetlemisel ning hooldus/põetustoetuse määramiseks vastavalt taotleja vajadusele.
  3. Taotlusele lisatud e-kirjadest nähtub muu hulgas, et
  4. oktoobril 2018 on taotleja eestkostja AB esitanud Kambja vallale avalduse ühekordse toetuse määramiseks XYile tema vajaduste katmiseks. Sellele järgnevad mitmed kirjad Kambja vallale, millest nähtuvalt on AB taotlenud Kambja Vallavalitsuse
  5. veebruari
  6. a kirja lisadena märgitud dokumentide koopiaid, sealhulgas enda saadetud e-kirjadest. Samuti nõuab ta jätkuvalt
  7. veebruaril
  8. a palutud koopiaid nii vallalt kui Sotsiaalkindlustusametilt. Kirjavahetusest võib järeldada, et taotleja eestkostja on taotlenud Sotsiaalkindlustusametilt nõuda välja Kambja vallalt taotleja eestkostja avalduste ja Kambja valla vastuste koopiad ning need talle edastada. Lisaks heidab AB ette vallale mitmeid valeväiteid avalduste esitamise ja nende sisu kohta ning taotleb jätkuvalt koopiate väljastamist nii enda avaldustest kui valla vastustest. Ta heidab ette, et Sotsiaalkindlustusamet on olnud tegevusetu Kambja valla kontrollimisel, ning ühes oma kirjas on ta palunud Sotsiaalministeeriumil ja Sotsiaalkindlustusametil selgitada, miks peab ta sõlmima vallaga töövõtulepingu.
  9. Kambja Vallavalitsuse
  10. märtsi
  11. vastusele lisatud dokumentidest nähtub, et
  12. märtsil 2017 esitas AB Ülenurme Vallavalitsusele taotluse eraldada rahalised vahendid XYi hooldus/põetusteenuse ostmiseks (tl 25). Ülenurme Vallavalitsus arutas taotlust
  13. aprillil 2017 toimunud istungil ning leidis, et taotluse rahuldamine on põhjendatud ja koostas korralduse eelnõu, millega otsustada XYi hoolduse korraldamise rahastamine 400 euro ulatuses kalendrikuus perioodil 1.04.2017-31.12.2017 tingimusel, et teenuse eest tasumine toimub igakuiselt teenuse osutaja poolt esitatud arvete alusel, teenuse osutajaga sõlmitakse kirjalik leping ja teenuse osutaja kohustub esitama igal kuul vallale hoolduspäeviku. Vallavalitsus saatis ABile korralduse tutvumiseks (tl 29-30). AB ei nõustunud sellise korralduse eelnõuga (tl 30-34). ABiga
  14. mail 2017 vallamajas toimunud kohtumisel jõuti kokkuleppele, et AB on nõus sõlmima vallavalitsusega töövõtulepingu XYi hooldus/põetusteenuse korraldamiseks 160 tunni ulatuses kuus tunnihinnaga 3,70 eurot ning vallavalitsus on nõus maksma tagasiulatuvalt ühekordse toetusena 1000 eurot Marguse hoolduskulude katteks perioodi 1.04.2017-14.06.2017 eest (tl 37-39). Kokkulepitu vormistati Ülenurme Vallavalitsuse
  15. juuni
  16. a korraldusega nr 193 (tl 40). Sama kuupäeva korraldusega nr 194 määrati ABile maksmisele ühekordne toetus 1000 eurot tagasiulatuvalt perioodi 1.04.2017-14.06.2017 eest (tl 41). Järgnenud kirjavahetusest nähtub, et AB ei ole eelnimetatud korraldustega rahul (tl 42-44).
  17. juunil 2017 on AB esitanud Ülenurme Vallavalitsusele uue taotluse toetuse eraldamiseks alates
  18. juulist 2017 kuus 240 tunni ulatuses tunnitasuga 3,70 eurot. Ülenurme Vallavalitsus jättis
  19. juuli
  20. a korraldusega nr 229 ABi taotluse rahuldamata, leides, et vald on nõus rahastama hooldus/põetusteenust 160 tunni ulatuses kuus tunnihinnaga 3,70 eurot, kuid 240 tunni ulatuses hooldus/põetusteenuse osutamine kodustes tingimustes on ebamõistlikult suur kulu (tl 50-51). 2
(3)Ülenurme Vallavalitsuse
  1. septembri
  2. a kirjast nr 12-7/2467-1 ABile nähtub, et vald oli endiselt valmis rahastama XYi hooldusteenust 160 tunni ulatuses ühes kalendrikuus ning sõlmima selleks lepingu kas ABi endaga või hooldusteenust pakkuva juriidilise isiku või eraisikuga. Samas on vald avaldanud oma arusaamatust selle üle, miks AB ei ole nõus pakutavat abi vastu võtma ega asuma koostööle (tl 52 ja pöördel). Kambja Vallavalitsuse edastatud elektroonilise kirjavahetuse väljavõttest selgub, et ABi
  3. oktoobri
  4. a taotlusele järgnes telefonivestlus valla juristiga, mille käigus paluti taotlejal oma taotlust täpsustada. Taotlejale edastati
  5. novembri 2018 e-kirjaga taotlusvormid, mis tal paluti täita ja vallavalitsusele tagasi saata (tl 16).
  6. Kohtule ei ole eeltoodud asjaoludel äratuntav taotleja õiguste võimalik rikkumine Kambja valla väidetava tegevusetusega. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Kambja vald taotleja toetusvajadusest teada saades pakkunud kohtu hinnangul paindlikke lahendusi ja piisavaid toetusvõimalusi, millega taotleja eestkostja ei ole nõustunud. Taotleja eestkostja keeldumine valla pakutud tingimustel (rahastada taotleja hoolduse korraldamist 160 tunni ulatuses kuus tunnitasuga 3,70 eurot, sõlmida taotleja eestkostjaga tööleping ning esitada vallale igakuiselt hoolduspäevik) on paraku tinginud olukorra, et vald ei saa toetada taotleja hooldamise korraldamist (rahastamist). Samuti ei leia esitatud materjalide alusel kinnitust taotleja eestkostja väide valla tegevusetusest tema avaldustele vastamisel. Seega ei oleks kohtu hinnangul taotleja võimalik õigusvaidlus vallaga edukas ning taotleja võimalused enda õiguste kaitseks sellises vaidluses oleksid vähesed.
  7. Taotluse kohaselt on taotleja õigusi rikkunud ka Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet. Taotlusest ja sellele lisatud kirjavahetusest ei selgu, kuidas on eelnimetatud asutused rikkunud taotleja õigusi taotleja hooldamiseks toetuse määramisel. Etteheited puudutavad peamiselt koopiate väljastamata jätmist, ühes kirjas ka valla tegevuse mittekontrollimist. Kohus leiab, et esitatud taotluse ja sellele lisatud dokumentide põhjal hinnates ei ole riigi õigusabi andmine ka Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti vastu kaebuse esitamiseks põhjendatud. Kohtule ei nähtu taotlusest peale taotleja hooldamise rahastamise vajaduse ühtegi sellist probleemi, mille lahendamiseks oleks tarvis taotlejale anda riigi õigusabi. Taotleja hooldamise rahastamise probleemi on kohus ülal juba käsitlenud ja leidnud, et taotluses esitatud etteheited Kambja vallale seoses toetuse määramata jätmisega on alusetud. Koopiate ja selgituste (sh korduvate) küsimiseks ei ole vajalik riigi rahastatav õigusabi, vaid selliseid taotlusi suudab taotleja seaduslik esindaja teha ka ise.
  8. Eelnevat arvestades ei pea kohus riigi õigusabi andmise otsustamisel põhjendatuks küsida taotlejalt tema majandusliku seisundi kohta teavet, kuna riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata põhjusel, et kavandatav menetlus oleks ilmselt eduväljavaadeteta (RÕS § 7 lg 1 p 5). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.