Obsah (14)

§ 4231§ 348§ 199§ 424§ 184§ 63§ 64§ 68§ 56§ 58§ 692§ 75§ 57§ 74

1-18-10351 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2019. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-10351 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Pav

§ 4231

; § 424 lg 2; § 184 lg 1 ja

§ 348lg 1 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12.

märtsi 2019.a otsus üldmenetluses Eduard Nizov isikukood 38508100276, elukoht: XXX, viibib vahi all Tallinna Vanglas, XXX, kehtivaid kriminaalkaristusi 4, viimati karistati Harju Maakohtu 03.10.2016.a otsusega 1-16-6349

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta.

Lõplik karistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva. Süüdistatav Süüdistatav Eduard Nizov ja vandeadvokaat Karine Nersesjan Apellatsioonide esitajad tema kaitsja RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Eduard Nizovi ja tema kaitsja apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. Määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Eduard Nizovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Eduard Nizovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 90 (üheksakümmend) eurot. Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK 1 1-18-10351 EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. Eduard Nizovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 18.05.2018.a (juhtimine 28.04.2018) Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, juhtis uuesti 13.07.2018 kella 20:20 ajal Tallinnas XXX tänaval maja nr XX juures mootorsõidukit Toyota Avensis Soome registreerimismärgiga UUU ning seejärel juhtis uuest tahtlikult, s.o süstemaatiliselt: 1) 19.07.2018 kella 12:25 ajal Tallinnas Raadiku tänav 2a maja juures liikudes Mahtra tn suunas mootorsõidukit Hyndai Sonata Soome registreerimismärgiga TTT; 2) 07.09.2018 kella 17:51 ajal Tallinnas XXX tänaval maja nr XX juures mootorsõidukit Volkswagen Passat Soome registreerimismärgiga OOO; 3) 14.09.2018 kell 16:37 Harjumaal, Tallinn-Narva maantee 24 kilomeetril suunaga Tallinn mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga KKK; 4) 08.10.2018 kella 20:57 ajal, Harjumaal, Tallinnas, Laagna teel Anni 14 vastas mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga DDD, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet Seega Eduard Nizov pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.1 Samuti süüdistatakse Eduard Nizovit selles, et tema olles karistatud 27.11.2014 a. ja 08.06.2016 a Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 07.09.2018 a kella 17:51 ajal Tallinnas XXX maja number XX juures mootorsõidukit Volkswagen Passat, Soome registreerimismärgiga OOO olles joobeseisundis (narkootilise aine – amfetamiini ja metamfetamiini - tingitud joobeseisundis). Sellise käitumisega rikkus Eduard Nizov liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1. Seega Eduard Nizov pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2 Samuti süüdistatakse Eduard Nizovit selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses tuvastamata ajast alates, kohtueelses menetluses tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet amfetamiini kokku massiga mitte vähem kui 121,17 grammi (amfetamiini puhtal kujul mitte vähem kui 14,19 grammi). Eelnevalt ebaseaduslikult 2 1-18-10351 omandatud narkootilist ainet hoidis Eduard Nizov enda kasutuses olevas sõiduautos Toyota Avensis registreerimismärgiga UUU kuni 13.07.2018.a kella 20:20-ni, mil eelpool nimetatud sõiduautos teostatud vallasasja läbivaatuse käigus leiti ja võeti pagasiruumis olevast seljakotist ära üks kilepakend, mille sees on paberitükk, mille sees on üks soonkinnisega kilekott, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 86,31 grammi (amfetamiini puhtal kujul 10,1 grammi) ja pagasiruumis olevast musta värvi riidest kotist leiti ja võeti ära üks soonkinnisega kilekott, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 34,86 grammi (amfetamiini puhtal kujul 4,09 grammi). Suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisega pani Eduard Nizov toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.3 Samuti süüdistatakse Eduard Nizovit selles, et tema tellis kohtueelses menetluses tuvastamata internetiaadressilt juuni keskpaigas 2018.a kohtueelses menetluses tuvastamata isikult võltsitud tähtsa isikliku dokumendi s.o Hispaania Kuningriigi juhiloa enda nime ja fotoga. Eelnevalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi s.o võltsitud Hispaania Kuningriigi juhiloa nr XXX, esitas Eduard Nizov 13.07.2018.a politseile, kes kontrollis tema juhtimisõigust. Eduard Nizov’il puudub Eesti Vabariigi kehtiv juhiluba. Seega pani Eduard Nizov toime teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise ja kasutamise, see on

§ 348lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

1. Harju Maakohtu
2. märtsi 2019 otsusega üldmenetluses tunnistati Eduard Nizov süüdi

§ 4231

(13.07.2018, 19.07.2018, 14.09.2018 ja 08.10.2018 episoodid) järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 7 kuud. Eduard Nizov tunnistati süüdi

§ 424

lg 2 ja

§ 4231

(07.09.2018 episood) järgi ja talle mõisteti

§ 63lg 1 sätteid kohaldades karistuseks vangistus 1 aasta.

Eduard Nizov tunnistati süüdi

§ 348lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud.

Samuti tunnistati Eduard Nizov süüdi

§ 184lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat.

Kohaldati

§ 64

lg 1 sätteid ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 9 päeva ning kandmata karistus 3 aastat 5 kuud 21 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti Eduard Nizovi viimane kinnipidamise päev 08.10.2018.a. Tõkend vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. 2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOONID:

1. Apellatsioonid esitas süüdistatav Eduard Nizov ja tema kaitsja Karine Nersesjan. Süüdistatav taotleb tühistada Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a otsus temale mõistetud karistuse ja menetluskulude osas. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu
4. märtsi 2019.a kohtuotsus karistuse osas, mõista Eduard Nizovile kergem karistus. 3.1 Süüdistatav palub vähendada mõistetud karistust, kuna on saanud aru enda tegudest. Maakohus ei arvestanud karistuse mõistmisel tema tervislikku seisukorda. Ta ei saa vanglas mingit ravi ja tervis halveneb vanglas olles. Lisaks vanglas olles ei saa tasuda ka menetluskulusid, mistõttu palub jätta menetluskulud riigi kanda. Tööd ei ole võimalik saada 3 1-18-10351 Tallinna Vanglas seoses tervisega. Ülalpidamisel autoremonditöökoda ei tööta, kuna viibib vanglas. on 2 alaealist last. Tema 3.2 Apellant on veendunult seisukohal, et süüdistatavale mõistetud karistus on liiga karm ning ei vasta süüdimõistetu isikule.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohtu otsusest ei nähtu Eduard Nizovi tegu iseloomustavate asjaolude käsitlust. Igasugune põhistus karistuse

§ 424

lg 2 ja

§ 4231

(07.09.2918 episood), kohaldades

§ 63lg 1 kohtuotsuses puudub.

Harju Maakohus ei ole vähimalgi määral pööranud tähelepanu ei süüdistatava isikule ega kuriteo asjaoludele.

§ 4231

järgi raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes kohus ei tuvastanud.

Kaitsja rõhutab, et maakohtu otsusest ei selgu, millele tuginedes luges maakohus süüdistatava tegu nii ohtlikuks, et see andis alust pidada tema süüd

§ 4231järgi keskmisest suuremaks.

Kaitsjana leian, et süütegude arv ei ole kriteeriumiks, et lugeda süüdistatava süüd keskmisest suuremaks. Muud põhjendused aga kohtuotsuses puuduvad. Kaitsja juhib austatud kohtu tähelepanu, et

§ 184lg 1 näeb karistusena ette ühekümneaastase vangistuse.

Kohtuotsuses puudub igasugune põhistus, mis põhjusel tuleb mõista just selline karistus, ehk 2 aastat vangistust. Siinkohal ei ole Harju Maakohus arvestanud

§ 184lg 1 vastava kuriteo asjaoludega.

Esiteks on süüdistataval probleemid narkootiliste ainete tarvitamisega ning narkootiline aine oli mõeldud enda tarbeks. Seejuures varasemalt analoogseid kuritegusid ta ei ole toime pannud. Maakohus ei ole põhistanud karistuse määra. 3.3 Kaitsja ei taotlenud

§ 692

alusel vangistuse asendamist, vaid taotles jätta karistus osaliselt tingimisi täitmisele pööramata kontrollnõuetega ja allutada süüdistatav narkoravile

§ 75lg 2 p 5 alusel.

Süüdistatav leiab, et süüteo asjaolusid arvestades, on igati kohane ja mõistlik karistuse kandmisest osaline vabastamine ning -nn šokivangistuse abil anda süüdistatavale tõsine hoiatus, et on vaja teha olulisi korrektiive oma käitumise ja edasise elu osas. Süüdistatav leiab, et katseaja toime võib talle mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt ning süüdistatav soovib pöörduda arsti poole. Eduard Nizov on ennast SA Viljandi haigla sõltuvushaigete osakonna ravi järjekorda pannud, vastav tõend on esitatud kohtule. Kaitsja rõhutab, et süüdistatav on oma süüd tunnistanud, puhtsüdamlikult kahetsenud. Enamgi, et kui süüdistatav teadvustab, et ta vajab arstiabi ja ta nõus antud abi vastu võtma, tuleb anda isikule võimaluse asuda õiguskuulekale teele ja seda enam, et tal on pere ja ülalpidamisel alaealised lapsed. Seega karistuse kandmisest osaline tingimisi vabastamine omab hoiatavat mõju süüdlase edasise käitumise suhtes, toimides õiguskuulekale käitumisele suunava stiimulina. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks 4 1-18-10351 kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsioonide sisust lähtudes on tegemist perspektiivitute apellatsioonidega, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
2. Küsimus, kas esitatud apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09).
3. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega Eduard Nizovile lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. oktoobri
5. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja
6. mai
7. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid (kd 2 lk 66 pöördel- 67 pöördel). Nii on maakohus arvestanud karistust kergendatavate asjaoludega ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonides esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. 6.1 Kolleegium leiab, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõiki olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Maakohtu poolt mõistetud karistused jäävad tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning on pigem sanktsiooni alammäära lähedased, mistõttu on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane.

§ 424

lg 2 ja

§ 4231

(07.09.2918 episood) mõistetud karistus osas kohaldades

§ 63

lg 1 sätteid, jätab kaitsja tähelepanuta kohtupraktikas üheselt omaksvõetud seisukoha, et kohus peab kuritegude ideaalkogumi eest karistust mõistes lähtuma eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab kahele süüteokoosseisule vastavat ebaõigust, mistõttu on teo ebaõigus suurem ideaalkogumi puhul. Seda põhimõtet on maakohus järginud.

§ 4231

järgi on maakohus mõistnud karistuse küll sanktsiooni keskmisest määrast suurema karistuse, kuid vähetähtis ei ole asjaolu, et süüdistus on esitatud kokku neljas juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises. Seega süü suuruse tuvastamisel tuleb arvestada ka toimepandud kuritegude arvu, mistõttu ka selles osas on maakohtu poolt mõistetud karistus enam kui kohane. Eduard Nizovile mõistetud karistus ei ületa tema süü suurust. Ainetu on kaitsja etteheide maakohtule, et maakohus ei ole arvestanud karistuse mõistmisel asjaolu, et narkootiline aine oli mõeldud süüdistataval enda tarbeks. Maakohus on selle argumendiga sõnaselgelt arvestanud (kd 2 lk 67). 6.2 Maakohus on arvestanud süü suuruse tuvastamisel ka Eduard Nizovi isikut ning tähelepanuta ei ole jäetud ka süüdistatava tervislik seisund. Kolleegium ei tuvastanud 5 1-18-10351 asjaolusid, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. 7. Kaitsja taotlusele kohaldada

§ 74sätteid (karistuse kandmisest osalist vabastamist), märgib kolleegium järgmist.

Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-11-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, pd 16-17). Kolleegium leiab, et maakohus on kõike ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja Riigikohtu praktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta süüdistatava mõistetud vangistusest osaliselt vabastamata jätab. 7.1 Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Kolleegium on veendunud, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub Eduard Nizovi suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Seda enam, et varasemalt on süüdistatav kandnud ära korduvalt suhteliselt pikaajalise reaalse vangistuse. Kolleegium leiab, et karistusest osaliselt tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt Eduard Nizovi suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ega suunaks teda edaspidi käituma seaduskuulekalt, mistõttu Eduard Nizovi karistamine reaalse vangistusega on igati põhjendatud. 7.2 Ainuüksi see, et Eduard Nizovil soovib vabaneda sõltuvusprobleemidest ei anna alust kohaldada

§ 74sätteid.

Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, et süüdistatav on sõltuvusprobleeme endale teadvustanud ja soovib minna ravile. Kolleegium märgib kokkuvõtvalt, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.

1. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Seega ei näe KrMS § 180 lg 3 ette menetluskulude jätmist täielikult riigi kanda nagu taotleb süüdistatav, vaid üksnes osaliselt. Lisaks võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtukolleegiumil tuleb märkida, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele 6 1-18-10351 ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Pelgalt esitatud taotlus otsuse tühistamiseks menetluskulude osas, ei ole aluseks jätta menetluskulusid riigi kanda. 8.1 Maakohtu istungil ei ole süüdistatav Eduard Nizov ega tema kaitsja taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Kaitsja taotles menetluskulude tasumise määramist ositi, mida maakohus ka tegi. Seega on maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega vangistuse ajal kui ka arvestanud menetluskulude suurust ning andnud seetõttu süüdimõistetule võimaluse tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 8.2 Kohtukolleegium peab vajalikuks veel ka märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda ainuüksi isiku viibimine vangistuses seda, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Asjaolu, et ülalpidamisel on kaks alaealist last, ei ole aluseks jätta menetluskulusid riigi kanda. Seejuures ka väide, et isik peab kandma vangistust ja hetkel sissetulekud puuduvad, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Lisaks on pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist tulenevalt KrMS § 424 sättest kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3-1-1-2-
3. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on Eduard Nizovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Eduard Nizovi kaitsja Karine Nersesjan esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal kohtuotsuse analüüsiks ja apellatsiooni koostamiseks 1,5 tundi. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot. Kolleegium peab põhjendatud summaks 75 eurot, millele lisandub käibemaks 17 eurot ning Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 90 eurot. Antud summa tuleb Eduard Nizovilt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud.
4. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7