← Eesti

1-16-10601/167

Obsah (5)§ 200§ 263§ 64§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-16-10601 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 04.04.2019) Kriminaalasja number 1-16-10601

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust;

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kuritegude kogumis liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26.12.2015 kuni 27.12.2015, s.o 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse algust 1

(3)arvestati alates Ivo Pärna viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 22.07.
  1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 20.07.
  2. Tallinna Vangla edastas kohtule 07.03.2019 materjalid Ivo Pärna tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Ivo Pärna tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör märkis arvamuses asjaolud, mis süüdimõistetu vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta. Prokuröri arvates oleks tema vabastamine ennatlik. Ivo Pärna avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Ta leidis, et ta ei ole ühiskonnale ohtlik ja ei peaks vanglas olema. Väidetavalt on ta ammu oma elu muutnud. Kinnipeetav selgitas, kuidas on karistuse kandmise aeg kulgenud ning millised on tema plaanid vabaduses. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Ivo Pärna temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, mis kuulub tema sõbrannale. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ning korteri omanik on andnud selleks nõusoleku. Seega esinevad formaalsed alused Ivo Pärna tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ivo Pärn kannab karistust röövi ja avaliku korra raske rikkumise eest. Süüdimõistetut on ka varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid mõistetud karistused on praeguseks kustunud. Ivo Pärna on korduvalt karistatud ka välisriikides toime pandud süütegude eest. Õigusvastast käitumist on vangla iseloomustuse järgi soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Karistuse kandmise ajal ei ole Ivo Pärn üheski taasühiskonnastavas tegevuses osalenud. Kuni kohtuotsuse jõustumiseni 04.12.2018 viibis ta vahi all. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et väiksemaid distsipliini rikkumisi on vanglas esinenud, kuid distsiplinaarkaristusi Ivo Pärnal hetkel ei ole. Vabanemise korral on Ivo Pärnal kindel elu- ja töökoht. Ainsaks lähisugulaseks on õde, kellega vangistuse ajal ei suhtle. Tutvusringkonda kuulub mitmeid kriminaalkorras karistatud isikuid. Kõike eeltoodut kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Ivo Pärna vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Kohtu arvates ei ole karistus Ivo Pärna suhtes veel eesmärki täitnud. Vastupidiselt Ivo Pärnale leiab kohus, et süüdimõistetu on ühiskonnale ohtlik seni, kuni ta ei saa aru oma õigusvastase käitumise põhjustest ja tagajärgedest. Saamata aru oma käitumise lubamatusest võib sarnane käitumismuster korduda. Kohtu arvates on käesoleval juhul oluline, et Ivo Pärna vägivaldne 2

(3)käitumine ei ole olnud ühekordne. Ta on erineval ajal (süüdistuse kohaselt 26.12.2015 ja 17.07.2016) erinevatele isikutele põhjustanud füüsilist valu ja tervisekahjustused, viimasel juhul eesmärgiga saada materiaalset kasu. Kõik see ei veena kohut, et Ivo Pärn on oma elu ammu muutnud nagu süüdimõistetu kohtuistungil selgitas. Riski uute kuritegude toimepanemiseks ei ole kohtu arvates ka karistuse kandmise ajal vähenenud. Ivo Pärn ei ole siiani saanud kuriteoriske maandavates tegevustes osaleda. Seda küll temast mittesõltuvatel põhjustel. Järelejäänud karistuse kandmise ajal on see kohtu arvates siiski vajalik. Vaid head vabanemisjärgsed elutingimused, s.o elu- ja töökoha olemasolu, õiguskuulekat käitumist tagada ei suuda. Kokkuvõttes leiab kohus, et Ivo Pärnal tuleb jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.