← Eesti

2-18-5080/10

Obsah (6)§ 438§ 230§ 162§ 174§ 138§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-5080 Tsiviilasi E R

) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. 6.

§ 438

lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja on abikaasad, 03.märtsil
  2. a sai sülearvuti HP Compaq peretüli käigus kahjustada ja sülearvuti kahjustajaks oli kostja. Pooled vaidlevad selle üle, kellele sülearvuti kuulub.
  3. Hageja nõuet on võimalik lahendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 9.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja peab tõendama, et tegemist on hageja omandiga (et sülearvuti kuulub hagejale). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et sülearvuti kuulub käesoleval hetkel ja kuulus selle kahjustamise hetkel hagejale. Hageja väitel kinkis kostja sülearvuti hagejale 15.12.2014. a 2

(4)2-18-5080 sünnipäevaks. Kostja vaidleb sellele vastu ja väidab, et sülearvuti omanik on OÜ M . Kostja on esitanud kohtule K E AS 10.12.
  1. a arve-saatelehe nr 0300094137, mille kohaselt on sülearvuti HP Compaq (koos tarkvara ja sülearvuti kotiga) ostjaks M OÜ ja arve-saatelehele on allakirjutanud ostja poolt kostja (tl 19). Antud tõendist saab kohus teha järelduse selle kohta, et sülearvuti ostjaks oli OÜ M . Äriregistri väljatrükist nähtuvalt oli kostja sülearvuti ostmise hetkel ja ka kuni väljatrüki tegemise hetkeni, so kuni 22.09.2018 OÜ M ainuke juhatuse liige (tl 18). Kohtu hinnangul ei saa kostja poolt esitatud tõenditest teha aga järeldust selle kohta, et kostja poleks OÜ M juhatuse liikmena saanud sülearvutit hagejale kinkida. Ainukese juhatuse liikmena omas kostja kohtu hinnangul selleks piisavaid volitusi.
  2. Vaidlust ei ole selles, et sülearvuti asus hageja ja kostja ühises majapidamises aadressil XXX, mis on ka OÜ M registris märgitud aadressiks. Seega ainuüksi sülearvuti asukohast ei saaks veel teha järeldust selle kohta, et sülearvuti oleks hagejale kingitud. Küll aga tõendavad seda asjaolu mitmed tõendid ja asjaolud koosmõjus. Antud sülearvuti oli ostetud 5 päeva enne hageja sünnipäeva. Hageja esitas kohtule fotod sülearvutist HP Compaq, millelt nähtuvalt on need fotod tehtud 15.12.
  3. a ehk samal kuupäeval kui oli hageja sünnipäev (tl 24). Vaidlust ei ole selle üle, et hageja poolt esitatud fotodel kujutatud sülearvuti on sama sülearvuti, mis lõhuti peretüli käigus 03.03.
  4. a. Fotodelt nähtub, et sülearvuti on paigutatud väikesele lauale sülearvuti koti peale ja selle kõrval on vaasis roosid (tl 23). Kohtu hinnangul on eluliselt usutav hageja väide selle kohta, et ta tegi antud juhul pilti oma sünnipäevakingitusest. Kohtu hinnangul puudub kohtu ette toodud asjaolude pinnalt mõistlik muu seletus sellele, miks peaks keegi tegema oma sünnipäeval foto võõrast sülearvutist, mis on asetatud lauale sülearvuti koti peale koos kõrvale asetatud roosidega. Kui tegemist oleks olnud endiselt OÜ M sülearvutiga või kellelegi teisele kuuluva sülearvutiga, siis puudunuks vajadus ja põhjus sellest hageja sünnipäeval koos roosidega pilti teha. Lisaks viitab kohtu hinnangul sellele, et tegemist oli hagejale kingitud sülearvutiga asjaolu, et antud sülearvuti sai kahjustada peretüli käigus kostja poolt. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja asuks peretüli käigus lõhkuma äriühingule, mille juhatuse liige ta on, kuuluvaid esemeid või endale kuuluvaid esemeid.
  5. Hageja esitas kohtule ka väite, et ta on sama sülearvutit lasknud remontida
  6. aastal ja esitas selle kohta ka seadme remondi arve. Komisjonikaup OÜ 15.12.2016 arve nr 161209 kohaselt on teostatud kasutatud sülearvuti HP Compaq hooldus-remont, tellijaks ja maksjaks on E R (tl 36). Kostja ei ole hageja väitele ja tõendile vastuväiteid esitanud. Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja tellis 2016.a lõpus vaidlusaluse sülearvuti remondi ja tasus selle eest. Kohtu hinnangul kinnitab antud asjaolu samuti seda, et vaidlusalune sülearvuti oli kingitud hagejale. Hagejal puudunuks vajadus remontida ja hooldada võõrast eset.
  7. VÕS § 259 lg 1 kohaselt kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kohtu hinnangul on tõendatud, et ehkki kostja ostis antud sülearvuti OÜ M nimel ja arvel (OÜ M esindajana), toimus 5 päeva hiljem selle kinkimine (sealhulgas omandi üleminek) hagejale, mistõttu on hageja näol tegemist sülearvuti omanikuga.
  8. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. 3
(4)2-18-5080 K E AS 10.12.
  1. a arve-saatelehelt nr 0300094137 nähtub, et sülearvuti maksumuseks oli 357,99 eurot (tl 19). Vaidlust ei ole selle üle, et tegemist on sama sülearvutiga, mis lõhuti kostja poolt peretüli käigus 03.03.
  2. a. Komisjonikaup OÜ 15.12.2016 arve nr 161209 kohaselt on teostatud kasutatud sülearvuti HP Compaq hooldus-remont, samuti emaplaadi vahetus, ekraani hingede vahetus ja tarkvara paigaldus (tl 26). Vaidlust ei ole ka selles, et antud sülearvuti muutus kahjustamise tagajärjel sisuliselt kasutuskõlbmatuks. Arvestades sülearvuti soetamise maksumust ning
  3. aastal teostatud remonttööde ulatust ja maksumust, leiab kohus, et hageja nõutav summa 400 eurot vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et sülearvuti väärtus oleks kahjustamise ajaks oluliselt vähenenud.
  4. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sülearvuti HP Compaq hävimisest tuleneva hüvitise summas 400 eurot.
  5. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kui asjasse puutumatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  6. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda kooskõlas

§ 162lg 1.

Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. 17.

§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

  1. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot. Samuti märgib menetluskuludeks 36 eurot, mis on makstud hageja poolt E Õ OÜ-le. hageja enda
  2. Kohus leiab, et osaliselt (36 euro ulatuses) on hageja poolt märgitud menetluskulude näol tegemist põhjendamatu kuluga. Hagejal ei ole kohtu hinnangul olnud käesolevas menetluses lepingulist esindajat. Kohtul on alust

§ 175

lg 1 järgi 2 menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt Riigikohtu 01.04.

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13). Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi volikirja, et teda esindaks E Õ OÜ. Hageja on kõik menetlusdokumendid esitanud kohtule ise. Sellest tulenevalt järeldab kohus, et hagejal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat, mistõttu lepingulise esindaja kulu ei saanud hagejal tekkida.
  2. Seega määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 100 eurot (riigilõiv) ja mõistab selle kostjalt välja. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.