) § 123 lg 1 sätestab, et kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas
Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.
lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.
lg 1 p 1 näeb ette, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa.
lg 1 p 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lg 1 kohaselt osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Sama sätte teine lõige näeb ette, et pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. KoPS § 31 lg-st 11 tuleneb, et kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek.
lg 1 p 2 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva 3 2-17-16488 nõusolekuta sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostjad on 29.04.2016.a surnud R K pärijateks vastavalt igaüks 1/3 suuruses mõttelises osas (vt Tallinna notar R K poolt 21.02.2017.a tõestatud pärimistunnistus nr 1016. Tallinna kohtutäitur E V poolt 12.04.2017.a koostatud pärandvara nimekirja kohaselt kuulub pärandvara hulka muu hulgas pärandaja kogumispensionikontol nr XXX olevad 13 898.93 Nordea Pensionifond A osakut. Osaku väärtus on 1.10623 eurot ning saldo 09.02.2017.a seisuga 15 375 41 eurot. A –L S taotleb saada kohtu nõusolekut alaealise poolt päritud pensionifondide osakute tagasivõtmiseks ja võõrandamiseks. Ühtlasi taotleb A –L S kohtult luba jagada osakute müügist saadav tulem vastavalt pärijate pärandosade suurustele kompromissis kokku lepitud viisil. Esitatud asjaolude põhjal on kohus veendunud, et A –L S poolt taotletavad tehingud on alaealise hageja huvides ning kogumispensioni osakute tagasivõtmine ning osakute võõrandamisest saadava tulemi jagamine vastab alaealise heaolule. Kohus annab
lg 1 ja § 188 lg 1 p 1 ning § 188 lg 1 p 8 koosmõju alusel A –L S loa võtta tagasi ning võõrandada alaealise hageja nimel R K pärandvarasse kuuluvad Nordea Pensionifond A pensionifondi osakud. Ühtlasi annab kohus A –L S nõusoleku sõlmida alaealise hageja nimel pärandvara jagamise leping käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-s kokkulepitud viisil. 3. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus pärandvarasse kuuluvate pensionifondide osakute jagamise osas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus selgitab, et kompromissiga (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). menetlust lõpetav määrus on täitedokument TsMS § 173 lg-st 3 tulenevast põhimõttest ei märgi kohus käesolevasse määrusesse menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotuse lahendab kohus lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.