Obsah (4)

§ 424§ 74§ 68§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-10041 (18284000203) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekret

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Urmas Simm (isikukood: 35410064211; elukoht: xxxxxxxxxx xx xx xxxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx ) Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Urmas Simm süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 74

lg 1 ja lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 6 (kuus) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 30.-31.05.2018, s.o 2 päeva ning 24.27.05.2019, s.o 4 päeva, kokku 6 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda koheselt ärakandmisele kuuluv karistus kantuks.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud vangistus 11 (üksteist) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva jääb tingimisi kohaldamata. Määrata Urmas Simmile katseaeg 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust 11 (üksteist) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva ei pöörata täitmisele, kui Urmas Simm ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx xx xx xxxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Urmas Simmile katseajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

Määrata Urmas Simmile katseajaks

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on taoliste tegude edaspidine ärahoidmine.

§ 75

lg 4 alusel määrata Urmas Simmile katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (Viljandi Haiglasse pöördumisel registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 58665160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil alko@vmh.ee) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. Tühistada Urmas Simmile tõkendina kohaldatud vahistamine ning vabastada ta

1. mail 2019 kohtuotsuse kuulutamisega vahi alt.
2. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Urmas Simmilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ja riigi õigusabi tasu 330 (kolmsada kolmkümmend) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2019.a. juunikuust igakuise menetluskulu osa 95 (üheksakümmend viis) eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
3. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Raul Tosmann kaudu riigi õigusabi tasu 270 eurot (s.h käibemaks 45 eurot) vandeadvokaat Raul Tosmannile tema poolt Urmas Simmile kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle 2 pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos), mis edastatakse süüdimõistetu postivõi e-posti aadressile. Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e-toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e-toimik.ee/). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Urmas Simm toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis oli toime pandud korduvalt

§ 424

lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ning selle teo eest mõistetud karistus ei ole kustunud, juhtis 30.05.2018.a. kella 10.52 ajal Viljandi maakonnas Mõisaküla linnas Karjamaa tänava ja Ringpuiestee tänava ristmikul suunaga Karjamaa tänava poole mootorsõidukit KIA Sorrento, registreerimismärgiga XXX XXX , seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,99 mg/l kohta. Kirjeldatud teoga rikkus Urmas Simm Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 424

lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele kandmisele vangistus 6 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvestada koheselt kantava karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.31.05.2018, so 2 päeva ning 24.05.-27.05.2019, so 4 päeva, kokku 6 päeva, seega lugeda koheselt kantav karistus kantuks.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et ülejäänud vangistus 11 kuud 24 päeva jääb täitmisele pööramata, määrata lg 3 alusel Urmas Simmile katseaeg 1 aasta 6 kuud, allutades ta

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75

kohaselt on Urmas Simm kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Urmas Simm on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 kohaselt määrata, et Urmas Simm on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on taoliste tegude edaspidine ära hoidmine. 3

§ 75

lg 4 alusel määrata Urmas Simmile katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (Viljandi Haiglasse pöördumisel registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil alko@vmh.ee) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 424

lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega.

§ 424

lg 4 sätestab, et

§ 424

lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Urmas Simmi kaitsja esinemise eest prokuratuuris on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 60 eurot. Süüdistatava Urmas Simmi kaitsja on esitanud kohtus taotlused riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks: 28.02.2019 esitatud taotluste kohaselt summas 30 eurot (s.h. käibemaks 5 eurot) ja summas 108 eurot (s.h. käibemaks 18 eurot), millist summat kohus korrigeerib kuna kaitsja osutatud õigusabi summade liitmisel tuleb summaks kokku 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot ja seega kujuneb lõplikuks summaks 120 eurot ja 27.05.2019 esitatud taotluse kohaselt summas 120 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 4 Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1140 eurot: sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 330 eurot Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb tühistada ning vabastada ta kohtuotsuse kuulutamisega koheselt vahi alt. Urmas Simm on kahtlustatavana kinni peetud 30.-31.05.2018 ja 24.-27.05.2019, seega on Urmas Simm viibinud eelvangistuses 6 päeva.

§ 68lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5