2-18-11971 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-11971 Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2019, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi L V hagi M V vastu abielu lahutamise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Kohtuistungi aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: L V (ik XXXXX) Kostja: M V (ik XXXXX) RESOLUTSIOON
- Jätta L V hagi M V vastu abielu lahutamise nõudes läbivaatamata.
- Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses L V kanda.
- Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
- Vabastada L V tsiviilasjas nr 2-18-11971 menetluskulude, riigilõivu 100 (ükssada) eurot, riigituludesse tasumise kohustusest ning jätta L V menetlusabi kulud 100 (ükssada) eurot Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1
(3)2-18-11971 Viru Maakohtu menetluses on L V hagi M V vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja esitas kohtule avalduse, milles võttis hagi tagasi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 424 lg 1 kohaselt, hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hageja esitas kohtule avalduse, milles võttis hagiavalduse tagasi. Hageja võttis hagi tagasi omal soovil. Kostja hagi tagasivõtmise osas vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt, kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 168 lg 4, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja soovib hagi tagasi võtta omal soovil, seega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus hageja kanda, ei nõudnud kohus hagejalt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitatud. Seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu 12. septembri 2018 määrusega anti hagejale menetlusabi ja vabastati riigilõivu summas 100 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS 190 lg 4, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda (s.o hageja menetlusabi kulud hageja endi kanda) ning kuna hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse asja läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hagejalt välja riigituludesse täies ulatuses. Lähtuvalt TsMS § 190 lg 7, käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 2
(3)2-18-11971 Menetlusabi oli hagejale antud septembris 2018, s.o seitse kuud tagasi. Menetlusabi taotluse lahendamisel tuvastas kohus, et hageja ainsaks sissetulekuks on hageja sotsiaaltoetused/peretoetused ning hageja laste toetused. Hageja ülalpidamisel on kolm alaealist last. Kohus asus seisukohale, et hageja perekonna sissetulek kuulub hageja ja tema alaealiste laste minimaalse elukorralduse tagamiseks. Kohus tuvastas, et hagejal puuduvad muu vara ja sissetulekud, mida oleks võimalik arvestada taotleja maksevõime hindamisel ja/või millele seadus võimaldaks pöörata sissenõuet. Kohus leiab, et hageja varanduslik seisund ei saanud tsiviilasja menetluse jooksul märkimisväärselt muutuda. Kohus loeb hageja majandusliku olukorra mõjuvaks põhjuseks, et vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Seega vabastab kohus hageja TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude –riigilõivu 100 eurot riigituludesse tasumise kohustusest ning jätab hageja menetlusabi kulud summas 100 eurot Eesti Vabariigi kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3
(3)