Obsah (6)

§ 118§ 68§ 65§ 4§ 76§ 141

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2019, Võru Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-14-6073 Kriminaalas

§ 118lg 1 p 1 järgi ning teda karistati vangistusega neli aastat. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat 1 karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti A. Kõlli karistuseks kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.–22.

jaanuar 2014, s.o kolm päeva karistusaja hulka ja mõisteti A. Kõlli kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65lg 1 alusel moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu 14.

juuli 2015 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistusega 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõisteti A. Kõlli liitkaristuseks kolm aastat ja kaks kuud vangistust. A. Kõllit kohustati ilmuma karistuse kandmiseks vanglasse kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. A. Kõlli karistuse kandmise aja algust tuli arvata alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.

1. Kohus saatis
2. septembril 2015 A. Kõllile teatise, milles kohustas teda ilmuma Tartu Vanglasse karistust kandma
3. oktoobril
4. A. Kõlli ei ilmunud kohust saadetud teatises märgitud ajal vanglasse karistust kandma, mistõttu tegi Tartu Vangla
5. oktoobril 2015 Politseija Piirivalveametile taotluse A. Kõlli sundtoomiseks vanglasse. Kuna Politsei- ja Piirivalveametil ei õnnestunud A. Kõllit vanglasse sundkorras tuua ning politsei ei teadnud A. Kõlli tegelikku viibimiskohta, tegi Tartu Vangla
6. oktoobril 2015 kohtule taotluse A. Kõlli tagaotsitavaks kuulutamiseks. Tartu Maakohtu
7. oktoobri 2015 määrusega kuulutati A. Kõlli tagaotsitavaks, sest Tartu Vangla taotluses märgitud asjaolude põhjal oli alust arvata, et A. Kõlli on hakanud kõrvale hoidma temale Tartu Maakohtu
8. septembri 2015 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt. Politsei pidas A. Kõlli kinni
9. jaanuaril 2017 ja toimetas tema Võru arestikambrisse. Sealt viidi ta Tartu Vanglasse
10. jaanuaril
11. Seega algas A. Kõlli karistuse kandmise aeg
12. jaanuaril 2017 ja see lõpeb
13. märtsil
16. märtsil 2019 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid A. Kõlli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Neist ilmneb järgnev teave.
17. Vangla hinnangul seisneb A. Kõlli ohtlikkus mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, raskete kehavigastuste tekitamises ja seksuaalvägivalda sisaldavates kuritegudes. Uue kuriteo toimepanemise oht on kõige tõenäolisem, kui A. Kõlli on majanduslikus raskes olukorras ja kui ta tarvitab alkoholi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 53%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 49% ja uue seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on 41–62%. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
18. A. Kõllit on kriminaalkorras karistatud viieteistkümnel korral, millest kümme karistust on arhiveeritud. Ta kannab vangistust kuuendat korda. Varem on teda karistatud varguste, ärandamiste, vägivallaga avaliku varguse, joobes juhtimiste, vägistamise, karistuse kandmisest kõrvale hoidmise ja süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara omandamise eest. Praegu kannab ta vangistust raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Varasemate kuritegude soodustegurid olid grupi mõju, majandusliku kasu saamise eesmärk ja sõltuvusprobleemid. Praeguse kuriteo soodustegurid olid alkoholi kuritarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus.
19. A. Kõlli läbis vangistuse ajal kutseõppe puhastusteenindaja erialal ja sooritas kutseeksami. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Vihajuhtimine. Ta osales vangla majandustöödel ajavahemikel
20. juuni 2017 kuni
21. detsember 2017 ja
22. jaanuar 2018 kuni
23. aprill 2018 ja alates
24. novembrist 2018 osaleb ta majandusabitöödel käskkirja alusel, millega lubatakse tal liikuda järelevalveta.
25. veebruaril 2019 vesteldi kinnipeetavaga elukoha probleemist. Seejärel võeti ühendust M. S. E. H. turvakoduga, mille juhataja kinnitas, et nad 2 pakuvad kinnipeetavale vabanemisel elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx.
26. jaanuaril 2019 vesteldi taas kinnipeetavaga, kes ütles, et ta soovib alustada elu varasemast tutvusringkonnast võimalikult kaugel, et saada jalad alla ja elada seaduskuulekalt. A. Kõllil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
27. A. Kõlli saab vabanemisel elama asuda M. S. E. H. turvakodus, mille asukoht on xxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxx turvakodu juhataja saatis e-kirja teel kinnituse, et xxxxxxxx turvakodus on vaba koht A. Kõlli jaoks. Turvakodus on kahekohalised toad ja ööbimiskorrusel on ühine pesuruum, pesumasin, pesukuivati, ühised wc-d ja suur puhkeruum. Allkorrusel on suur söögisaal ühendatud köögiga ja turvakodu juurde kuuluvad ka puidutöökoda ja saun. Turvakodus töötab palgaline kokk ja vaid nädalavahetustel soojendavad elanikud endale toitu. Vajadusel varustatakse elanikud riietusega nii tööaja kui ka vaba aja jaoks. Elanikud koristavad maja stendil oleva graafiku järgi ja iga elanik hoiab korras oma toa. Elanikele rakendatakse ka tööpraktikat ja elanikel tuleb teha erinevaid töid nagu näiteks küttepuude tegemine talveks. Keskmine viibimisaeg turvakodus on üks aasta, kuid vastavalt inimesele ja olukorrale võib see aeg olla ka lühem või pikem. A. Kõllil puudub vabanemisel kindel töökoht. Ta plaanib ennast arvele võtta Töötukassas ja asuda otsima erialast tööd puhastusteenindajana. Töökoha leidmiseni on ta hõivatud erinevate tegevustega xxxxxxxx turvakodus.
28. veebruari 2018 seisuga on tal tasumata rahalisi nõudeid 5052,82 euro ulatuses.
29. A. Kõlli lähedaste hulka kuuluvad viis last, ema, õde, kaks venda ja onu. Vangistuse tõttu on A. Kõllil katkenud suhted elukaaslasega. Kinnipeetaval on head suhted ema, õe, vendade ja onuga ning ema ja õde on teda rahaliselt toetanud. Ta suhtleb lastega nii palju, kui see on vanglas võimalik. Ta ei toeta lapsi rahaliselt. Tema tutvusringkonda kuuluvad nii seaduskuulekad inimesed kui ka kuritegeliku mineviku ja mõttelaadiga inimesed. Kuna ta ei suuda alati ennast kehtestada kuritegeliku mõttelaadiga tuttavate suhtes, asub ta elama teise linna.
30. A. Kõlli on kõik kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Kinnipeetav hakkas koos sõpradega alkoholi regulaarselt tarvitama 15–16aastaselt. Ta mõistab, millised on alkoholi tarvitamise tagajärjed ja alkoholi mõju, kuid ta pisendab probleemide tõsidust ja hulka. Ta mõistab, et tema peamiseks riskiteguriks on alkoholi tarvitamine ja ta peab alkoholi tarvitamisest loobuma. Ta vajab alkoholi tarvitamisest loobumiseks kõrvalist abi ja suunamist. Ta kahetseb oma tegu ja peab seda häbiväärseks, kuid samas üritab oma osalust vähendada ja ajada süü kannatanu peale. A. Kõllil on vanusele vastavad sotsiaalsed oskused ja ta on vestlusel avatud. Ta on enesekeskne ja tundlik, kuid oma tunded varjab ta ükskõiksuse maski taha. Ta suudab tavaolukorras kontrollida oma emotsioone ja käituda viisakalt. Alkoholijoobes võivad tal vallanduda emotsioonid ja ta võib alkoholijoobes käituda impulsiivselt tagajärgedele mõtlemata. Ta suudab teadvustada oma probleeme, kuid nõrga motivatsiooni tõttu pole ta eriti pingutanud, et muuta senist eluviisi. Praegu soovib ta muuta oma eluviisi ja seaduskuuleka elu alustamiseks valis ta elukoha, mis asub vanast tutvusringkonnast kaugel.
31. Kriminaalhooldusametnik leidis, et A Kõllile tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll
32. märtsini
33. A. Kõllil tuleb keelata alkoholi tarvitamine ja teda tuleb kohustada otsima endale töökoha kahe nädala jooksul peale vabanemist või võtma ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vabanemist ja osalema sotsiaalprogrammis. 3 Kohtumenetluse poolte seisukohad
34. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et A. Kõlli tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, sest A. Kõllit on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, ta kannab vangistust kuuendat korda, ta on kõik kuriteod sooritanud alkoholi joobes, ta pani varavastased kuriteod toime majandusliku kasu saamiseks, tal puudub vabanemisel kindel töökoht ja sissetulek, vangla arvates on tema kõrgohtlik ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge ning vangla iseloomustusest ei nähtu selliseid uusi asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et seekordne vangistus on mõjunud talle positiivselt ja ta käitub edaspidi seaduskuulekalt. Süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud sotsiaalprogrammide läbimine, eriala omandamine, osalemine tööhõives, kindel elukoht ja lähedaste toetus ei kaalu üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Kindel elukoht ja toetavad lähedased olid A. Kõllil ka varem, kuid need asjaolud ei suutnud teda seaduskuulekal teel hoida. A. Kõlli vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenevast süü suurusest.
35. A. Kõlli ütles kohtuistungil, et ta tahab vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ta soovib minna elama uude elukohta. Ta on mõistnud, et peab alkoholist eemale hoidma.
36. Kinnipeetava kaitsja leidis, et A. Kõlli tuleks vabastada. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa võtta arvesse toime pandud kuritegusid, vaid isiku käitumist vanglas ja tulevasi elutingimusi. Need on A. Kõllil optimaalsed. Kohtu seisukoht
37. Kohus jätab A. Kõlli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja seda järgnevatel põhjustel.
38. A. Kõlli kannab karistust

§ 118

lg 1 p 1, § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 ja § 202 lg 2 p 1 järgi.

§ 118

lg 1 p 1 on oma sanktsioonist ja

§ 4lg-st 2 tulenevalt esimese astme kuritegu.

Seega kannab A. Kõlli karistust muu hulgas esimese astme kuriteo eest.

§ 76

lg 2 p 2 järgi võib kohus esimese astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. A. Kõlli on temale mõistetud kolme aasta ja kahe kuu pikkusest vangistusest ära kandnud rohkem kui kaks aastat ja kaks kuud. Sega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku temale mõistetud karistusajast ja see ületab nelja kuud. Kinnipeetava karistusajani lõpuni on rohkem kui kaks kuud. Niisiis on formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 16. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nii eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust 4 süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Samasugusele seisukohale on asutud ka õiguskirjanduses (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1) ja seda on leidnud ka Riigikohus (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; RKKKm 1-09-14104/142, p 21). Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) niisiis olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja (nii sisuliselt ka RKKKm 1-09-14104/142, p 20).
2. Mida raskeimaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi. Tulevaste kuritegude laadi peab prognoosima eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Niisiis on väär kaitsja istungil esitatud seisukoht, et toime pandud kuriteod tähtsust ei oma: need on suure tähtsusega. Seda kinnitab ka

§ 76lg 4 tekst, milles kõneldakse otsesõnu kuriteo toimepanemise asjaoludest.

A. Kõlli on sooritanud väga erinvaid kuritegusid. Muu hulgas on ta aga pannud toime kaks rasket kuritegu: raskendavatel asjaolude vägistamise (

§ 141

lg 2) ja raske tervisekahjustuse tekitamise (

§ 118lg 1 p 1).

Sealjuures oli viimati nimetatu (täpsemalt teisele inimesele noaga rindkerre löömine) A. Kõlli viimati toime pandud kuritegu. See tähendab seda, et A. Kõlli saab ennetähtaegselt vabastada vaid siis, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väike. Seda see aga ei ole.

1. Uute kuritegude ohu allikas on alkohol, sest A. Kõlli on oma kuriteod toime pannud alkoholijoobes. On kõigiti tõenäoline, et A. Kõlli hakkab vabanedes uuesti alkoholi tarvitama. Kui ta seda teeb, on omakorda igati tõenäoline see, et peagi järgnevad uued kuriteod.
2. Tõsi, on mõningaid asjaolusid, mis annavad aluse loota, et A. Kõlli enam alkoholi ei joo. Eeskätt tuleb pöörata tähelepanu sellele, et A. Kõlli soovib minna elama uude kohta. Selline elukohavahetus tähendab, et A. Kõlli ei puutu enam kokku n-ö vanade sõpradega, kellega koos ta võib alkoholi tarvitama hakata. Ka ei saa jätta tähelepanuta seda, et kinnipeetav on vanglas olles läbinud paar programmi. Nende käigus võis ta õppida midagi sellist, mis aitab tal edaspidi alkoholist eemal olla. Positiivne on ka puhastusteenindajaks õppimine: see suurendab võimalust leida tööd (ja töö vähendaks retsidiivsusriski: vt käesoleva määruse p 23). Siiski ei saa nende asjaolude põhjal jõuda kuidagi järeldusele, et A. Kõllist lähtuv uute kuritegude oht on väga madal (nagu praegu vabastamiseks vaja oleks: vt käesoleva määruse p 17). Selleks on negatiivseid faktoreid liiga palju ja need on liiga suure kaaluga.
3. Kuidagi ei saa mööda vaadata sellest, et A. Kõllit on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja et vanglas on ta juba kuuendat korda. Need asjaolud viitavad tugevasti sellele, et ka praegune karistus iseenesest ega vangistus spetsiifiliselt A. Kõllit õiguskuulekale teele ei suuna: varasemad seda ju teinud ei ole.
4. A. Kõlli alkoholiprobleemi pikaajalisust ja tõsidust arvestades on väga kaheldav, kas süüdimõistetu suudab hoiduda alkoholist sellele lihtsalt „ei“ öeldes (nagu A. Kõlli ise loodab). Paistab, et A. Kõllil oleks mõistlik pöörduda vastavale ravile. Kui aga A. Kõlli seda teebki, pole ka ravi õnnestumine sugugi mitte kindel: ravi pole n-ö võluvits ja võib ebaõnnestuda. Seega paistab, et A. Kõlli lootus alkoholivabale elule – mis iseenesest on positiivne – ei püsi objektiivselt vaadeldes kuigivõrd kindlal alusel. 5
5. Ka tuleb märkida seda, et A. Kõlli ei hakkaks elama ühegi lähedase inimesega, kes teda vajadusel toetada saaks ja alkoholist eemal hoida suudaks.
6. Negatiivne on seegi, et xxxxxxxx ei ole A. Kõllil mingit konkreetset tööd. Võib juhtuda, et süüdimõistetu lootus mingisugune töö leida ei täitu. See aga kätkeb endas olulist alkoholi tarvitama hakkamise riski. Nimelt võib A. Kõlli oma suurt hulka jõudeaega hakata sisustama nii, nagu ta seda sama hästi kui terve oma (vabaduses veedetud) elu teinud on: alkoholi tarvitades.
7. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et A. Kõllist lähtuv uute kuritegude risk on sedavõrd kõrge, et teda ei ole võimalik ennetähtaegselt vabastada.
8. Süüdimõistetu kaitsja Heiki Kuningas esitas kohtule kirjaliku taotluse 162,96 eurose riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. See taotlus tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4, riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 2, § 21 lg 3 ja § 22 lg 3 ning justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-te 4, 5 ja 10, § 7 lg 4, 151 lg 1 p 2 ning § 17 alusel rahuldada ehk taotletud summa tuleb arvata menetluskulu hulka. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri otsesõnu seda, kelle kanda see menetluskulu jääb. Sellele küsimusele vastamisel tuleb lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. veebruari
10. a määrusest nr 3-1-1-1-16, kus on analüüsitud menetluskulude hüvitamist karistusjärgse käitumiskontrolli puhul. Riigikohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmise korral jääb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 alusel riigi kanda, sest a) kohtul on selles menetluses suur diskretsiooniõigus, b) menetlus toimub kinnipeetava tahtest sõltumata ja c) menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, mistõttu ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja (vt p 9). Ennetähtaegse vabastamise korral esinevad samuti käesoleva määruse eelmises lauses viidatud alused a ja b. Küll aga ei esine alust c, sest ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa kohus isiku olukorda senisest halvemaks muuta. Olukord on suisa vastupidine, sest riik võib vangile vastu tulla ja tema situatsiooni paremaks muuta: vabastada ta enne seda, kui ta on lunastanud oma kuriteo, kandes ära kogu tema süüle vastava karistuse. Seetõttu ei saa panna riigile kohustust kanda ennetähtaegse vabastamise menetluses tekkiv kaitsjatasu. Niisiis tuleb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. veebruari
12. a määruse nr 3-1-1-1-16 p 9.3 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A. Kõllilt. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ 6