RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 5-19-31 12. juuni 2019 E

) § 69 lõikele

2. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebus esitatud pärast

§ 70

lõike 1 punktis 1 sätestatud kolmepäevase kaebetähtaja möödumist ning kaebaja ei taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja vaidlustas

1. maist kuni
2. maini 2019 toimunud elektroonilist hääletamist alles
3. mail 2019 kell 00.04 ehk neljandal päeval pärast elektroonilise hääletamise lõppu. Komisjon oli seisukohal, et Euroopa Parlamendi valimistel ei kohaldu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lõige 8, 5-19-31 mille kohaselt juhul, kui tähtpäev satub puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
5. mail 2019 esitas V. Kruve Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale.
6. Vabariigi Valimiskomisjon edastas
7. juunil 2019 V. Kruve kaebuse Riigikohtule. Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palus kohtul jätta kaebus rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHAD
8. Kaebaja jäi Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuse juurde. Kaebaja selgitas, et allkirjastas Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuse tähtaegselt, kuid kaebuse esitaja ei saa kontrollida, palju kulub aega kirja edastamisele. Pole tõendatud, et viivitust ei põhjustanud kirja vastu võtnud server. Kaebuse oleks saanud esitada ka kirjalikult ning sellisel juhul loetakse kaebus esitatuks saatmise kuupäeval, mitte selle kohale jõudmise kuupäeval. Valimiskomisjon ei tohiks arvestada tähtaegu erinevates olukordades erinevalt. Näiteks said elektroonilise hääletamise viimasel päeval valijad hääletada ka pärast seaduses sätestatud tähtaja (kell 18.00) möödumist. Lisaks eeltoodule märkis kaebaja, et Vabariigi Valimiskomisjonil ei olnud kohustust jätta tema kaebus läbi vaatamata ning tähtaja ennistamise taotluse esitamise nõudmine oli asjakohatu, kuna tema kaebust ei menetletud Vabariigi Valimiskomisjonis mitu tundi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsusega on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus. V. Kruve on esitanud Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
10. mai
11. a otsuse nr 106 peale, millega valimiskomisjon jättis läbi vaatamata tema
12. mai
13. a kaebuse. Kaebaja soovib Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamist ja tema
14. mai
15. a kaebuse läbivaatamist ning rahuldamist.
16. Vabariigi Valimiskomisjon jättis V. Kruve kaebuse läbi vaatamata, kuna see ei olnud komisjoni hinnangul esitatud tähtaegselt.

§ 70

lõike 1 punkti 1 kohaselt esitatakse kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest. Vabariigi Valimiskomisjon leidis õigesti, et V. Kruve vaidlustas elektroonilise hääletuse korraldamist 16.–

1. mail 2019 (riigi valimisteenistuse toiming), mistõttu tuli kaebetähtaja arvestamist alustada
2. maist
3. Kaebetähtaja lõpp (tähtpäev) langes seega puhkepäevale (laupäev,
4. mai 2019). Kaebus saabus Vabariigi Valimiskomisjoni serverisse
5. mail
7. Kolleegium leiab, et V. Kruve kaebus oli esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja jooksul, ning põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
8. Euroopa Parlamendi valimise seadus ei sätesta täpsemaid reegleid kaebetähtaja arvutamiseks.

§ 70

lõige 1 nõuab üksnes, et kaebus tuleb Vabariigi Valimiskomisjonile esitada kolme päeva jooksul (vaidlustatava toimingu tegemisest või avalduse läbivaatamisest arvates). Ka Riigikohtule tuleb kaebus esitada kolme päeva jooksul (

§ 701lõige 3).

Riigikohtule esitatud kaebuse puhul tuleb arvestada PSJKS § 48 lõiget 1, mille kohaselt lähtutakse tähtaegade arvutamisel tsiviilkohtumenetluses sätestatud korrast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 62 lõige 1 viitab omakorda tsiviilseadustiku üldosa seadusele ning TsÜS § 136 lõige 8 näeb ette, et juhul, kui tahteavalduse tegemise tähtaja lõpp (tähtpäev) langeb puhkepäevale, lõpeb tähtaeg järgmisel 2

§ 70

lõikes 1 nimetatud kaebuse tähtaja arvutamisel tuleb kohaldada HMS § 33 lõiget 3, mille järgi lõpeb juhul, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval.

1. Selline tõlgendus ei muuda sisutühjaks Euroopa Parlamendi valimise seaduses erinevate tähtaegade määramist päevades või tööpäevades, samuti ei pikenda ebamõistlikult kaebuse lahendamise menetlust Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebetähtaeg pikeneb siis, kui tähtpäev satub puhkepäevale, muudel juhtudel arvatakse puhkepäevad kaebetähtaja sisse. Täpsemalt pikenevad eelkõige kaebetähtajad, mille arvutamine algab neljapäeval või reedel (esimesel juhul pikeneb tähtaeg viie päevani ja teisel juhul nelja päevani). Kui seadusandja siiski leiab, et Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse kaebetähtaega tuleb arvutada erinevalt teistes menetlustes kaebetähtaja arvutamise korrast, tuleks erisus sõnaselgelt seaduses sätestada.
2. Kuna elektroonilise hääletamise toimingu peale kaebuse esitamise tähtaeg langes puhkepäevale (
3. mai 2019), lõppes kaebetähtaeg esmaspäeval,
4. mail
5. Seega oli V. Kruve
6. mai
7. a kaebus tähtaegne ning Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebuse õigusvastaselt läbi vaatamata. Sellest lähtudes ja PSJKS § 46 lõike 1 punktile 1 tuginedes tühistab kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoni
8. mai
9. a otsuse nr 106 ning saadab asja Vabariigi Valimiskomisjonile uueks otsustamiseks. Kolleegium rahuldab V. Kruve
10. mai
11. a kaebuse.
12. Riigikohus on varem juba lahendanud V. Kruve sarnase sisuga kaebuse ega pidanud elektroonilise hääletamise regulatsiooni põhiseadusvastaseks (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
13. oktoobri
14. a otsus asjas nr 5-17-32/2). Kolleegiumi hinnangul ei nähtu praegusest kaebusest asjaolusid, mis võiksid tingida Riigikohtu varasema seisukoha muutmise. Viive Ligi, Eerik Kergandberg, Malle Seppik 3