) § 236 lg 1 järgse kvalifikatsiooni ning Rein Rajastele määratud karistuste osas. 2. Kvalifitseerida Rein Rajastele
lg 1 järgi süüks arvatud tegu ümber
3. Mõista Rein Rajastele
S) § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 85 (kaheksakümmend viis) trahviühikut ehk 340 (kolmsada nelikümmend) eurot ning
lg 1 järgse väärteo eest rahatrahv 100 (ükssada) trahviühikut ehk 400 (nelisada) eurot.
S § 63 lg 3 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot,
lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot ning
Rein Rajastet karistati selle eest, et tema, juhtides 07.10.2018. a kella 13.57 X maakonnas X vallas, X alevikus XXXX asuvas parklas mootorsõidukit Honda Civic registreerimisnumbriga XXX, tagurdas kahel korral külge samas parkivale mootorsõidukile Volkswagen Golf registreerimisnumbriga XXX. Seejärel sõitis ta külge samas parklas parkivale mootorsõidukile Ford Mondeo registreerimisnumbriga XXX. Pärast seda lahkus Rein Rajaste sündmuskohalt, jättes välja selgitamata kahju saaja ning nimetamata varalise kahju tekitamise eest vastutava isiku. Ka ei teatanud ta liiklusõnnetusest politseile. Kõigele lisaks puudus Rein Rajastel vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Oma tegevusega rikkus Rein Rajaste
11.03.2019. a esitas Rein Rajaste Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl 1). Ta tunnistab, et eksis
-i vastu, kuna juhtis autot ilma juhtimisõiguseta, põhjustas avarii, riivates üht sõidukit, ning lahkus sündmuskohalt politseid teavitamata. Teise sõiduki riivamist ta ei mäleta. Samas palub ta kohtul üle vaadata temale määratud karistus, kuna see ületab kiirmenetluses ette nähtud karistuse maksimaalset määra. Kohtuväline menetleja esitas kohtule oma seisukoha (tl 11), milles leiab, et kaebus on põhjendatud. Kõnealuses väärteoasjas on kiirmenetluse otsusega isikule määratud rahatrahv, mis on suurem VTMS § 55 lg 2 p-s 1 sätestatud maksimaalsest ulatusest. Seega tuleb menetlusaluse isiku kaebus rahuldada ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes 2 ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks Rein Rajaste kaebust kirjalikus menetluses – kohus on Lõuna Prefektuurile kui kohtumenetluse teisele poolele saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, vaid on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kõiki faktilisi ja ka õiguslikke asjaolusid, mis on olnud aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Väärtegu
lg 1 järgi
lg 1 näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Tunnistajate D.G.ning K.T.omavahel riimuvad ütlused (vt vastavalt tl 18 pöördel ning 19 pöördel), milles kohtul puudub põhjus kahelda, tõendavad kogumis, et 07.10.
lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, kusjuures
lg 2 p-le 8 vastavalt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Lisaks tuleneb
lg-st 1, et juht ei tohi tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Menetlusaluse isiku ütluste (vt tl 12) kohaselt oli ajal, kui ta hakkas X kaupluse parklast välja sõitma, seal palju sõidukeid ning need olid pargitud tihedalt. Seega oleks menetlusalune isik pidanud parklas olema eriti hoolas ning seal manööverdades veenduma, et see on ohutu ega ohusta teisi liiklejaid ning nende vara. Aset leidnud otsasõidud näitavad, et Rein Rajaste
lg-s 1, § 33 lg 2 p-s 8 ning 49 lg-s 1 toodud hoolsuskohustusi ei täitnud ning pani 3 ettevaatamatusest toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on teisele isikule tekitatud varaline kahju. Väärtegu
järgi
lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kusjuures
Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et ajal, mil Rein Rajaste eelkäsitletud liiklusrikkumise toime pani, puudus tal vastava kategooria juhtimisõigus. Seda tõendab üheselt sõidukilt juhtimise kõrvaldamise otsus (tl 20). Kõnealuse asjaolu on omaks võtnud ka menetlusalune isik ise (vt tema ütlused tl 12). Seega tuleb asuda seisukohale, et lisaks eelnevale oli Rein Rajaste käitumises olemas ka
Kuna Rein Rajaste ilmselgelt teadis, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, siis järelikult subjektiivse külje mõttes pani ta
S § 16 lg 3 mõttes. Väärtegu
lg 1 järgi (kohtuvälise menetleja otsuse järgne kvalifikatsioon)
p-st 2 tuleneb, et liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Järelikult oli olukorra puhul, kus Rein Rajaste juhitud sõiduk sõitis külge parklas seisvatele sõidukitele ning tekitas neile kahjustused, tegu liiklusõnnetusega
p 2 mõttes.
Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab selles osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutule või panema teele ohukolmnurga, samuti peab ta tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu ning esitama liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi (
Kui liiklusõnnetuses on viga või surma saanud inimene, peab juht lisaks teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt, samuti peab ta andma abivajajale oma oskuste piires esmaabi ning kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid (
lg 2), kui aga häirekeskuse teavitamine sündmuskohalt ei ole võimalik ja ei õnnestu korraldada kannatanu toimetamist haiglasse kiirabiga, peab juht juhul, kui see on kannatanule ohutu, viima ta oma sõidukiga haiglasse ning pärast seda viivitamata naasma liiklusõnnetuse kohale (
Juhul kui liiklusõnnetuses inimesed vigastada ei saanud või selles osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli, kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel, kui kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on liiklusõnnetuse ja kahju tekitamise asjaolud (sh kahju eest vastutava isiku), samuti liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud, politseile teatama ei pea (
Kui aga on tegu lahkarvamusega, kui varalise kahju saaja ei ole teada, kui varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või kui varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele (
Sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut 4 haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed (
Jne.
põhjal saab teha järelduse, et selles sätestatud nõuete täitmine eeldab liiklusõnnetuses osalenud sõidukite peatamist ning (vähemalt mingiks ajaks) sündmuskohale jäämist asjaolude selgitamiseks ning vajadusel ka iseseivalt meetmete tarvitusele võtmiseks. Tunnistaja D.G.ütlustest (tl 18 pöördel) aga selgub, et menetlusalune isik Rein Rajaste nii ei toiminud. D.G.ütluste kohaselt väljus tema pärast seda, kui Honda Civic oli Wolksvagen Golfile külge tagurdanud, enda sõidukist, et Honda Civicu juhile toimunust teada anda. See sõiduk aga liikus edasi ning sõitis otsa ka D.G.Ford Mondeole. D.G. avas Honda Civicu ukse ning palus juhil autol seisma jätta. Samuti helistas ta politseisse ning andis toimunust teada. Sel ajal istus aga Honda Civicu juht sõidukisse ning lahkus sündmuskohalt. Kohtuväline menetleja on Rein Rajaste käitumise kvalifitseerinud
lg 1 järgi, mille koosseisu moodustab liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on kvalifikatsiooni määratlemisel eksinud. Tunnistaja D.G.eelviidatud ütluste valguses oli Rein Rajaste käitumises mitte
lg-s 1 loetletud tunnused, vaid
lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu, s.o liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise tunnused. Kohtu sellisele seisukohale pakuvad tuge tunnistaja D.G.poolt väidetu, et nii Honda Civicu juht kui ka kaassõitja olid äratuntavalt joobes (vt tl 18 pöördel). Lisaks leidis eespool tõendamist, et Rein Rajastel puudus tegelikult õigus mootorsõidukit juhtida. Kohtu hinnangul olid need ka põhjused, mis menetlusalune isik Rein Rajaste liiklusõnnetuse toimumise kohalt viivitamata lahkus (põgenes), sest nagu nähtus D.G.ütlustest oli viimane juba politseisse helistanud ning neile toimunust teada andnud. D.G.ütlustele tuginevalt saab väita, et menetlusalune isik sai aru, et ta osales liiklusõnnetuses. Ka Rein Rajaste enda ütlused kinnitavad seda (vt tl 12). Mõistliku isikuna pidi ta aru saama sedagi, et kahjustas sellega ka teisi sõidukeid ning järelikult põhjustas kellelegi varalise kahju. Samuti pidi ta teadma seda, et tal oleks tulnud liiklusõnnetuse kohale jääda. Seega subjektiivsest küljest pani ta oma teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. Kohus ei tuvastanud ühegi teo puhul õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et Rein Rajastet tuleb karistada nii
lg-s 1, § 223 lg-s 1 kui ka
lg-s 1 sätestatud väärtegude eest.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti, § 223 lg 1 rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni ning
S § 47 lg-le 1 vastavalt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtuväline menetleja karistas Rein Rajastet
lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot,
lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot ning
Olgu märgitud, et seejuures rikkus kohtuväline menetleja VTMS § 55 lg 2 p 1, mis sätestab, et kiirmenetluse otsuses võib määrata füüsilisele isikule kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi, kuna eelnevalt nähtuvalt moodustasid Rein Rajastele määratud rahatrahvid kokku 250 trahviühikut. 5 Samas ei olnud tegu ainukese rikkumisega kohtuvälise menetleja poolt. Määrates Rein Rajastele väärteokaristused KarS § 63 lg 3 alusel, rikkus menetleja ka materiaalõigust.
lg 1 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritud teod kujutasid objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist ning järelikult õiguslikus mõttes oli tegu ühe teoga. Seega tulnuks Rein Rajastele
lg 1 ja
S § 63 lg-t 1, mis sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Järelikult oleks Rein Rajastele nende koosseisude lõikes saanud mõista karistuse üksnes
Nimetatud minetused on kõrvaldatavad aga käesoleva kohtuotsusega. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisele lausele vastavalt arvestab kohus karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus
S § 63 lg-t 1 kohaldades Rein Rajaste tegevuses kohus karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei täheldanud. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Rein Rajaste süüd iseloomustab veel see, et ehkki juhtimisõiguseta sõitmise keeldu rikkus ta tahtlikult, pani ta liiklusõnnetuse toime ettevaatamatusest. Arvestada tuleb sedagi, et kuigi tema tegevuse läbi sai kahjustusi kaks teist sõidukit, ei olnud neile tekitatud kahjustused suured ning järelikult ei olnud ka sõidukite omanikele tekitatud varaline kahju suur. Eelnevaid asjaolusid nende koostoimes hinnates võib väita, et Rein Rajaste süü on oluliselt alla keskmist. Samas tuleb sellistesse tegudesse suhtuda täie tähelepanu ja rangusega, kuna nii loata juhtimine kui ka parklas manööverdades liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnas võrdlemisi sagedased käitumisviisid. Viimasest tulenevalt kannab Rein Rajastele mõistetav karistus märkimisväärset üldpreventiivset eesmärki. Arvestades eelnevat, samuti seda, et Rein Rajastel puuduvad eelnevad karistused mitte ainult liiklusalaste rikkumiste eest vaid rikkumiste eest üldse (vt karistusregistri teade tl 31), leiab kohus, et Rein Rajastele tuleb karistuseks mõista rahatrahv keskmisest madalamas määras (keskmine trahvimäär
Seega mõistab kohus Rein Rajastele karistuseks rahatrahvi 85 trahviühikut ehk 340 eurot. Karistus
S §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei täheldanud. Samuti puuduvad KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Rein Rajaste süü suurust objektiivselt vähendab asjaolu, et ta põgenes liiklusõnnetuse kohalt, kus oli tunnistajaid, kelle abil sai toimunu asjaolud siiski välja selgitada ning kahju eest vastutava isiku kindlaks teha. Seega sisulist efekti Rein Rajaste oma teoga ei saavutanud. Samas üldpreventiivses mõttes tuleb ka sellistesse tegudesse suhtuda täie tähelepanu ja rangusega, kuna kahetsusväärsel kombel esineb ikka ja jälle juhte, kes põgenevad 6 liiklusõnnetuse kohalt, et end vastutusest päästa. Sellistest juhtidest õnnestub kätte saada vaid väikene osa ning sellest tulenevalt jäävad tekitatud kahjud kannatanute endi kanda. Seega tuleb karistusega anda ühiskonnale selge märk, et sellised tegusid ei sallita. Arvestades ülal kirjapandut, samuti Rein Rajaste varasemate karistuste puudumist, leiab kohus siingi, et menetlusalusele isikule tuleb karistuseks mõista rahatrahv keskmisest madalamas määras (sellegi teo puhul on keskmine trahvimäär 151,5 trahviühikut). Kohus leiab, et Rein Rajastele oleks õiglaseks karistuseks rahatrahv 110 trahviühikut ehk 440 eurot. Samas on kohtuväline menetleja samadest asjaoludest (ehkki teisest kvalifikatsioonist) lähtuvalt määranud Rein Rajastele väiksema rahatrahvi. Kuna kohus vaatab kohtuvälise menetleja lahendit üle menetlusaluse isiku kaebuse alusel, on ta seotud VTMS § 132 p-ga 2, mis keelab menetlusaluse isiku olukorra raskendamise. Sellest põhimõttest lähtuvalt on kohus seotud kohtuvälise menetleja poolt Rein Rajastele
lg 1 järgi määratud karistusega ega saa seda käesolevas menetluses iseseisvalt suurendada. Seetõttu mõistab kohus Rein Rajastele ka
S § 66 lg 2 kohaselt võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada 1 aastat. Kohtuväline menetleja andis Rein Rajastele võimaluse tasuda rahatrahvid osade kaupa 7 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, määrates viimase osa maksmise tähtajaks 07.10.2019. a. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta rahatrahvide ositi tasumise osas jätta muutmata. Küll aga tuleb muuta nende tasumise tähtaega ning seada see sõltuvusse käesoleva otsuse jõustumisest. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.