RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-9023 Otsuse kuupäev Tartu, 12. juuni 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik Kohtu

) § 251 lg-ga

2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, tuvastades töölepingu ülesütlemise tühisuse ning hageja diskrimineerimise ja ahistamise, ning mõista hagejale välja õiglane hüvitis. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, sest suhtus pooltesse ebavõrdselt. Maakohus teadis, et
3. mai 2018 kohtuistungil tunnistajana ära kuulatud isik on menetluses kostja esindajana, kuid ei teavitanud sellest pooli ja rahuldas kostja tunnistaja ülekuulamise taotluse. Enne tunnistaja ülekuulamise taotluse lahendamist oli maakohus suhelnud kostja esindajaga, kelle ta tunnistajana ära kuulas, e-posti vahendusel. Pärast seda, kui hageja oli
4. mail 2018 esitatud kirjalikus kohtukõnes juhtinud eeltoodule maakohtu tähelepanu, esitas kostja
5. mail 2018 kohtule e-toimiku sama kuupäeva väljavõtte, milles oli tunnistajana ära kuulatud isik e-toimikust kostja lepingulise esindajana eemaldatud viisil, et seda ei nähtunud ka kehtetutest kannetest. Kirjeldatud tegevus on käsitatav kohtutoimiku, arvutisüsteemi või dokumendi võltsimisena, sest e-toimikust eemaldati andmed viisil, mille tulemusena ei ole neid andmeid e-toimikus üldse olnud. Hageja viitas poolte ebavõrdsele kohtlemisele juba
6. mai 2018 kohtuistungil. Lisaks pöördus hageja maakohtu esimehe ja kohtumaja juhi poole järelevalvemenetluse algatamiseks, kuid vastuse kohaselt ei ole asja lahendanud maakohtu kohtunik teadlikult menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus selgitas
7. juunil 2018 hagejale, et kustutamiskande tegi kohtuniku istungisekretär, soovides piirata tunnistajale dokumentide nähtavust, kuid eksis märke tegemisel. Samuti pöördus hageja Justiitsministeeriumi poole ning esitas ka kuriteokaebuse kohtuniku ja 3

§ 27lg 2 alusel asja lahendamisest taandama.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. jaanuari
3. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus järgis maakohtu otsuse põhjendusi ega korranud neid. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid hageja kanda. Lisaks jättis ringkonnakohus rahuldamata hageja taotlused tõendite vastuvõtmiseks, eemaldades need kohtutoimikust, seisukoha esitamise tähtaja ennistamiseks ja tõendite (e-toimiku logide) kogumiseks. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei saa tugineda apellatsioonkaebuses sellele, et maakohtu kohtunik oleks pidanud ennast taandama.

§ 30

kohaselt oleks hageja pidanud esitama kohtuniku taandamise taotluse kohe, kui hageja sai teada taandamise aluseks olevast asjaolust. Hageja kirjeldas apellatsioonkaebuses, et ta sai teada sellest, et kostja oli andnud enda töötajale, kes kuulati tunnistajana kohtumenetluses ära, volituse esindada kostjat selles kohtumenetluses kohtuistungil ning maakohus jätkas tunnistaja ülekuulamist vaatamata sellele, et hageja juhtis sellele tähelepanu. Seega oleks hageja pidanud esitama kohtuniku taandamise taotluse samal kohtuistungil. Kuna hageja ei teinud seda, ei saa ta võimalikule taandamise alusele enam tugineda. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohtu kohtunik oleks tulnud taandada või kohtunik käitus menetluses erapoolikult, kallutatult, lubamatult, ebaeetiliselt, tsiviilkohtumenetluse eesmärkidega vastuolus või muul viisil reegleid rikkudes. Asjaolu, et kohus ei nõustu hageja seisukohtadega või leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, ei anna alust järeldada kohtu erapoolikust või kallutatust. Kohtu tehnilised teenistujad ei kanna kohtute infosüsteemi konkreetseid andmeid ega tee konkreetseid muudatusi ega toiminguid kohtuniku igakordse korralduse alusel. Infosüsteemi kannavad andmeid ning muudavad ja töötlevad andmeid tehnilised teenistujad, kohtunik annab menetluslikke suuniseid. See, kui kohtute infosüsteemist andmed kustutatakse või kaovad, ei anna alust järeldada, et see toimus kohtuniku korraldusel ja kohtunik andis korralduse selleks, et oleks võimalik üht menetlusosalist teisele eelistades koguda ja arvestada tõendit, mis annaks võimaluse lahendada vaidluse erapoolikult ühe menetlusosalise kasuks. 4

§ 162

lg-s 4 sätestatud asjaolusid ei esine, mistõttu jäävad need

§ 162lg 1 järgi hageja kanda MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8.

Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale või teisele ringkonnakohtule või tühistada lisaks ringkonnakohtu otsusele ka maakohtu otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, kellelt mõista välja hageja kõigi kohtuastmete menetluskulu 8580 eurot. Kohtud kohaldasid valesti TLS § 89, § 95, § 97 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 133 ning rikkusid menetlusõiguse norme. Ekslik on järeldus, et hageja koondamine on kehtiv ka etteteatamistähtaja järgimata jätmise korral ning kostja pidi pakkuma hagejale üksnes selliseid töökohti, mis olid vabad tema koondamise ajal, mitte pärast etteteatamistähtaja möödumist vabanevat tööd. Samuti leidsid kohtud valesti, et kostja võis hageja koondada töö ümberkorraldamise tõttu. Kohtud ei hinnanud kostja 11. detsembri 2017. a töökuulutust, milles otsiti juristi. Vale on ka järeldus, et kostja ei diskrimineerinud ega ahistanud hagejat. Kohtud eksisid diskrimineerimise ja ahistamise asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel mh sellega, et ei kuulanud hagejat vande all ära, samas kui rahuldati kostja tunnistajate ülekuulamise taotlus, rikkudes sellega

§ 2681

. Menetluskulude jaotamisel jäeti

§ 162lg 4 valesti kohaldamata.

Menetluskulud oleks tulnud jätta kostja kanda, sest need tekkisid seetõttu, et kostja ei põhjendanud ülesütlemisavaldust kooskõlas TLS § 95 lg-ga 2. Maakohtu tegevus oli vastuolus

§-ga 7 ja oli erapoolik. Kohus soostus kostja taotluse alusel, vaatamata hageja vastuväitele, tunnistaja ülekuulamisega, kes oli varem menetluses kostja esinda ja saanud e-toimiku vahendusel menetlusdokumente. Maakohtu erapoolikusele viitab ka see, et e-toimikust on kustutatud kanded selle kohta, et tunnistajana ülekuulatud isik kostjat esindas.

1. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda, kellelt mõista välja kostja kassatsiooniastme menetluskulu 3388 eurot ja viivis. Maakohus lahendas asja objektiivselt, tuginedes asjas esitatud tõenditele. Ringkonnakohus leidis, et hageja väited on alusetud ja mitte miski ei viita maakohtu erapoolikusele või kostja eelistamisele. Kohtud lahendasid töövaidluse õigesti, ei rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud valesti materiaalõigust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tuleb

§ 692

lg 1 p 2 ja lg 5 alusel tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus ning asi saata

§ 691p 4 järgi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. 5

§ 2

kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Seega tuleb kohtul mh tagada, et kohtulahend oleks kooskõlas õigusaktide ja kohtupraktikaga ning lahendi tegemisel järgitaks kohtumenetluse üldpõhimõtteid ja menetlusõiguse norme.

§ 7

kohaselt on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. See tähendab, et menetlus peab olema korraldatud viisil, mis tagab pooltele vähemalt eelduslikult võrdsed võimalused edu saavutamiseks. Kohus peab menetluse juhina pidevalt kontrollima, et pooltel oleks menetlusõiguste teostamiseks võrdsed võimalused, ning vajaduse korral võtma kasutusele meetmeid selle tagamiseks. Poolte võrdsuse tagamiseks sätestab kohtute seaduse § 70 kohtuniku kohustuse täita oma ametikohustusi erapooletult. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukoha järgi tähendab erapooletus seda, et kohus on vaba eelarvamustest ega ole subjektiivne (vt nt

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 17056/06: Micallef vs. Malta, p 93). Seejuures on EIK korduvalt rõhutanud, et erapooletuse puhul on oluline näivus, st et kohus mitte ainult ei oleks, vaid ka näiks erapooletu (vt nt
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 29369/10: Morice vs. Prantsusmaa, p 78). Kohus peab õigusemõistmisel olema erapooletu ja õiglane ning peab püüdma sellisena ka näida mõistlikule kõrvalseisjale.
5. Kolleegiumi arvates annavad tsiviilasja materjalid küllaldase aluse kahelda asja lahendanud maakohtu erapooletuses. Kolleegiumi hinnangul ei näi asja menetlenud kohus erapooletu, kuna põhjendamatult jäeti tähelepanuta hageja väited kostja esindaja e-toimikusse kantud andmete muutmise kohta. Tsiviiltoimikust nähtuvalt kuulas maakohus
6. mai
7. a kohtuistungil tunnistajana üle isiku, kes osales menetluses kostja esindajana ning kellele oli seetõttu vähemalt kuni
8. aprillini 2018 toimetatud kätte kostja menetlusdokumente (nt II kd, tl 62, tl 89–90, tl 77–83). Pärast tunnistajate ülekuulamist otsustas kohus jätkata poolte nõusolekul menetlust kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtaja kirjalike seisukohtade esitamiseks ja teatas kohtuotsuse tegemise tähtpäeva (II kd, tl 90). Hageja esitas
9. mail 2018 oma kirjaliku kohtukõne, milles juhtis mh tähelepanu sellele, et e-toimikust nähtuvalt oli tunnistaja ülekuulamise ajal kostja esindaja, ja palus jätta tema ütlustega arvestamata (II kd, tl 113-124, p-d 19–22). Kostja esitas
10. mail 2018 menetlusdokumendi, milles väitis, et tunnistajana ülekuulatud isik ei ole tema esindaja, ja e-toimiku väljavõtte, milles ei ole tunnistajat kostja esindajana märgitud (II kd, tl 132–135). Samal kuupäeval esitas hageja menetlusdokumendi ja
11. mail 2018 e-toimikust tehtud kuvatõmmise, mille kohaselt oli tunnistaja sel kuupäeval kostja esindaja (II kd, tl 137–140). Maakohus jättis
12. juuni
13. a otsuses tunnistajana ülekuulatud kostja esindaja ütlustega

§ 251lg-le 1 tuginedes arvestamata.

Samas ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks vastanud poolte pärast kohtuistungit esitatud väidetele ja hinnanud tõendeid, mis viitavad e-toimikusse kantud andmete tagasiulatuvale muutmisele. Kuigi hageja on apellatsioonkaebuses viidanud mh sellele, et maakohus selgitas talle

1. juunil 2018, et kustutamiskande tegi kohtuniku istungisekretär, kes soovides piirata tunnistajale dokumentide nähtavust, eksis märke tegemisel (II kd, tl 159 pöördel, p 22), ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et asja lahendanud kohtunik oleks hageja sellekohastele väidetele vastanud. Apellatsioonkaebuse kohaselt vastas
2. juunil 2018 hageja avaldusele kohtu esimehe kohusetäitja. Maakohus ei käsitlenud e-toimiku andmete muutmist ka kohtuotsuses.
3. Erapooletu kohtumenetluse ühe tagamise vahendina on

§ 333

lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õigus esitada vastuväiteid kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti menetlussätete rikkumise kohta. Menetlusosaline võib vastuväites tugineda mh sellele, et kohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse olulist põhimõtet (

§ 333lg 4). Vastuväite esitamise võimalus 6

§-s 2 nimetatud eesmärke lahendada tsiviilasi õigesti ja kiiresti ning takistab menetlusõiguste teostamist halvas usus. Kolleegiumi arvates on hageja 25. mai 2018 seisukoht koos tõendiga, millest nähtub e-toimiku andmete muutmine, käsitatav vastuväitena kohtu tegevuse kohta, mille maakohus oleks pidanud lahendama kooskõlas

§ 333lg 1 teises lauses sätestatuga.

Maakohus ei ole hageja vastuväidet lahendanud määrusega ega ka kohtuotsuses, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse normi. 14. Hageja esitas e-toimiku kannete tagasiulatuva muutmise asjaolud apellatsioonkaebuses, pidades andmete sellist muutmist kohtutoimiku, arvutisüsteemi või dokumendi võltsimiseks. Lisaks esitas hageja pärast apellatsioonitähtaja möödumist ringkonnakohtule taotluse koguda e-toimiku logiandmeid, et tõendada, kes muutis e-toimiku kandeid. Kuivõrd hageja väidetest nähtuvalt võis maakohus olla rikkunud tsiviilkohtumenetluse olulist põhimõtet (eelkõige

§ 7

), ei kohaldu hageja vastuväitele

§ 333lg-tes 2 ja 3 sätestatud piirangud.

Seega võis hageja tugineda veale maakohtu tegevuses ka otsuse peale edasi kaevates (

§ 333lg 4).

Ringkonnakohus ei ole märkinud, et hageja

1. mai
2. a seisukohas või apellatsioonkaebuses esitatud väited on vastuväiteks

§ 333lg 1 tähenduses.

Samas on ringkonnakohus e-toimiku andmete muutmist kohtuotsuses käsitlenud. Ringkonnakohus leidis, et e-toimikusse kantud andmete kustutamine või kadumine ei tähenda, et kohtunik oleks olnud erapoolik. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei tee kohtuteenistujad e-toimikusse kandeid kohtuniku igakordse korralduse alusel, vaid kohtunik annab menetluslikke suuniseid ja e-toimiku kandeid teevad kohtuteenistujad. Hageja taotluse koguda e-toimiku logiandmeid jättis ringkonnakohus rahuldamata põhjendustega, et selle taotluse pidanuks hageja esitama maakohtus, mil tal tekkis kahtlus kohtuniku erapoolikuses, või hiljemalt apellatsioonitähtaja jooksul, ning hageja ei ole põhistanud, miks ta ei saanud ise e-toimiku andmeid esitada. Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohtu need põhjendused asjakohased. Õigust mõistab ja tsiviilasja menetlemist maakohtus juhib asja lahendav kohtunik (

§ 16

). Asjaolu, et õigusemõistmist ja kohtumenetluse toimingute tegemist abistavad kohtuteenistujad teevad e-toimikusse menetlust puudutavaid kandeid, st sisestavad, lisavad, täiendavad, parandavad, tühistavad ja kustutavad menetlusosaliste ja nende esindajate andmeid, ei tähenda, et kohtunik ei peaks tagama tsiviilkohtumenetluse eesmärgi saavutamist ja menetluse erapooletust (

§-d 2 ja 7). Lahendamaks asja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, on kohtu ülesanne mh tagada infosüsteemi menetlust puudutavate kannete õigsus. Sellest, et kohtunik ei anna iga kande tegemiseks kohtuteenistujale iseseisvat korraldust, ei saa järeldada, et kannete tegemine on kohtuteenistuja iseseisev toiming, mis ei ole asja lahendava ja menetlust juhtiva kohtuniku kontrolli all. Lisaks on põhjendamata ringkonnakohtu etteheited, et e-toimiku logiandmed oleks hageja saanud esitada ise või oleks pidanud taotlema nende kogumist maakohtus. E-toimiku kannete muutmine nähtus mõlema poole maakohtule esitatud menetlusdokumentidest ja nende lisadest. Maakohus oli jätnud need asjaolud

§ 333lg-t 1 rikkudes tähelepanuta.

Samuti leiab kolleegium, et kui pooled on esitanud kohtule asjaolud või tõendid, millest nähtub kohtu kasutatava infosüsteemi menetlusandmete muutmine, on kohtul kooskõlas

§-des 2 ja 7 sätestatuga kohustus selgitada välja kannete muutmise asjaolud, et tagada õigusemõistmisel poolte võrdne kohtlemine ja välistada võimalus, et kohus oleks või näiks erapoolik. Jättes kasutamata võimaluse kontrollida e-toimiku kandeid ja nende muutmise ajalugu, ei teinud ka ringkonnakohus kõike vajalikku, et tagada õiglase ja erapooletuna näiv kohtupidamine. 7

§-s 2 sätestatud eesmärk lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, samuti et õigusemõistmine oleks ja ka näiks nii menetlusosalistele kui ka kõrvalseisjatele õiglane ja erapooletu (

§ 7

), peab kohus menetlema tsiviilasja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtete ja menetlusõiguse normidega.

1. Kuna kolleegium tühistab maa- ja ringkonnakohtu otsused menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu sõltumata kassatsioonkaebuse muudest väidetest, ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei võta kolleegium seisukohta hageja kassatsioonkaebuses esitatud muude väidete kohta. Tsiviilasja uuel läbivaatamisel peab maakohus järgima mh ka tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtteid.
2. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

18. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Jaak Luik (allkirjastatud digitaalselt) Ants Kull (allkirjastatud digitaalselt) Malle Seppik (allkirjastatud digitaalselt) 8