RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-14496 Otsuse kuupäev Tartu, 12. juuni 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Malle Sepp

) § 654 lg 6). Apellatsioonkaebuses kordab hageja oma varem antud selgitusi nii faktiliste asjaolude kui ka õigusliku olukorra kohta. Maakohus on hageja väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Nõus saab olla maakohtu järeldusega, et pooltevaheline müügileping lõppes automaatselt määruse § 8 lg 2 alusel ja selle tingis võrgulepingu lõppemine. Tuvastushagi esemeks on lepingulise õigussuhte olemasolu. Kostja ei öelnud lepingut üles, vaid teavitas hagejat müügilepingu lõppemisest. Seega on hagi jäetud õigesti rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et ta ei saa otsustada hageja ja menetlusvälise isiku lepingulise õigussuhte olemasolu üle. Kui lepingupool on teinud tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, siis on poolel õiguslik huvi esitada tuvastushagi, et saada selgust, kas leping kehtib. Isegi kui maakohus oleks otsuse põhjendavas osas tuvastanud võrgulepingu ülesütlemise tühisuse, ei oleks võrgulepingu pooleks olev kostja selle tuvastatud asjaoluga seotud. Võrgulepingu kehtivust ei saa kindlaks teha kostja vastu esitatud nõude aluseks oleva faktilise asjaoluna, sest tegemist on iseseisva õigussuhtega, mille kehtivus on vaidluse all. 3

§ 457lg 1 kohaselt on kohtulahend täitmiseks kohustuslik vaid menetlusosalistele.

Praeguses asjas kostjaga sõlmitud lepingu hindamisel võetud seisukohad ei mõjuta hageja ja AS-i Gaasivõrgud vahelisi õigusi ja kohustusi.

1. Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu otsused tuleb

§ 691

p 2 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.

1. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas praeguses asjas saab kohus pooltevahelise gaasi müügilepingu kehtivuse üle otsustamisel hinnata seda, kas hagejal on kehtiv leping võrguteenuse osutajaga (AS-iga Gaasivõrgud). Kostja on välja toonud, et gaasi müügilepingu tüüptingimuste p 1.4 järgi on gaasi müügi alustamise ja üleandmise eeltingimus, et gaasi ostja oleks sõlminud kehtiva võrgulepingu tarbimiskoha mõõtepunkti jaoks. Et AS Gaasivõrgud on hagejaga sõlmitud võrguteenuse osutamise lepingu lõpetanud, toob see määruse § 8 lg 2 järgi kaasa müügilepingu lõppemise. Hageja seevastu leiab, et kuna võrguteenuse osutaja ei ole hagejaga sõlmitud võrguteenuse osutamise lepingut kehtivalt üles öelnud, siis ei ole see leping lõppenud ja lepingu lõppemine ei saanud ka müügilepingu lõppemist kaasa tuua. Kohtud leidsid, et kostjaga sõlmitud müügilepingu kehtivuse hindamiseks tuleb anda hinnang ka hageja ja AS-i Gaasivõrgud sõlmitud võrguteenuse osutamise lepingu kehtivusele, kohtud ei saa aga selle lepingu kehtivust tuvastada, kuna AS Gaasivõrgud ei ole asjas menetlusosaline. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
2. Ringkonnakohus leidis õigesti, et tuvastushagi eesmärk on teha siduvalt kindlaks mingi õigussuhte olemasolu või puudumine (

§ 368lg 1).

Praeguses asjas taotleb hageja, et kohus tuvastaks tema ja kostja vahelise õigussuhte. Täpsemalt vaieldakse selle üle, kas pooltel on gaasi müügilepingust tulenev õigussuhe või on see õigussuhe võrguteenuse osutamise lepingu ülesütlemise tõttu lõppenud. Seega sõltub pooltel õigussuhte olemasolu või puudumine sellest, kas hagejal on õigussuhe isikuga (AS-iga Gaasivõrgud), kes ei ole vaidluses menetlusosaliseks. Sellises olukorras saab hageja kostja vastu esitatud tuvastushagis tugineda sellele, et tal on menetlusvälise isikuga kehtiv leping. Võrguteenuse osutamise lepingu kehtivuse hindamine müügilepingu kehtivuse alussuhtena ei eelda seda, et hageja oleks esitanud hagi ka võrgulepingu pooleks oleva AS-i Gaasivõrgud vastu. 4

§ 457

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik vaid menetlusosalistele osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Et AS Gaasivõrgud ei ole asjas menetlusosaline, siis ei ole tehtav otsus talle siduv ning ekslik on kohtute seisukoht, et võrguteenuse osutamise lepingu kui müügilepingu alussuhte kehtivuse hindamine praeguses asjas võiks kahjustada AS-i Gaasivõrgud õigusi. Praeguses menetluses võrguteenuse osutamise lepingu kehtivuse kohta väljendatud seisukohad ei oleks siduvad ka AS-i Gaasivõrgud vastu esitatud hagis, milles hagetaks võrguteenuse osutamise lepingu kehtivuse tuvastamist. 14. Eelnevast järeldub ühtlasi, et kohtute põhjendused hagi rahuldamata jätmiseks ei ole õiged, sest kostja vastu esitatud hagi menetlemisel saab võrguteenuse osutamise lepingu kehtivust müügilepingu kehtivuse eeldusena hinnata ka siis, kui AS Gaasivõrgud ei ole menetlusosaline. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu järeldusega, nagu ei saaks hageja praeguse hagiga saavutada oma eesmärki, sest hageja eesmärgiks on siduvalt tuvastada müügilepingu, mitte võrguteenuse osutamise lepingu kehtivus (vt p 12). Kohtute põhjendused on ka vastuolulised, sest väites, et võrguteenuse osutamise lepingu kehtivust ei saa vaidlusaluses asjas hinnata, on kohtud seda ometi teinud, kui on lähtunud eeldusest, et võrguteenuse osutamise leping lõppes AS-i Gaasivõrgud ülesütlemise avalduse tõttu, ja järeldanud, et see tõi kaasa müügilepingu lõppemise. Nii on seisukoht, et vaidlusaluses asjas ei saa võrguteenuse osutamise lepingu kehtivust hinnata, vastuolus hagi rahuldamata jätmise sisulise põhjendusega. Õigustatud huvi korral võib isik esitada tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kuid tal ei ole kohustust seda teha (

§ 368lg 1).

Kohtud ei ole asjakohaselt põhjendanud, et kostja ja AS Gaasivõrgud oleksid vaidlusaluse õigussuhte osalised selliselt, et õigussuhet saaks tuvastada üksnes nende suhtes ühiselt.

1. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hinnang pooltevahelise gaasi müügilepingu kehtivusele, arvestades kolleegiumi seisukohti õiguse kohaldamise kohta.
2. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 kohaselt maakohtu otsustada.

17. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon

§ 149

lg 4 esimese lause kohaselt tagastada.

§ 149

lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. Peeter Jerofejev (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Luik (allkirjastatud digitaalselt) Malle Seppik (allkirjastatud digitaalselt) 5