KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 21.05.2019 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-18-514 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlgid Valentina MICHELSON Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaadi abi Irina GROMTSEV Asja läbivaatamise kuupäevad 09.04.2019 13.05.2019 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Pavel ŽEVNEROVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Pavel ŽEVNEROV sünd. 16.09.1990, isikukood 39009162227, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 19.03.2018 ja lõpp 06.12.2019 Jätta Pavel ŽEVNEROV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja (vandeadvokaadi abi Irina GROMTSEV) taotlus, määrata tema poolt Pavel ŽEVNEROVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 60 (kuuskümmend) eurot. Välja mõista Pavel ŽEVNEROVILT kaitsjale (vandeadvokaadi abi Irina GROMTSEV) kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot (s.h. ettevalmistus 25 €, kohtuistungil 09.04.2019 osalemine 25 €, käibemaks 10 €, kinnipeetava külastamine Viru Vanglas 25 €, kohtuistungil 13.05.2019 osalemine 25 €, käibemaks 10 €). Menetluskulud tuleb Pavel ŽEVNEROVIL tasuda 1 Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700009873 ning selgitus „Pavel ŽEVNEROV 1-18-514 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Pavel Ževnerovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pavel Ževnerov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.03.2018 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2 ja KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 8 kuud 17 päeva alates 19.03.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10 korda, reaalset vangistust kannab kuuendat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, need on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja soodusteguriks on sõltuvusainete kuritarvitamine. Kinnipeetav töötab vanglas koristajana ja on määratud ka kambrikaaslase isiklikuks abistajaks. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning vestlused praeguse elustiili mõjust talle ja suhetele lähedastega. Enne vangistust elas kinnipeetav venna juures, peale vangistust sinna elama minna ei saa. Kinnipeetav soovib asuda elama ühiselamusse xxx, selle juhataja kinnitas, et igale soovijale võimaldatakse elamispind. Kinnipeetaval puudub põhiharidus ja eriala, riigikeelt ta ei valda. Kinnipeetav ei soovi eriala õppida. Kinnipeetav ei ole ametlikult töötanud, tema sissetulekuteks olid vaid juhutöödel saadud raha, xxx ja vargustest saadud majanduslik kasu. Kinnipeetaval puuduvad majandusliku toimetuleku oskused. Kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik, tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetav pooldab riskivat, hoolimatut ja teisi ärakasutavat elustiili, grupi poolt toimepandud kuriteod viitavad sellele, et kinnipeetava suhtlusringkond koosneb kuritegeliku mõtteviisiga inimestest, kes avaldavad talle negatiivset mõju. Enamus kuritegudest on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes, on esinenud vägivaldset käitumist. Kui kinnipeetav jätkab sõltuvusainete tarvitamist, ei ole välistatud uue kuriteo toimepanemine. Kinnipeetav oli varasemalt toksikomaan ja süstis narkootikume, tal on diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Ka eelmise vanglakaristuse ajal läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja täitis sõltuvusteemalist töövihikut. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus ja määratud xxx Probleemide lahendamiseks valib kinnipeetav õigusvastase tee, tagajärgedele ei mõtle, arvestab eelkõige enda vajadusi. Kinnipeetav ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid norme, kriminaalhooldusel rikkunud korduvalt nõudeid, olnud tagaotsitav, vanglaametnikuga on käitunud ebaviisakalt. Kinnipeetav on avalikkusele ohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta 2 jooksul on 86%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 58%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 06.12.2019 ja panna talle KarS §75 lg.2 p.2, 2-1, 4 sätestatud lisakohustused. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu istung Kinnipeetav Pavel Ževnerov seletas maakohtu istungil, et taotleb endale vabanemise korral xxx, leiab töö ja hüvitab tsiviilhagid. Kinnipeetav kinnitas, et varasemate kriminaalhoolduste ajal ei ilmunud ta ettenähtud aegadel registreerimistele. Kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev leidis maakohtu istungil, et antud kinnipeetava suhtes on olemas prognoos, et edaspidi käitub ta vabaduses seaduskuulekalt. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.1 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kümme korda, reaalset vangistust kannab juba kuuendat korda. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi ei peale reaalsete vangistuste kandmist ega ka mitte katseajal. Seetõttu leiab maakohus, et taaskordse kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seda seisukohta toetab ka Viru Vangla iseloomustus, mille kohaselt on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse ajal korduvalt katseaja nõudeid ja olnud ka tagaotsitav. Kinnipeetav kinnitas ise maakohtu istungil, et ei ilmunud korduvalt ettenähtud aegadel registreerimisele. Lisaks sellele nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetav on käitunud ametnikega ebaviisakalt. Maakohus leiab, et eelnev näitab, et kinnipeetav ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi, elama õiguskuulekat elu ja järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid. Maakohtul puudub ka veendumus, et kinnipeetava koostöö kriminaalhooldusametnikuga on võimalik ja tulemuslik. Riigikohus on oma 28.04.2017 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-12-17 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kuigi kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad ja ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, ei ole need aluseks kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vangla iseloomustuse kohaselt läbis kinnipeetav ka eelmise vangistuse ajal sama sotsiaalprogrammi ja täitis sõltuvusteemalist töövihikut, vaatamata sellele jätkas ta peale vabanemist narkootikumide tarvitamist. See annab alust arvata, et ka peale käesolevast vangistusest vabanemist on võimalik tagasilangus. Kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas üles seatud eesmärkide läbimine ei tähenda koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ühiselamusse. Maakohus suhtub sellesse ettevaatlikult ja reservatsiooniga, kuna tegemist on elamispinnaga, kuhu on majutatud elamispinnata isikud, sotsiaalabi vajavad isikud, kriminaalkorras karistatud isikud, vangistusest vabanenud isikud jne. Selline elukoht ei soodusta kindlasti kinnipeetava resotsialiseerumist ühiskonda ja õiguskuulekale teele asumist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude dünaamika jäänud samaks, need on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja nende soodusteguriteks on sõltuvusainete tarvitamine. Maakohus leiab, et lisaks korduvkaristustele, katseaja nõuete rikkumistele on ka eeltoodud asjaolud need, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab käesoleval ajal kümnendat kriminaalkaristust ja kuuendat reaalset vangistust erinevate kuritegude toimepanemise eest. Maakohus leiab, et arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegu ja eelkõige korduvaid karistusi, ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud ja oleks ennatlik. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et antud kinnipeetava puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, olnud määratud kriminaalhooldusele, mis ebaõnnestus, oleks 4 uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna kinnipeetav on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata sellele, et teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on kandnud nii reaalset vangistus kui ka olnud kriminaalhoolduse all, leiab maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta kinnipeetavale piisavat mõju, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks muuhulgas sõltuvusainete tarvitamine. Kuigi maakohus tunnustab kinnipeetavat sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise eest, nähtub vangla iseloomustusest, et antud sotsiaalprogrammi läbimine ei ole tagasipöördumatult lõpetanud kinnipeetava poolt sõltuvusainete tarvitamise. Vastupidi, iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav läbis ka varasema vangistuse ajal sama sotsiaalprogrammi, kuid jätkas narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetav on seitse korda karistatud narkootikumide tarvitamise eest karistatud ka väärteokorras. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on ohtlik avalikkusele ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 86%, vägivaldse kuriteo puhul 58%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel endiselt suur. Kinnipeetavat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on korduvalt kandnud reaalset vangistust ja määratud ka katseajale, mis ebaõnnestus. Kõik see, s.h. nii karistus iseenesest kui ka vangistus, ei ole suutnud hoida kinnipeetavat õiguskuulekal rajal ja välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemise riske suurendavad antud kinnipeetava puhul ka sõltuvusainete võimalik jätkuv kuritarvitamine. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal kinnipeetava juba eelpoolviidatud käitumist katseajal ning käitumist peale korduvaid reaalsete vangistuste kandmist. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Maakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et distsiplinaarkaristuste puudumine näitab kinnipeetava positiivset käitumist vangistuses ja suurem osa mõistetud vangistusest on kinnipeetaval kantud, kuid leiab, et nendel alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega siiski põhjendatud. Maakohus arvestab siinkohal 5 ka töökoha garanteeritust vabanemise korral, kuid leiab, et ka see asjaolu ei ole selline, mis annaks alust kinnipeetava vabastamiseks. Maakohus leiab, et mittevabastamist toetavad asjaolud on käesolevas kohtuasjas ülekaalus. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales kahel maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, kes esitas kaks taotlust kaitsekulude hüvitamiseks kokku summas 120 €. Maakohus peab seda kogusummat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu nimetatud summas kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-1-16 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6