) § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastus Kostja leiab, et hageja nõuab kahju hüvitamist ning eksib kahju hüvitamise nõude aluste osas, paludes jätta hagi rahuldamata. Kostja on kindel, et hageja oli 07.02.2018 sõiduki ostumüügilepingu sõlmimisel väga hästi teadlik, et sõidukil esinevad puudused ning võib esineda ka varjatud puudusi. Kostja arvamus on rajatud sellele, et igale mõistlikule inimesele on
lg 1 tähenduses (RK lahendid nr 3-2-1-15-08, 3-2-1-44-09) selge, et 18-aastane sõiduauto ei saa olla tehniliselt absoluutses korras. Siinjuures omab tähtsust n-ö elupraktika, et reeglina xxx-sõidukite omanikud ei hoolitse eriti sõiduki eest, vaid kasutavad neid väga karmilt. Arvestades, kui tihti olid 2 2-18-4884 vahetanud vaidlusaluse sõiduki omanikud, poleks iga järgmine omanik saanud mõistlikult loota, et tegemist on tehniliselt täiesti korras sõidukiga. Kostja märgib, et enne müügilepingu sõlmimist on hageja teinud proovisõidu, jääb arusaamatuks, kuidas ta ei märganud, et seisupidur ei toimi, udutulede klaaside katkisust või et parem küljekarp on roostes ning vasaku küljekarbi tõstekohad on sisse vajunud. Küsitavaks jääb hageja väide, et tema soovis sõiduauto ilma roosteta, samas juhtis ise hageja tähelepanu sellele, et sõiduki tagaosas esineb rooste. Kui sõiduki tagaosa on roostetunud, siis igale mõistlikule inimesele peab olema selge, et sõidukil võib roostet esineda ka teistes kohtades. Kostja selgitas hagejale väga põhjalikult sõiduki tehnilise seisundiga seotut, mille tõttu vähendas oluliselt algset müügihinda. Algne müügihind oli 4500 eurot, hagejale müüdi sõiduk 3200 euro eest. Kostja lisab, et LS § 72 lg 1 ja § 73 lg 1 järgi peavad sõidukiomanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema nõuetekohaselt varustatud. Maanteeameti 26.12.2018 vastusest nähtub, et sõiduautole tehti viimane korraline ülevaatus 13.04.2017, kehtis kuni 31.05.
) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et 07.02.2018 on hageja ja kostja sõlminud müügilepingu, millega kostja müüs hagejale sõiduauto xxx xxx registreerimismärgiga xxxxxx, hinnaga 3200 eurot (I kd, tl 10). Hageja märgib, et ei olnud ostueelselt teadlik muudest puudustest kui veojõukontrollituli, airbagi ohutuli, käigukastirike ning soovitusest tegeleda tagaamortidega. 17.02.2018 avastas hageja, et 3 2-18-4884 sõiduki paak lekib ning 20.02.2018, et sõiduki küljekarbid on tugevalt roostetanud. Hageja tegi 20.02.2018 taganemisavalduse, millega kostja ei nõustunud. Hageja lasi teostada sõidukile tehnokontrolli 05.03.2018, millest ilmnes sõiduki 12 olulist riket ja puudust, mille kõrvaldamise kontrollimiseks on vajalik korduvülevaatus (I kd, tl 24). Hageja tegi 06.03.2018 uue taganemisavalduse ja edastas selle kostjale suhtluskanali FB kaudu. Kohus selgitab, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (
, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine
Seega tuleb kohtul hinnata, kas käesoleval juhul on formaalsed ja materiaalsed alused täidetud. 3. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on edastanud kostjale taganemisavalduse 06.03.2018 ainsa kirjaliku suhtlusvahendi (FB) kaudu, mida pooled on rakendanud (I kd, tl 26, 28). Kostja ei vaidle vastu, et hageja edastas 06.03.2018 kostjale kohtuväliselt taganemisavalduse (II kd, tl 16).
lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Praegusel juhul puudub vaidlus, et kostja on 06.03.2018 taganemisavalduse kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt on täidetud müügilepingust taganemise formaalne eeldus. 4. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas käesoleval juhul on täidetud ka materiaalsed alused lepingust taganemiseks. 4.1 Lepingust taganemise eelduseks on
lg 1 p 4 ja § 116 lg 1 kohaselt oluline kohustuse rikkumine.
lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või lepingu üles öelda.
lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
lg 1 sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. 4.2 Hagimaterjalide kohaselt taganes hageja lepingust, kuna üleantud sõiduk ei ole väga mitmete varjatud puuduste tõttu lepingutingimustele vastav. Kostja on kinnitanud, et sõidukil „muud 4 2-18-4884 hetkelist viga pole“ kui need, mida kostja on konkreetselt eelnevalt nimetanud (käigukast, tagaamordid, airbag tuli ning veojõu kontrolli tuli) (I kd, tl 12). Hageja sõnul põhineb taganemisavaldus aga puudustel, mis tuvastati 05.03.2018 tehnokontrolli käigus, millest suuremad on hoopiski kandevkonstruktsiooni (küljekarbi) läbiv rooste paremal küljel, roostest tulenev vasaku küljekarbi tõstekoha sisse vajumine, kütusepaagi leke ning summuti püttide puudumine, leides, et neid puudusi on kostja hageja eest pahatahtlikult enne ostutehingu teostamist varjanud. Hageja leiab, et sõidukit, millel ilmneb nii mitmeid olulisi puudusi nagu tehnokontrollis tuvastati, ei saa kuidagi lugeda samaväärseks võrreldavate kasutatud asjadega, mistõttu on kostja rikkunud oma kohustusi ning andnud üle lepingutingimustele mittevastava asja. Kostja on leidnud vastuväidetes, et hageja oli sõiduki ostu-müügilepingu sõlmimisel väga hästi teadlik sõidukil esinevatest puudustest ning et võib esineda ka varjatud puudusi. Kostja leiab, et igale mõistlikule inimesele on
lg 1 tähenduses (RK lahendid nr 3-2-1-15-08, 32-1-44-09) selge, et 18-aastane sõiduauto ei saa olla tehniliselt absoluutses korras. Samuti viidates n-ö elupraktikale, et reeglina xxx-sõidukite omanikud kasutavad neid jõuliseid sõidukeid väga karmilt. Arvestades aga seda, kui tihti olid vahetanud vaidlusaluse sõiduki omanikud (vt Maanteeameti tõendis kajastatut), poleks iga järgmine omanik saanud mõistlikult loota, et tegemist on tehniliselt täiesti korras sõidukiga. Seega vaidlevad pooled sisuliselt selle üle, kas vaidlusalune auto vastab lepingutingimustele või mitte. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kuigi kostja leiab oma vastuväidetes läbivalt, et hageja nõuab kahju hüvitamist, eksides kahju hüvitamise nõude aluste osas ning viidates
lg 4 sättele, ei ole hageja esitanud ometi nõuet üksnes kahju hüvitamiseks, kuna hageja nõudest tekkinud kahju on vaid 84,37 eurot. Hageja poolt esitatud hagiavaldusest, sellele lisatud taganemisavaldusest ning hageja poolt antud selgitustest nähtuvalt tuleneb hageja nõue siiski lepingust taganemisest ning lepingu alusel üleantu tagastamisest, nõudes kostjalt sõiduki ostuhinda 3200 eurot, lisaks ostuga kaasnenud kahjud summas 84,37 eurot. Kahju on tekkinud hagejale vaid sõiduki koju xxxxxxxxxxx viimisest ja omanikuvahetuse registreerimisest Maanteeametis kokku summas 84,37 eurot. 4.3
lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele muuhulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Lisaks näeb
lg 1 ette, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleneb seadusest, et kui pooled ei lepi lepingus kokku lepingulise kohustuse täitmise kvaliteeti, peab kvaliteet vastama vähemalt keskmisele eeldatavale kvaliteedile sama liiki esemete puhul. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-23-10 p 12 osundanud, et kui ostetakse kasutatud asi, ei saa asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida uutel asjadel ei esine, endast kujutada lepingutingimustele mittevastavusi. Kasutatud asjade puhul võib puudustega tegemist olla siis, kui müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt selliseid puudusi ei esine. Samuti on Riigikohus nimetatud lahendis märkinud, et kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel. 5 2-18-4884 4.4 Pooled ei vaidle selle üle, et kostja müüs hagejale kasutatud sõiduki. Kohtule esitatud müügilepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, millistele tehnilistele tingimustele täpselt pidi müüdud sõiduk vastama. Kostja on enne müügilepingu sõlmimist teavitanud hagejat vaid juba eelpool nimetatud puudustest ning kinnitanud, et „muud hetkelist viga pole“ (I kd, tl 12) ja 15.01.2018 „kõik asjad toimivad“ (I kd, tl 159). Veel on hageja poolt kohtule esitatud müügikuulutuses sõiduki kohta märgitud, et „teostatud palju töid ning paigaldatud omal käel ka lisavarustust juurde“. Kohus nõustub hagejaga, et auto juures kostja poolt teostatud tööde reklaamimine annab põhjust ostjal eeldada, et müüja on hästi teadlik müüdava sõiduki seisukorrast ning müüja on sõidukit regulaarselt hooldanud. Samuti on hageja korduvalt suhtlusportaali FB kaudu uurinud kostja käest sõiduki kohta käivaid andmeid ning tehnilist seisukorda. Rooste osas on kostja veel vastanud, et „talvel tulid mõnest kohast välja roostet“ ja saatnud pildi väites, et „see ainuke koht autol“. Kuid hageja ei saanud ka sõiduki ostmisel eeldada, et mitte ükski selle detail ei ole kulunud ning sõiduk ei või vajada tulevikus remonti. Samas aga kõike eeltoodut kogumis arvesse võttes võis hageja kohtu hinnangul eeldada, et sõiduk on kõlbulik kasutamiseks, so et sõidukil puuduvad sellised varjatud rikked, mis sõidukit kasutada ei võimalda. Nimetatut võib järeldada müügikuulutustes olnud märkest (teostatud palju töid ning paigaldatud omal käel ka lisavarustust juurde) (II kd tl 30-31), samuti viitest, et sõiduauto korraline ülevaatus kehtis kuni 31.05.2018 ning kostjalt saadud infost sõiduauto tehnilise seisukorra kohta. Ainuüksi tunnistajate K.G, K.Ti ja H.-K.K poolt antud ütlused selle kohta, et hageja tutvus põhjalikult autoga ning tegi ka proovisõitu, ei tõenda hageja teadlikkust puudustest, mis ei olnud auto ülevaatamisel või proovisõidul tuvastatavad, mida ei olnud kostja nimetanud. 4.5 Kostja on esitanud Maanteeameti 26.12.2018 vastuse, mille kohaselt on vaidlusalusele sõiduautole tehtud viimane korraline ülevaatus 13.04.2017 kehtivusega kuni 31.05.2018 (I kd, tl 22-23). Lisaks viitab kostja Tallinna Tehnikaülikooli doktor Hans Rämmali arvamusele, mille kohaselt sõiduauto konstrueeritaksegi umbes 200 000 kilomeetri läbimiseks ning portaali „Autopass.ee“ andmetele (II kd tl 17-20): P-s 44 moodustab sõiduauto vanusega 10-11 aastat rikkeprotsent 27,
lg 1 järgi tema, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti või müüja ei ole sõnaselgelt avalikustanud, et tal puudub informatsioon asja seisundi kohta (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-17, p 28). 6.
lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on andnud kostjale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja ei ole sellega nõustunud (I kd, tl 22). Seega on hageja andnud kostjale enne lepingust taganemist täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 7. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja oli õigustatud lepingust taganema.
lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Riigikohus on selgitanud, et taganemisega muutub lepingujärgne võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks, st lepingu pooled peavad saadu vastastikku välja andma või hüvitama (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-29-06 p 27; nr 3-2-1-129-07 p 17). Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled
lg 1 teise lause järgi täitma ühel ajal, kusjuures vastavalt kohaldatakse
§-s 111 sätestatut. Selliselt tagatakse, et pool, kellelt taganemise tõttu lepingu alusel üleantu tagastamist nõutakse, ei satuks saadu väljaandmisega ebasoodsasse olukorda seeläbi, et tema enda vastunõude täitmine ei oleks tagatud (vt ka Riigikohtu lahend 32-1-57-11, p 31). Sellest tulenevalt tuleb kostjal tagastada hagejale 3200 eurot ja hagejal tuleb kostjale tagastada sõiduauto. Taganemisega kaasnevad tagastamiskohustused on
8. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad
§-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: - kostja on lepingut rikkunud (
lg 1); 8 2-18-4884 - kostja vastutab lepingu rikkumise eest (
lg 1); kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (
lg-d 2 ja 3); - hagejale on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Kohus leiab, et hageja on kõik eelnimetatud eeldused kahju hüvitamise nõude edukaks esitamiseks täitnud. Asjas leidis tõendamist, et kostja müüs hagejale sõiduki, millel esinesid sellised puudused, mille olemasolus ei olnud pooled kokku leppinud. Seega on kostja poolt lepingu rikkumine tõendamist leidnud. Kahju tekkimine on hagejal tõendatud sõiduki koju xxxxxxxxxx viimisest ja omanikuvahetuse registreerimisest Maanteeametis kokku summas 84,37 eurot (I kd tl 33, 35, 37, 39). Põhjusliku seose olemasolu kostja lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on samuti tõendamist leidnud, kuna kahju ei oleks tekkinud, kui müüja oleks teavitanud ostjat müügieelselt kõigist sõidukiga seotud asjaoludest, mille järgselt oleks saanud teha hageja objektiivse otsuse, kas sellises seisukorras sõidukit osta. Eeltoodu alusel tuleb hageja kahju hüvitamise nõue rahuldada. 9. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kohtult selliselt, et kohus mõistaks viivise välja kindla summana alates (hiliseim tagasitäitmise kuupäevaks andis hageja 20.03.2018) 21.03.2018 kuni hagi esitamiseni 29.03.2018 ja edasi protsendina põhinõudest TsMS § 367 tähenduses. Seega tuleb hageja kasuks välja mõista viivis summalt 3284,37 eurot alates 21.03.2018 kuni 29.03.2018 summas 6,48 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja TsMS § 367 alusel viivise summalt 3284,37 eurot alates 30.03.2018 kuni nõude täitmiseni
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.