KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-1435 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Olga Nõmmemees Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Juri Kovaljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Juri Kovaljov, isikukood: 38505083737, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev Irina Žurina 03.04.2019 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Juri Kovaljov talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Irina Žurina taotlus Juri Kovaljovile riigi õigusabi osutamise eest tasu 90 eurot. Välja mõista Juri Kovaljovilt kriminaalmenetluse kulud 90 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Juri Kovaljovil tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700019517 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(5)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.02.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Kovaljov tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Juri Kovaljov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 06.04.2018 kohtuotsusega KarS §-de 200 lg 2 p 4,7,8,9; 121 lg 2 p 3; 120 lg 1; 424; 199 lg 2 p 9; 344 lg 1 järgi ja karistati KarS §-de 64 lg 1, 65 lg 1, 68 lg 1 alusel lõplikult liitkaristusega 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 12.05.2017 ja lõpp 11.12.
- Juri Kovaljov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest Juri Kovaljovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanaema juurde aadressile xxx. Koos vanaemaga belab korteris haige onu. Korter vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Isikul on põhiharidus. On omandanud puidupingitöölise eriala. Valdab riigikeelt A2 tasemel. Õppis keevitaja eriala, kuid jättis pooleli, on motiveeritud omandama keevitaja eriala. Isik on xxx Töötas vabaduses enamasti mitteametlikult ehitusel. Ametlikult töötas viimati
- a. Vanglas töötas koristajana. Isikul on võlgnevusi 5033,72 eurot ja vabanemisfondis on xxx eurot. Toime pandud kuriteod on seotud majandusliku olukorraga, majandusliku toimetuleku oskust mõjutab tugevasti sõltuvuskäitumine ning tööharjumuse puudumine. Isiku majandusliku toimetuleku oskus on problemaatiline. Kinnipeetava ema on nõus Juri Kovaljovi vanglast vabanemisel toetama nii moraalselt kui materiaalselt, samuti on valmis kinnipeetavat toetama tema vanaema ja onu. Juri Kovaljovil on vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht xxx. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, vanaema ja onu. Samuti suhtleb endise elukaaslasega. Kinnipeetaval on ka laps, kes pole tema nimel. Mitmed kuriteod on toime pandud grupis, seega võib täheldada isiku käitumises teatud määral ka negatiivset grupi mõju. Samuti ütleb, et ta ei oska ei öelda ning teeb ikka seda, mida sõbrad paluvad. Elustiil on riskiv, hoolimatu ja teisi ärakasutav. Isik on süstemaatiline õigusrikkuja, harrastab parasiteerivat elustiili. Kriminaalhooldaja arvamusest selgub, et Juri Kovaljov on koju oodatud ema ja teiste pereliikmete poolt. Isik on kriminaalkorras karistatud 10 korda, reaalset vangistust kannab viiendat korda. Kinnipeetav väidab, et alkoholi tarvitamisega ei ole tal mingeid probleeme. Varasemalt on isik alkoholijoobes toime pannud kuritegusid. Vabaduses tarvitas erinevaid narkootikume. Diagnoositud on narkosõltuvus. Varasemalt on viibinud metadooni asendusravil. 12 korda karistatud NPALS järgi. On karistatud narkootikumide käitlemise eest. Osalev Corrigo tugigrupis ja AN tugigrupis. Läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Esineb narkootikumide tagajärjel tekkinud püsiv psüühikahäire. Viru Vanglasse saabumisel sai pidevat ravi krooniliste haiguste tõttu. Sama raviga jätkas ka vanglas. Probleemide lahendamise oskus puudub. Isik ei lahenda oma probleeme sihipäraselt ja väldib nendega tegelemist. Majanduslikke probleeme on järjepidevalt proovinud lahendada kuritegelikul teel, pannes toime mitmeid varavastaseid kuritegusid. Eesmärgid kohati ebamäärased. isik on süstemaatiline õigusrikkuja, ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme ei väärtusta. Katseaja jooksul on Juri Kovaljov korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootikume ja teda on karistatud väärteokorras NPALS § 15
(1)alusel; samuti rikkus 2
(5)korduvalt seadust ja menetluses olid uued kriminaalasjad. Katseaja kestel pani toime uusi kuritegusid. Korduv kriminaal-ja väärteokorras karistatus, käitumiskontrolli nõuete rikkumine iseloomustavad tema tegelikku suhtumist ühiskonda ja näitavad madalat motivatsiooni käitumise muutmiseks. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud ning Juri Kovaljov paranemise teele ei asunud, mis viitab sellele, et isik ei ole eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud. Isiku käitumist vabaduses mõjutab kõige enam kas ta suudab säilitada kainet eluviisi. Suureks riskifaktoriks vabaduses on alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine ning edasised suhted kuriteokaaslastega. On oluline, et J. Kovaljov muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega, teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 80% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 68%. Vangla ei toeta Juri Kovaljovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Juri Kovaljov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Juri Kovaljov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamata ja liialt ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja garanteeritud töökoht. Tegu on narkosõltlasega. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama vanaema juurde aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohus peab positiivseks ka seda, et isik on vangistuses olnud hõivatud tööga ja riigikeele õppimisega, samuti osalenud sotsiaalprogrammis ja sõltlastele mõeldud tugigruppides. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Juri Kovaljov pani toime sealhulgas esimese raskusastme narkokuriteo ja röövimise. Kuritegude soodusteguriks oli sõltuvusainete tarvitamine. Tegu on narkosõltlasega, kes võib vabaduses taas hakata tarvitama narootikume ning toime panema kuritegusid. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla 3
(5)õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud suures koguses narkootilise aine käitlemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 11.12.2020, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta 8 kuu vangistust, mis on pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, õppida või töötada. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, töökoht ja lähedaste olemasolu ning tööhõives ja riigikeele õppes osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude korduvus ja asjaolud. Tegu on narkosõltlasega, kes pani kuritegusid toime narkootikumide ostmiseks ning tegeles ka ise narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. 4
(5)Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Isiku ennetähtaegsele vabanemisele on vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Juri Kovaljovi temale Viru Maakohtu 06.04.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 5
(5)