Obsah (9)

§ 213§ 121§ 73§ 65§ 69§ 75§ 17§ 201§ 56

1-18-8532 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-8532 (16230105117) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 213

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Vladimir Hitrov Ik: 37407070319, määratlemata kodakondsus; kõrgharidus; emakeel: vene keel; töökoht: XXX; elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld 22.11.2016 kuni 22.11.2017, tõkend on aegunud. Varasem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus. Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 otsusega nr 1-1510094

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi vangistus 8 kuud.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta, s.o 17.03.2016 kuni 16.03.

1. 1 kehtiv väärteokaristus. Kaitsja Advokaat Aivar Ennok RESOLUTSIOON
2. Vladimir Hitrov süüdi tunnistada

§ 213

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud. 2.

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel moodustada liitkaristus Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 otsusega nr 1-15-10094 mõistetud karistusega, suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 otsusega nr 1-15-10094 mõistetud karistuse ära kandmata karistuse osa võrra, s.o 8 (kaheksa) kuulise vangistuse võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 1 3.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada mõistetud vangistus, s.o 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 540 (viissada nelikümmend) tundi, mille tegemisajaks määrata 2 (kaks) aastane tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.

§ 69

lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Vladimir Hitrov üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning Vladimir Hitrovile mõistetud ning asendatud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib

§ 75lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Lääne

Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinnas, tel 663 7076). 5.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Vladimir Hitrovit järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla LääneHarju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1. Vladimir Hitrovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; - määratud kaitsjale riigi õigusabi osutamise korras kohtueelsel menetlusel makstud tasu summas 90 (üheksakümmend) eurot ja kohtumenetluses makstud tasu summas 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 930 (üheksasada kolmkümmend) eurot, s.t kokku menetluskulu 1740 (tuhat seitsesada nelikümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Vladimir Hitrov, 1-18-8532, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Vladimir Hitrovile tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Vladimir Hitrovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel kannatanul A M tekkinud menetluskulu, s.o kannatanu A M poolt valitud esindajale advokaadile Maano Saareväli makstud tasu summas 2550 (kaks tuhat viissada viiskümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest hüvitada kannatanule A M, tasudes kannatanul tekkinud menetluskulu A M AS SEB Panga arveldusarvele nr XXX, märkides selgituse: „Vladimir Hitrov, 1-18-8532, kannatanu menetluskulu hüvitamine“.
3. Kannatanu A M esitatud tsiviilhagi 3306 (kolm tuhat kolmsada kuus) euro ja 90 (üheksakümmend) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 alusel välja mõista Vladimir Hitrovilt A M kasuks 3306,90 eurot, mis tuleb hüvitada A M AS SEB Panga arveldusarvele nr XXX, märkides selgituse: „Vladimir Hitrov, 1-188532, tsiviilhagi hüvitamine”. 2
4. CD plaat 06.11.2016 Tallinn, Katusepapi 37 asuva Circle K Eesti AS tankla turvakaamera videosalvestustega, mis asub kriminaalasja materjalide juures ümbrikus (krim. toimik tl 56) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.
5. CD plaat 06.11.2016 Tallinn, Sõpruse pst 178 asuva Neste Tankla turvakaamera videosalvestustega mis asub kriminaalasja materjalide juures ümbrikus (krim. toimik tl 56) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1 ja § 319 alusel kohtumenetluse pool 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
6. SÜÜDISTUSE SISU Vladimir Hitrov’i süüdistatakse selles, et tema võttis 06.11.2016 Tallinnas tuvastamata aadressil A M kuuluva SEB pangakaardi ja seda pangakaarti kasutades ning ebaseaduslikult PIN-koodi sisestades, sekkudes nõnda ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, võttis A M teadmata ja nõusolekuta sularahaautomaadist raha välja järgmiselt: - 06.11.2016 kella 02.49 ajal Tallinnas, Sõpruse pst 174/176 asuvast SEB sularahaautomaadist EYP00008 võttis sularaha 500 eurot; - 06.11.2016 kella 03.15 ajal Tallinnas, Sõpruse pst 174/176 asuvast SEB sularahaautomaadist EYP00008 võttis sularaha 500 eurot; - 06.11.2016 kella 03.15 ajal Tallinnas, Sõpruse pst 174/176 asuvast SEB sularahaautomaadist EYP00008 võttis sularaha 500 eurot; - 06.11.2016 kella 03.20 ajal Tallinnas, Sõpruse pst 174/176 asuvast SEB sularahaautomaadist EYP00008 võttis sularaha 500 eurot; - 06.11.2016 kella 03.21 ajal Tallinnas, Sõpruse pst 174/176 asuvast SEB sularahaautomaadist EYP00008 võttis sularaha 1000 eurot; - 06.11.2016 kella 03.22 ajal Tallinnas, Sõpruse pst 174/176 asuvast SEB sularahaautomaadist EYP00008 võttis sularaha 300 eurot, - tekitades seega A M varalist kahju kokku 3300 euro suuruses summas. Seega Vladimir Hitrov pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi varalise kasu saamise eesmärgil, s.o

§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, samuti vaadanud kohtuistungil videosalvestisi, asub seisukohale, et süüdistatava süü 3 talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kohus leiab, et 06.11.2016 ajavahemikul kell 02:49 kuni 03:22 Tallinnas, aadressil Sõpruse pst 174/176 asuva EYP00008 pangaautomaadist A M pangakaardiga sularaha summas 3300 eurot välja võtmine Vladimir Hitrovi poolt on tõendatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu A M (M ) ütluste kohaselt kutsus ta 06.11.2016 koos oma elukaaslase K P endale takso, et sõita enda sõprade pulmast koju XXX. Taksojuht oli Vladimir Hitrov, kes neid koju sõidutas. Taksosse istus kannatanu koos enda elukaaslase K P kell 01:50 öösel. Enda sõnul oli kannatanu pulmas tarvitanud veini, maksimaalselt 2-3 pokaali. Sarnaselt kannatanule oli pulmas veini joonud ka elukaaslane ja mitte rohkem kui ta ise. Kannatanu oli enda sõnul täiesti adekvaatne ja mäletab kõike mida tegi. Takso sõidu eest soovis ta tasuda pangakaardiga, kuna sularaha kaasas ei olnud. Selleks ulatas taksojuht makseterminali, ta sisestas PIN koodi 2 korda, kuid mingil põhjusel makse ei õnnestunud. Taksojuht ei põhjendanud, miks makse läbi ei läinud. Ta pakkus taksojuhile välja sõita pangaautomaadi juurde, et ta saaks sularaha välja võtta. Enda elukaaslasele ütles, et ta võib koju minna ega pea kaasa sõitma. Ta sõitis koos taksojuhiga Sõpruse Rimi juures oleva pangaautomaadi juurde. Pangaautomaadi juurde jõudes väljus ta koos taksojuhiga taksost. Raha väljavõtmise ajal seisis taksojuht ta selja taha, mitte aga pangaautomaadi kõrvale. Esimesel korral võttis ta pangaautomaadist 30 eurot. Raha ta kohe taksojuhile ei andnud. Ta tundis taksos ebameeldivat lõhna ja tal hakkas sellest natukene halb ning ta tahtis värsket õhku hingata. Kohtuistungil selgitas kannatanu, et ebameeldiva lõhnaga taksosse istus ta enda elukaaslasega, sest nad olid väsinud ja tahtsid kiiremas korras koju saada. Pärast raha väljavõtmist läks ta natukene eemale ja ütles taksojuhile, et läheb käib võsas põit tühjendamas. Ta kõndis ja otsis kohta, kus võiks seda teha. Pärast seda läks ta takso juurde tagasi ja tegi ühe sigarillo. Võsas käies tuli talle meelde, et tal läheb homseks raha vaja 50 eurot. Kuna automaadi juures olid inimesed, ootas ta kuniks nad ära lähevad ning läks siis teist korda raha välja võtma. Taksosõidu eest tasus ta raha kui oli tagasi koju jõudnud. Mäletab, et arve oli umbes 20-25 eurot ning andis taksojuhile 30 eurot. Ajavahemik 30 euro ja 50 euro väljavõtmise vahel oli 20 minutit, mille tingis ebameeldiv lõhn autos ning tema vajadus põit tühjendada, mille jaoks ta otsis sobivat kohta. Ta väidab, et alates sõidu algusest kuni taksost väljumiseni kodu juures sõidu lõppedes ei olnud tal taksojuhiga mingit konflikti ega füüsilist kontakti. Samuti ei näinud ta taksojuhil mingeid nähtavaid vigastusi. Enda kontolt raha kadumist märkas ta hommikul, kui kavatses elukaaslasega poodi minna. Avastas, et pangakaarti pole ja helistas panka. Samuti võttis internetipangast väljavõtte ja nägi, et kontolt oli raha välja võetud, mida ei olnud ta ise teinud. Tol hetkel oli ta pangakontol peaaegu 70 000 eurot, mis ta oli korteri müügist saanud. Summa, mida oli võimalik pangakontolt välja võtta oli maksimaalne limiit ehk 3500 eurot. Raha oli arvelt võetud 3300 eurot. Ta ei oska öelda, kuidas keegi kõrvaline isik sai teada tema PIN koodi ja nii ligipääsu pangakontole. Ta oletab, et kui ta võttis teist korda raha välja, siis tuli taksojuht tema juurde ning küsis, kuidas läheb ja et hakkame sõitma. Sel hetkel võis ta näha. Või oli kaardimakseterminalis spetsiaalne seade. Kuid ta on kindel, et kaarti ta pangaautomaati ei jätnud. Ta selgitab, et tema pangakaart võis Vladimir Hitrovi valdusesse sattuda hetkel, mil taksojuht ta teist korda pangaautomaadi juurest koju sõidutas. Nimelt jäi kannatanu enda sõnul korra taksos tukkuma ja siis Vladimir Hitrov tema pangakaarti varastaski. Pangakaarti hoidis ta pükse taskus ning mäletab, et pärast 50 eurot väljavõtmist pani ta kaarti vasakusse pükste taskusse. Kannatanu ei andnud nõusolekut süüdistatavale kaardilt raha välja võtmiseks. Temale teadaolevalt ei ole Vladimir Hitrovil mingit põhjust tema poolt tekitatud kahju hüvitamiseks, kuna mingit konflikti nende vahel ei olnud. Kui ta taksoga enda kodu juurde jõudis, läks ta koju. Vahemaa pangaautomaadi ja kodu vahel on autoga sõites maksimaalselt 3-5 minutit. Baaris ta samal ööl ei käinud ega ole baarist nimega Arnelli midagi kuulnud. Vahepealsel perioodil sai kannatanu vanemuurijalt T E e-maili teel kirja, kus oli kirjas, et taksojuht, kes tema pangakontolt raha võttis on tuvastatud ning ta soovib ühtlasi ka 4 kahju hüvitada. Kirja olemasolu ja sisu tõendab A M 29.11.2016 saadetud kiri Politsei- ja Piirivalveameti vanemuurijalt T E (tl 29). Tänaseni aga kahju hüvitamist toimunud ei ole. Tunnistaja K P kohtuistungil antud ütluste kohaselt tellis ta koos enda elukaaslase A M 06.11.2016 takso, et sõita koju enda sõprade pulmast. Sõitu alustasid nad XXX aadressilt ning sihtkoht oli XXX. Taksos istus tema elukaaslane taksojuhi kõrval ning tema ise tagaistmele A selja taha. Pulmas tarvitas ta koos elukaaslasega veini ning tema sõnul jõid nad mõlemad ära maksimaalselt 3 klaasi veini. Taksosse istudes oli tunnistaja sõnul tema elukaaslase A M täiesti adekvaatne ja lõbus. Jõudes koju soovis A M sõidu eest tasuda pangakaardiga. Taksojuht, kelleks oli Vladimir Hitrov, ulatas A pangaterminali ning viimane sisestas kahel korral PIN koodi, aga mingil põhjusel makse ei läinud läbi. Tunnistaja eeldab, et pangakaarti võttis A taskust, kuid otseselt ta seda ei jälginud. Kuna kaardimakse ei toiminud, otsustati minna raha pangaautomaadist välja võtma. Tunnistaja K P kaasa ei läinud, vaid läks koju. Tegi kodus enda õhtused protseduurid ja läks magama, kuna oli väga väsinud. Eeldab, et jõudis koju umbes veerand kolm või natukene varem. Ta ei kuulnud, millal ta elukaaslane A M koju jõudis, aga enda sõnul oleks ta seda märganud, kui A ei oleks tema kõrval väga kaua olnud. Alles hommikul kell 9 ärgates veendus ta, et A on ta kõrval. Tema sõnul oli neil tavapärane hommik. Kell 10 või pool 11 paiku soovisid nad minna poodi, kuid avastasid, et pangakaarti ei ole. Ta helistas panka, kust selgus, et kaardilt on võetud raha. A läks ka interneti panka ning nägi, et kadunud on 3300 eurot. Tema elukaaslane A M on tunnistajale rääkinud, et võttis pangakontolt raha välja kahel korral. Esmalt võttis raha välja, et tasuda taksojuhile sõidu eest ning hiljem pärast vetsus käimist ning sigarillo tegemist meenus, et raha on vaja hommikul ning seepärast võttis elukaaslane ka teine kord raha välja. Kahe raha välja võtmise kohta on A M tunnistajale rääkinud, et ta käis vetsus ning kuna pangaautomaadi juures olid inimesed, siis tegi ta vahepeal sigarillo enne kui sai teist korda raha välja võtta. Väidetavast konfliktist sai tunnistaja teada siis, kui A helistas uurija. Tunnistaja on veendunud, et mingit konflikt ei olnud. Ta põhjendab seda sellega, et vastasel juhul oleks löögi või konflikti tagajärjel A marrastused. Samuti oleks taksojuht pöördunud EMO-sse, et löögid ja traumad fikseerida. Järgmisel hommikul ta otseselt enda elukaaslase käsi ei vaadanud, kuna selleks ei olnud vajadust, kuid kui käed oleks katki olnud või kriimustatud, siis oleks ta seda märganud. Tunnistaja iseloomustab A M kui täiesti rahulikku inimest, ta ei ole näinud, et A oleks kellegagi mingit konflikti olnud, samuti ei ole ta konfliktne inimene. Tunnistaja on A kuulnud, et uurija kirjutas A ning ütles, et taksojuht on tuvastatud ja tal on soov maksta A raha tagasi. A saatis enda pangakonto numbri, aga reaalselt raha tagasimaksmist toimunud ei ole. Tunnistaja sõnul ei rääkinud A midagi selle kohta, et ta enne kojutulekut baaris või kusagil mujal käinud oleks. Tunnistaja sõnul ei ole A üldse selline pidutseja, kes läheks pärast pidu kuskile mujale. Tavaliselt on vastupidi, et A ei joo isegi siis, kui on mingid üritused. Ta on tavaliselt kaine autojuht, mitte pidutseja. Tunnistaja mäletab, et tundis taksos ebameeldivat lõhna ning on selgitanud, et istusid taksosse, kuna muud valikut ei olnud, kuna nad olid eelnevalt umbes 20-30 minutit taksot endale kutsunud. Nad olid juba liiga kaua oodanud ja soovisid lihtsalt kiiresti koju saada. Taksojuhiga neil vestlust ei olnud, välja arvatud see, et nad ütlesid enda koduse aadressi. Kohtuistungil süüdistatav Vladimir Hitrov end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav ei eita, et võttis kannatanu A M kontolt välja 3300 eurot, kuid süüdistatava ütluste kohaselt toimus raha väljavõtmine kannatanu A M nõusolekul. Süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta 06.11.2016 taksojuhina ja umbes kella 1 paiku öösel sai dispetšeri kaudu väljakutse aadressile XXX. Kohale jõudes istusid autosse A M ja K P . Süüdistatava sõnul olid mõlemad isikud võtnud, A M oli rohkem purjus, K P vähem. Talle jäi meelde alkoholilõhn ning jutt, mille sisu ta ei mäleta, kuid millest ta järeldas, et kannatanu A M oli purjus. Samas ei väida ta, et kannatanu oli ebaadekvaatne. XXX tänavale jõudnud ulatas A M talle pangakaardi, aga tema sõnul ei ole tal kunagi makseterminali olnud. Ta tegi ettepaneku sõita pangaautomaadi juurde, et sealt raha välja võtta. Pangaautomaadi juurde K P kaasa ei tulnud. Pangaautomaadi juurde kulus sõitmiseks paar minutit, sinna on umbes 500 meetrit maad. Kui ta oli koos kannatanu A M pangaautomaadi juurde jõudnud, väljus viimane 5 autost ning läks pangaautomaadi juurde ning tegi seal mingeid liigutusi. Ta täpselt ei näinud, kuna viibis autos. Süüdistatava sõnul oli kannatanul seljas musta värvi mantel, mis oli pärani eest lahti. Kannatanu mütsi ei kandnud. Automaadi juures läks kannatanul umbes 2-3 minutit ja siis hakkasid nad uuesti XXX tänavale sõitma. Jõudes kannatanu kodu juurde ütles viimane, et tal ei ole raha ja ulatas jälle talle pangakaardi. Süüdistatav Vladimir Hitrov enda sõnul seletas veel kord, et tal ei ole makseterminali. Selle peale oli kannatanu väidetavalt öelnud, et kui makseterminali ei ole, siis ta ei hakka maksma ning väljus sõidukist, et minna koju. Selle peale läks ta sõidukist välja ning ütles kannatanule A M , et ta helistab politseisse. Neil tekkis konflikt ning A M lõi teda. Tema sõnul tuli tal löögi tagajärjel hamba küljest ära tükk ja teadvus läks segaseks. Otsustas helistada politseisse, kuid A M oli ta ära veennud ning soovis konflikti raha vahendusel ära lahendada ning trauma kompenseerida. Trauma kompenseerimiseks sõideti süüdistatava sõnul tagasi pangaautomaadi juurde. Jõudes pangaautomaadi juurde väljus süüdistatav koos A M sõidukist. Süüdistatava sõnul otsustas ta kannatanuga automaadi juurde kaasa minna, kuna tahtis kontrollida, et viimane ikka raha välja võtaks ning et ta ei peaks terve öö läbi pangaautomaadi juurde sõitma. Tema sõnul on väga palju purjus kliente, kes seisavad pangaautomaadi ees ja ei tee seal midagi. A M võttis raha välja ja tema seisis küljega A kõrval. Enda sõnul ta PIN koodi täpselt ei näinud, silmaga jälgis, et klient ei valiks 4 numbri asemel rohkem ning nägi, et A M võttis raha välja. Kuna automaat väljastab kupüüre nominaalväärtusega maksimaalselt 50 eurot, siis ta eeldas, et seal oli mitu 50-st kupüüri. Mõni hetk hiljem kohtuistungil muutis süüdistatav enda ütlusi ning sõnas, et ta kontrollis, et kannatanu ei sisestaks valet PIN koodi. Küsimusele, et kuidas ta kannatanu PIN koodi teadis vastas süüdistatav, et ta küsis kannatanult, mis on PIN kood ja kannatanu ütles talle selle. Süüdistatava hinnangul on see tavaline praktika, et kõik taksojuhid kontrollivad, et klient, kes on purjus ei valiks ekslikult vale PIN koodi. Tema sõnul inimesed nimetavad PIN koodi ja tema kontrollib, et nad valiksid need numbrid. Ta lisas, et A M ei olnud esimene inimene, kes talle enda PIN koodi on öelnud. Kohtuistungil on avaldatud süüdistatava usaldusväärsuse kontrolliks süüdistatava puhtsüdamlik ülestunnistus selles osas, mis puudutab kannatanu poolt teist korda pangaautomaadist raha välja võtmist ja süüdistatava tegevust sel ajal. Puhtsüdamlikuks ülestunnistuses on süüdistatav omakäeliselt kinnitanud, et ta seisis A M kõrval ja kontrollis tema tegevust pangaautomaadi juures. Samuti on ta kinnitanud, et nägi, millise PIN koodi ta valis ning jättis selle meelde. Pangakaardi sisestas klient ning võttis kontolt välja ühe 50 eurose kupüüri. Vastuolu selgitamiseks sõnas süüdistatav kohtuistungil, et ta nägi PIN koodi, aga mitte meelde jätmiseks, vaid sel eesmärgil, et A M seda õigesti valiks. Samuti selgitas süüdistatav, et tal on lühiajaline mälu ja jättis PIN koodi meelde 3 minutiks. Ta nägi 50 eurost kupüüri ning eeldas, et seal võib olla rohkem raha, aga ta ei saanud seda meetri kauguselt näha, samuti tuli arvestada tolle öö ilmastikutingimusi, nimelt sadas lund, oli väga külm ja tuuline. Samas ei oska ta täpsustada, millal lund hakkas sadama. Kui välja minna paariks minutiks, siis koheselt ei hakka külm, aga kui viibida väljas pikemat aega, siis läheb külmemaks. Lisaks sõnas süüdistatav kohtuistungil, et tol hetkel oleks teda vahistatud ning ta oleks vanglasse sattunud, ta oli närvis, ehmunud ja tal oli stress, see on ka põhjuseks, miks ta niimoodi puhtsüdamlikku ülestunnistusse kirjutas. Kui inimene satub stressi olukorda võib inimene süüdistatava sõnul kirjutada üks kõik mida iganes. Ehkki süüdistatav käitus enda sõnul põhjendatult arvas ta, et teda ähvardab vahistamise oht, kuna teda kutsusid kaks suurt operatiivtöötajat tuppa, hakkasid temaga jämedalt rääkima ja ütlesid, et ta on süüdi. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et kui raha sai välja võetud, siis sõitsid nad tagasi XXX maja juurde. Süüdistatava sõnul maja juurde tagasi sõites valu tugevnes, hakkas verd jooksma ja implantaat hakkas liikuma. Kui nad kohale jõudsid, pakkus A süüdistatavale 50 eurot. Süüdistatava sõnul ei olnud 50 eurot tema jaoks sobilik summa ning seega ütles, et kutsub politsei. Süüdistatava sõnul A M ehmus ja ütles, et süüdistatav ise võtaks raha välja. Kannatanu A M ise pangaautomaadi juurde tagasi ei sõitnud, kuna tal hakkas halb. Ta jäi enda maja juurde kükitama, andis kaardi, ütles PIN koodi ja sõnas, et raha tuleb välja võtta limiidi piires. Limiidi suurust kannatanu ei öelnud. Süüdistatav võttis kaardi ja läks pangaautomaadi juurde. Teadmata limiidi suurust võttis ta raha välja osade kaupa. Vladimir Hitrovi poolt raha väljavõtmine on 6 tõendatud SEB panga poolt saadetud vastuses järelpärimisele (tl 9-14), millest nähtuvad fotod Vladimir Hitrovist, kes tegi tehinguid A M arvelduskontolt. Raha väljavõtmise vahel vaatas süüdistatav enda sõnul interneti lehekülge, et saada teada, palju tal hambaravi maksma läheb. Vaatas implantaadi ja krooni teenuste hindasid. Enda sõnul leidis ta, et hamba taastamine läheb maksma 1500 eurot. 500 euro väljavõtmisest möödus 25 minutit, see aeg istus ta autos ja vaatas hindasid. Kui hinnad vaadatud tuli ta uuesti välja ja võttis taas 500 eurot. Lisas, et väljavõetud summad sisaldasid ka moraalset hüvitist. Nii võttiski ta automaadist välja 3300 eurot ning tegi seda osade kaupa
2. korral. SEB Panga poolt edastatud fotodelt (tl 9-20) nähtub, et süüdistatav silmnähtavalt püüab pangaautomaadist raha välja võttes oma nägu varjata. Süüdistatava sõnul tegi ta seda ilmastikutingimustest tulenevalt. Tema sõnul varjatakse nägu siis, kui pannakse toime kuritegu. Ta teadis, et ümberringi on kaamerad ja pealegi oli ta oma autoga, seega ta ei varjanud midagi. Ta jättis sõiduki kaamera vaatevälja. Pani riidesse, sest oli külm, samuti oli tal trauma, šokk ja ta värises. Tema sõnul ei ole päris meeldiv kui näkku lüüakse, sellepärast pani soojemalt riidesse. Kui ta oli raha välja võtnud sõitis ta tagasi XXX aadressile. Raha väljavõtmise ja XXX maja juurde tagasisõitmiseks kulus süüdistataval kokku umbes 30-40 minutit. Kui ta tagasi maja juurde jõudis kükitas A M maja ees ja ootas. Ta ulatas kannatanule kaardi ning ütles kui palju raha välja võttis. Süüdistatava sõnul A M nõustus sellega, kuna ta selgitas kannatanule kogu hinnakirja. A M ei soovinud koju minna ning küsis kus on lähim baar. Lähim baar asus Kristiine keskuse taga. Süüdistatav viis A M Arnelli baari. Algselt väitis süüdistatav kohtuistungil, et ise sõitis edasi tööd tegema, kuid hiljem muutis öeldut ning sõnas, et kui verd hakkas tulema, siis sõitis koju. Ehkki tal enda sõnul jooksis verd näost sõnas ta istungil, et pärast raha väljavõtmist, oli ta nõus ükskõik mis seisundis A M baari viima või kuhu iganes, kuna ta ei olnud ju suremas. Samuti selgitas süüdistatav, et taksoteenuse eest ei koju ega kodust baari ega vahepeal pangaautomaadi juurde A M süüdistatavale ei tasunud, kuna viimasele piisas juba automaadist väljavõetud rahast. Järgmisel päeval pöördus süüdistatav koheselt enda raviarst V M poole. Hambaarsti juurde ega ka erakorralise meditsiiniosakonda süüdistatav koheselt ei läinud, kuna oli pühapäev. Stomatoloog tegi rea operatsioone. Käis 4 korda arsti juures ning selle aja jooksul võeti välja kroon implantaadiga, purunes luu, mille küljes oli implantaat, samuti puhastati mädast. Süüdistatava sõnul tekkis tal kõrval hambas ka tavaline põletik, mille kutsus esile implantaat. Hammas omakorda vigastas teist hammast, mida tuli ravida. Pool aastat läks, et kõik kinni kasvaks. Süüdistatav on kohtueelses menetluses esitanud arved (tl 54-55) hambaravi kohta, kuid hambaravile on arvete kohaselt kulunud oluliselt väiksem summa võrreldes selle summaga, mille Vladimir Hitrov pangakontolt välja võttis. Süüdistatav selgitas, et tema sõnul ei ole võimalik kujutada ette tulevikus vajaminevat ravi, samuti tüsistusi, mis võivad tekkida. Tema sõnul on hetkeks möödas üle 2 aasta ning tal on hambaravile kulunud rohkem, kui ta pangaautomaadist A M kontolt välja võttis. Selle kohta võib esitada tšekid või mingi hagi. Ta ei ole ülejäänud arveid esitanud, kuna ta arvab, et esialgu on vaja selgusele jõuda ühe kohtumenetlusega ja selle tulemusel siis edasi toimida. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ehkki kannatanu oli talle ise kahju põhjustanud, soovis ta rahasumma, mille oli pangaautomaadist välja võtnud kannatanule kompenseerida, kuna soovis kriminaalasja arutamist, mille raames oleks kannatanu talle kompenseerinud tema hambaravi. Hiljem aga mõistis, et tema hüvitab kannatanule, aga ise enam tagasi midagi ei saa, seega otsustas, et läheb lõpuni ja laseb kohtul otsustada. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et 06.11.2016 tellisid kannatanu ja tunnistaja endale takso, et sõita koju sõprade pulmast. Kuna kannatanul A M ei olnud kaasas sularaha, mille eest taksoarvet tasuda, sõidutas süüdistatav Vladimir Hitrov kannatanu Sõpruse puiesteel asuva pangaautomaadi juurde, et sealt sularaha välja võtta. SEB poolt saadetud pangakonto väljavõttest ning turvakaamera salvestiselt (tl 1-6) nähtub, et kell 02:17 võttis kannatanu A M enda pangakontolt välja 30 eurot. 7 Kannatanu ja tunnistaja on andnud riimuvaid ütlusi selles osas, et 06.11.2016 enda sõprade pulmas käies jõid mõlemad kumbki 2-3 pokaali veini ega olnud purjus. Lisaks on A M elukaaslane tõdenud, et tavaliselt ei joo A. M isegi siis, kui on mingid üritused ning samuti ei ole ta mingi eriline pidutseja. Ta on tavaliselt kaine autojuht. Samuti kinnitavad mõlemad, et taksosse istudes tundsid nad taksos ebameeldivat lõhna, kuid otsustasid taksojuhil end koju sõidutada, kuna taksot oli tol hetkel väga keeruline saada ja nad olid juba kaua oodanud. Pealegi olid nad väsinud. Kohus loeb eelnimetatud kannatanu ja tunnistaja ütlused usaldusväärseks. Kaardimakseterminali osas, millest väidetavalt kogu käesolev konflikt alguse sai, on nii tunnistaja K P kui ka kannatanu A M öelnud, et taksos, millega Vladimir Hitrov neid koju sõidutas oli makseterminal. Jõudes kannatanu ja tunnistaja kodusele aadressile XXX tahtis A M sõidu ees tasuda kaardiga. Tunnistaja ja kannatanu sõnul ulatas süüdistatav Vladimir Hitrov maksmiseks makseterminali, kannatanu sisestas kaks korda PIN koodi, kuid mingil põhjusel makse ei õnnestunud. Süüdistatav Vladimir Hitrov eitab taksos makseterminali olemasolu. Makseterminali kohta on kannatanu ja tunnistaja andnud omavahel riimuvaid ütlusi, kuid nende ütlused on vastuolus süüdistatava ütlustega, kes ütleb, et tema taksos pole kunagi makseterminali olnudki. Kohtule ei ole esitatud ka muid tõendeid, mis kinnitaksid makseterminali olemasolu või hoopis selle puudumist. Seega ei saa kohus võtta selles osas mingit seisukohta, kuivõrd tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga. Kohtu hinnangul esinevad lahknevused süüdistatava ja kannatanu ütlustes ka selles osas, mis toimus pärast raha väljavõtmist. Kannatanu sõnul pärast 30 euro väljavõtmist ta raha kohe taksojuhile ei andnud. Kuna ta tundis taksos ebameeldivat lõhna ja tal hakkas sellest natukene halb tahtis ta värsket õhku hingata. Samuti tundis ta vajadust enda põit tühjendada ja läks selleks natukene eemale ning otsis sobivat kohta. Pärast seda läks ta takso juurde tagasi ja tegi ühe sigarillo. Võsas käies tuli talle meelde, et tal on järgmisel hommikul vanaema jaoks vaja 50 eurot. Ka A M elukaaslane tunnistas kohtuistungil, et raha oli vaja just nimelt vanaema jaoks. Kuna automaadi juures olid inimesed, ootas kannatanu kuniks nad ära lähevad ning läks siis teist korda raha välja võtma. SEB poolt saadetud A M pangakonto väljavõttest nähtub, et kell 02:37 on A M pangakontolt võetud sularaha 50 eurot (tl 1-6). Ühtlasi nähtub ka turvakaamera salvestuselt A M tegevus pangaautomaadi juures kell 02:37 (tl 7-10). Pärast 50 euro väljavõtmist lasi kannatanu end süüdistataval koju viia, ta tasus talle sõidu eest ning läks koju. Kuigi tõendamist on leidnud, et kannatanu A M võttis enda pangakontolt välja sularaha 50 eurot suhtub kohus osaliselt kannatanu ütlustesse kriitiliselt. Nimelt ei ole kannatanu üheselt mõistetavana selgitanud, miks tal oli vaja 20 minutit värsket õhku hingata, sigarillot suitsetada, ringi jalutada ja põie tühjendamiseks sobivat kohta otsida, kui eesmärgiks oli taksoarve tasumiseks automaadist raha välja võtta ning koju sõitmiseks kulus aega vaid paar minutit. Kui võtta arvesse asjaolu, et kannatanu oli õhtu jooksul joonud kõigest mõned pokaalid veini, siis on mõneti kaheldav, et tal taksos olevast ebameeldivast lõhnast hakkas üks hetk nii halb, et ei suutnud enam sellesse istuda, kuigi eelnevalt oli sama takso ja sama ebameeldiva lõhnaga juba paarkümmend minutit sõitnud. Samuti nähtub fotodelt, et kui kannatanu teist korda kell 02:37 võtab automaadist raha välja, seisab tema kõrval ka Vladimir Hitrov. Kohtu jaoks on kummaline, et süüdistatav samal ajal kannatanu kõrval seisab, kui viimane sealt raha välja võtab. Ka ei tundu kannatanu kehakeelest, et ta oleks kuidagi häiritud sellest, et süüdistatav samal ajal ta kõrval seisab. Samuti ei saanud talle süüdistatav ka kuidagi märkamatuks jääda, kuna on näha, et nad suhtlevad omavahel. Kannatanu on pangakaardi kadumise kohta öelnud, et pärast 50 eurot raha väljavõtmist sõidutas süüdistatav ta koju tagasi ning sel ajal võis Vladimir Hitrov ta pangakaardi varastada, kuna ta ise jäi taksos tukkuma. Süüdistatava kaitsja on seisukohal, et ebausutav on see, et kaine inimene nii lühikese aja jooksul magama jääb. Kohtu arvates ei ole selles aga midagi tavapäratut kui arvestada, et selja taga oli pikk päev, millele on nii kannatanu kui ka tunnistaja vihjanud ja kellaaeg oli juba mitmeid tunde üle südaöö. Ei saa teha järeldust, et magama jäämine on ainuomane üksnes purjus inimestele. Küll aga on ebausutav, et kannatanu oli ühtäkki nii sügavas unes ega saanud aru, et tema pükste 8 taskust pangakaart võetakse. Pangakaardi kättesaamine pükste taskust samal ajal, kui isik istub ei saa olla tegevus, mida inimene magades üldse tähele ei pane ega selle peale ärka. Eeltoodu põhjal tuleb tunnistada, et ka kannatanu ütlustes on küsitavusi ning kogu tõde tol ööl juhtunust ei olegi võimalik välja selgitada. Erinevalt kannatanust on süüdistatav Vladimir Hitrov selgitanud, et kui ta oli koos kannatanu A M pangaautomaadi juurde jõudnud, väljus viimane autost ning läks pangaautomaadi juurde ning tegi seal mingeid liigutusi. Ta täpselt ei näinud, kuna viibis autos. Kannatanul kulus umbes 2-3 minutit pangaautomaadi juures ja siis hakkasid nad uuesti XXX tänavale sõitma. Jõudes kannatanu kodu juurde ütles kannatanu taas, et tal ei ole raha ja ulatas talle pangakaardi. Süüdistatav Vladimir Hitrov enda sõnul seletas veel kord, et tal ei ole makseterminali. Selle peale oli kannatanu väidetavalt öelnud, et kui makseterminali ei ole, siis ta ei hakka maksma ning väljus sõidukist, et minna koju. Selle peale läks ta sõidukist välja ning ütles kannatanule A M, et ta helistab politseisse. Neil tekkis konflikt ning A M lõi teda. Süüdistatava sõnul tuli tal löögi tagajärjel hamba küljest ära tükk ja teadvus läks segaseks. Otsustas helistada politseisse, kuid A M veenis teda ning soovis konflikti raha vahendusel olukorra lahendada ning trauma kompenseerida. Trauma kompenseerimiseks sõideti süüdistatava sõnul tagasi pangaautomaadi juurde. SEB vastusest järelepärimisele nähtuvad fotod, millelt on näha, kuidas kell 02:37 võtab kannatanu A M teist korda automaadist raha välja ning tema kõrval seisab Vladimir Hitrov (tl 7-10). Fotodelt nähtub, et süüdistatav Vladimir Hitrov on rahuloleva näoga ning mitte miski ei viita sellele, et teda on äsja näkku löödud. Samuti puuduvad Vladimir Hitrovi näos igasugused nähtavad vigastused. Ka A M elukaaslane on veendunud, et mingit konflikti ei olnud. Vastasel juhul oleks löögi või konflikti tagajärjel A kätel välised vigastused või marrastused. Ehkki ta järgmisel hommikul otseselt enda elukaaslase käsi ei vaadanud, kuna selleks ei olnud vajadust, nendib ta, et kui käed oleks katki olnud või kriimustatud, siis oleks ta seda märganud. Samuti oleks taksojuht pöördunud tekitatud vigastuse järel EMO-sse, et löögid ja traumad fikseerida. Süüdistatava jutu konfliktist muudab ebausutavaks ka A M pangakonto väljavõte, millelt on näha, et esimesel korral võttis kannatanu pangakontolt välja 30 eurot, mille eest pidigi kannatanu süüdistatavale taksosõidu eest tasuma ning mis oli ka põhjuseks, miks sularahaautomaadi juurde sõideti. Seega ei olnud kannatanul mingit põhjust taksosõidu eest ka teisel korral pangakaardiga maksta, kuna eelnevalt oli ta automaadist sularaha välja võtnud selleks, et taksoteenuse kasutamise eest tasuda. Juhul, kui kannatanul A M ei oleks olnud plaanis takso eest arvet maksta, ei oleks ta enda kontolt üldse sularaha välja võtnud. Eeltoodud põhjustel ei ole süüdistatav Vladimir Hitrovi ütlused sellest, et tal tekkis kannatanuga konflikt, mille tagajärjelt viimane lõi süüdistatavat näkku ning soovis siis raha vahendusel olukorra lahendada, eluliselt usutavad. Jõudes teist korda pangaautomaadi juurde, väljus süüdistatava sõnul ta koos A M sõidukist ning seisis tema kõrval küljega, kui kannatanu automaadist raha välja võttis. Süüdistatav sõnul otsustas ta kannatanuga automaadi juurde kaasa minna, kuna tahtis kontrollida, et viimane ikka raha välja võtaks ning et ta ei peaks terve öö läbi pangaautomaadi juurde sõitma. Kohtuistungil prokuröri küsimusele, et kas ta teadis kannatanu pangakaardi PIN koodi, vastas süüdistatav, et PIN koodi täpselt ei näinud, silmaga jälgis, et klient ei valiks 4 numbri asemel rohkem ning nägi, et A M võttis raha välja. Mõni hetk hiljem kohtuistungil ütles süüdistatav, et ta kontrollis, et kannatanu ei sisestaks valet PIN koodi ning sõnas, et ta küsis kannatanult, mis on PIN kood ja kannatanu ütles talle selle. Süüdistatava hinnangul on see tavaline praktika, et kõik taksojuhid kontrollivad, et klient, kes on purjus ei valiks ekslikult vale PIN koodi. Tema sõnul inimesed nimetavad PIN koodi ja tema kontrollib, et nad valiksid need numbrid. Kohtuistungil avaldati süüdistatava usaldusväärsuse kontrolliks süüdistatava puhtsüdamlik ülestunnistus, milles süüdistatav omakäeliselt kinnitas, et ta seisis A M kõrval ja kontrollis tema tegevust pangaautomaadi juures. Samuti on ta kinnitanud, et nägi, millise PIN koodi ta valis ning jättis selle meelde. Pangakaardi sisestas klient ning võttis kontolt välja ühe 50 eurose kupüüri. 9 Vastuolu selgitamiseks sõnas süüdistatav kohtuistungil, et ta nägi PIN koodi, aga mitte meelde jätmiseks, vaid sel eesmärgil, et A M seda õigesti valiks. Samuti selgitas süüdistatav, et tal on lühiajaline mälu ja jättis PIN koodi meelde 3 minutiks. Vastuolu selgitamiseks lisas süüdistatav kohtuistungil, et tol hetkel oleks teda vahistatud ning ta oleks vanglasse sattunud, ta oli närvis, ehmunud ja tal oli stress, see on ka põhjuseks, miks ta niimoodi puhtsüdamlikku ülestunnistusse kirjutas. Siinkohal peab kohus vajalikuks mainida, et süüdistatav Vladimir Hitrovi puhul on tegemist isikuga, kes on varasemalt kriminaalkorras karistatud, seega on tegemist isikuga, kellel on varasem kogemus politsei ja kohtuga ning kes omab teadmist, et kohus otsustab isiku süüküsimuse üle lähtudes tõenditest. Kuivõrd süüdistatava enda sõnul oli kannatanu A M kontolt raha väljavõtmine igati õigustatud, ei ole süüdistatava jutt hirmust vahistamise ja vanglasse sattumise ning stressi ja närvilisust tekitavast olukorrast usutav. Lisaks on süüdistatav öelnud, et jättis PIN koodi meelde 3 minutiks. Fotodelt nähtub, et süüdistatav võtab automaadist raha välja kell 02:49 ning selleks ajaks, kui ta koos kannatanud automaadi juures seisis on kulunud juba 12 minutit, kuid PIN kood oli tal ikka meeles, muidu ei oleks ta kontolt raha kätte saanud. Süüdistatav on PIN koodi osas esitanud aja jooksul mitu erinevat versiooni ega ole ühegi juurde püsima jäänud, mis viitab sellele, et süüdistatav püüab asjaolusid moonutada või midagi varjata. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et kui raha sai välja võetud, siis sõitsid nad tagasi XXX maja juurde. Süüdistatava sõnul maja juurde tagasi sõites valu tugevnes, hakkas verd jooksma ja implantaat hakkas liikuma. Kui nad kohale jõudsid, pakkus A süüdistatavale 50 eurot. Süüdistatava sõnul ei olnud 50 eurot tema jaoks sobilik summa ning seega ütles, et kutsub politsei. Süüdistatava sõnul A M ehmus ja ütles, et süüdistatav ise võtaks raha välja. Kannatanu A M ise pangaautomaadi juurde tagasi ei sõitnud, kuna tal hakkas halb. Ta jäi enda maja juurde kükitama, andis kaardi, ütles PIN koodi ja sõnas, et raha tuleb välja võtta limiidi piires. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et isik, kelle kontol on 70 000 eurot annaks oma pangakaardi ja PIN koodi võõrale inimesele ning oleks nõus ootama kuni 40 minutit, ilma, et muretseks pangakaardi ja sellel oleva raha pärast. Võttes arvesse asjaolu, et kannatanu ei olnud tol ööl purjus, vaid ainult mõned pokaalid veini tarvitanud, siis ei ole usutav jutt, et tal enda maja ees nii halb hakkas, et ei suutnud süüdistatavaga koos automaadi juurde sõita, vaid hoopis otsustas veidi napsise peaga anda enda pangakaardi koos PIN koodiga võhivõõrale inimesele. Süüdistatava väited muudavad ebausutavaks ka SEB Pank poolt saadetud fotod (tl 1-6), millelt on näha, et kell 03:14 võtab Vladimir Hitrov kannatanu pangakontolt raha välja ning samal ajal varjab käega pangaautomaadi kaamerat, samuti on süüdistatav endal mütsi peas silmini tõmmanud ning jope krae üles keeranud. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et pani riidesse, sest oli külm, samuti oli tal trauma, šokk ja ta värises. Tema sõnul ei ole päris meeldiv kui näkku lüüakse, sellepärast pani soojemalt riidesse. Ilmastikutingimuste koha on kannatanu A M ning tunnistaja kohtuistungil öelnud, et ilm tol ööl oli talviselt külm, lumi oli maas ning väljas võis olla maksimaalselt miinus viis kraadi. Fotodelt nähtub, et kui kannatanu automaadist raha välja võttis oli ta palja peaga, jope hõlmad eest lahti ning ka süüdistatav ise oli palja peaga. Tuleb pidada vähetõenäoliseks, et ilm 12 minutiga muutus nii kardinaalselt, et sundis süüdistataval mütsi silmini pähe tõmbama. Lisaks kannatanule ja süüdistatavale on pangaautomaadi turvakaamera salvestusele jäänud veel ka kriminaalasja mittepuutuv isik, kes pärast Vladimir Hitrovi rahaautomaadi juures tegutseb. Tema puhul ei viita miski sellele, et ilmastikuolud enneolematult halvad oleksid olnud. Isik fotol on riietanud end tavapäraselt talvisele ilmale vastavalt. Süüdistatav on püüdnud enda varjamist ning riietumist selgitada ka sellega, et teda valdas löögist saadud šokk. Süüdistatava näoilmest ning kannatanu ja süüdistatava vahelistest emotsioonidest, mis fotodele jäänud on, ei ole võimalik mingil moel teha järeldust nagu oleks süüdistatav viibinud šokiseisundis. Võttes arvesse ka süüdistatava poolt kohtuistungil öeldut, et ta on kunagi poksitrennis käinud, on väheusutav, et varasemalt poksiga tegelenud isik ühest löögist näkku kohe šokiseisundisse langeb. 10 Süüdistatava sõnul võttis ta raha arvelduskontolt välja osade kaupa. Esmalt võttis süüdistatav raha välja kell 02:49 ning siis 03:15 ning järgmised neli korda võttis sularaha minutiliste vahedega. Süüdistatava sõnul raha väljavõtmise vahel vaatas ta interneti lehekülge, et saada teada palju hambaravi maksma läheb ning kalkuleeris, et hambaravi läheb maksma 1500 eurot. Kui 1500 eurot oli välja võetud võttis ta veel 500 euro kaupa raha välja ning tegi seda limiidi piires ja nii osutuski summaks 3300 eurot. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava jutt hindade vaatamisest interneti leheküljel usutav, kuna hambaravi summad sõltuvad konkreetsest ravist, mille otsustab hambaarst raviplaani alusel. Hambaraviga tegelevate ettevõtete hinnakirjad on üldised ning pakutavad teenused konkreetselt piiritletud, kuid täpne ravitööde maksumus selgub konsultatsiooni käigus või vastava ravi lõppedes. Kohtule ei ole teada, et süüdistatav Vladimir Hitrov omab hambaarsti erialaseid teadmisi, mille abil sai ta enda ravivajadust eeldada, raviplaani koostada, ette teada, et tekib põletik ning prognoosida eeldatavat ravikulu. Kannatanu A M esindaja on kohtuistungil esitanud tõendina 7 kuvatõmmist (tl 57-63) ning asunud seisukohale, et süüdistatava sõnad raha väljavõtmise ning internetist hambaravi hindade vaatamise kohta on valed ning et süüdistatav vahepealsel ajal lahkus pangaautomaadi juurest ning tuli sinna hiljem tagasi. Kohtu hinnangul ei ole võimalik fotodelt turvakaamera salvestuste kohta teha tõsikindalt järeldust, et sõiduk, mis kaamera vaatevälja on jäänud, on sõiduk, millega süüdistatav Vladimir Hitrov sõitis. Kuigi sõiduk sarnaneb Ford Mondeole, millega süüdistatav Vladimir Hitrov taksoteenust osutas, ei nähtu fotodelt näiteks sõiduki numbrimärki, mille alusel saaks kindlalt järeldada, et tegemist oli süüdistatava sõidukiga. Kuvatõmmisel nr 6 on küll tuvastatav, et tegemist on tunnuste poolest sarnase sõidukiga, millel on ka taksotunnused ning aimatav kollane logo parempoolsel esiuksel. Samas on aga tõmmisel kellaaeg 03:27:36, mis viitab sellele, et sõiduk liigub kaamera eest läbi siis kui pangaautomaadist on viimast korda raha väljavõtmisest möödunud viis minutit. Teistelt kuvatõmmistelt on paremal ülanurgas näha, et seisva sõiduki tuled on põlenud 5-6 minutit. Samas ei saa sellest järeldada, et sõiduk tuli sinna seisma 5-6 minutit varem, s.t et sõiduk võinuks vahepeal ära käia, kuivõrd samahästi võis sõiduk eelnevalt seista kohas, mis kaamera vaatevälja ei ulatunud ja liikuda siis edasi teisele parkimiskohale. Süüdistatav on vahepeal ära sõitmist eitanud ja muid tõendeid selle asjaolu kohta kogutud ei ole. 07.02.2017 asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli (tl 11-15) kohaselt on vaadeldud videosalvestisi XXX asuva tankla kaameratelt 06.11.2016 ajavahemikus kell 2:12:00-4:30:
3. Kaamerapildilt on näha sõiduteed ning sellel liikuvaid sõidukeid, kuid kuna sõiduteest jääb kaamera vaatevälja kurvikoht, siis kaamera vaatevälja jõudes varjavad sõiduki esituled nähtavust ning lisaks jääb ette ka tankuripost. Salvestistelt on tuvastatavad neli sõidukit, mis oma värvuse ja keretüübi poolest võiksid olla hõbedase värvusega Ford Mondeo reg.nr-ga XXX, kuid ühelgi neist ei ole võimalik eristada sõiduki küljel asuvat takso logo ega põlevat plafooni. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et süüdistatav vahepealsel ajal rahaautomaadi juurest lahkus. Süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis ta pärast raha väljavõtmist tagasi XXX aadressile. Raha väljavõtmise ja XXX maja juurde tagasisõitmiseks kulus süüdistataval kokku umbes 30-40 minutit. Kui ta tagasi maja juurde jõudis kükitas A M maja ees ja ootas. Ta ulatas kannatanule kaardi ning ütles kui palju raha välja võttis. Süüdistatava sõnul A M nõustus sellega, kuna ta selgitas kannatanule kogu hinnakirja. A M ei soovinud koju minna ning küsis kus on lähim baar. Lähim baar asus Kristiine keskuse taga. Süüdistatav viis A M Arnelli baari. Algselt väitis süüdistatav kohtuistungil, et sõitis pärast seda edasi tööd tegema, kuid hiljem muutis öeldut ning sõnas, et kui verd hakkas tulema, siis sõitis koju. Kohtuistungil on kannatanu elukaaslane K P öelnud, et A ei rääkinud talle midagi selle kohta, et ta enne kojutulekut baaris või kusagil mujal käis. Tunnistaja sõnul ei ole A üldse ka selline pidutseja, kes läheks pärast pidu kuskile mujale. Tavaliselt on vastupidi, et A ei joo ning on kaine autojuht isegi siis, kui on mingid üritused. Samuti sõnas tunnistaja istungil, et ta küll ei kuulnud, millal ta elukaaslane A M koju jõudis, aga enda sõnul oleks ta märganud ning aru saanud, kui A ei oleks tema kõrvale pikema aja möödudes tulnud. Kannatanu A M ise eitab baaris käimist ega ole baarist nimega 11 Arnelli midagi kuulnudki. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ja tunnistajate ütlustes. Kohus ei pea ka väidet lähima baari asukoha küsimise kohta usutavaks. Tegemist on A M elukoha lähiümbrusega ja seal läheduses asuvaid baare teab kohalik oluliselt paremini kui juhuslikult sinna sattunud taksojuht. Seega on väide selle kohta, et A. M oleks süüdistatavalt küsinud lähima baari asukohta, ebaloogiline. Samas on kohtul ka muudel põhjustel alust lugeda süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks. Kui lähtuda süüdistatava sõnadest, mille kohaselt oli tol ööl ilm väga külm, sadas lund ning oli tuuline, siis puudub loogiline seletus, kuidas suutis kannatanu 30-40 minutit väljas külmakraadides kükitada ja süüdistatavat oodata, teadmata millal süüdistatav tagasi tuleb ja kas üldse tuleb. Seejuures on pangaautomaadi fotodelt näha, et kannatanul ei olnud ei mütsi ega salli ja seljas oli tal mantel, millel ei olnud ka kapuutsi. Lisaks sellele pidanuks kannatanu kogu aeg välja kükitama, kui süüdistatav käis oma sõnade kohaselt vahepeal ka autos, kus oli võimalik soojas olla. Samuti on süüdistatav kohtuistungil väitnud, et andis kannatanule pangakaardi tagasi, kuid kohtu hinnangul ei ole see usutav, sest järgmisel hommikul avastas kannatanu, et tema pangakaart on kadunud ning oli seega sunnitud võtma ühendust pangaga. SEB Pank vastus järelepärimisele (tl 25-28) tõendab samuti, et A M nimele väljastatud pangakaart suleti 06.11.2016 staatusega „kaotatud kaart“. Samuti ei tundu kohtu jaoks eluliselt usutavana asjaolu, et pärast väidetavat löögist ja pangaautomaadi juurde jõudmist tekkinud šokiseisundit ning näos tekkinud verejooksu oli süüdistatav nõus pakkuma tasuta taksoteenust ja veel samale isikule, kes talle tõsise vigastuse tekitas. Süüdistatava poolt kirjeldatud vigastused näisid tema sõnade järgi aga olevat niipalju tõsised, et põhjustasid talle šoki ja vajasid arsti kohest sekkumist ning läbivaatamist. Kohus kaldub arvama, et võõralt kontolt raha välja võtmine tervisekahjustust mõnekümne minuti jooksul ära ei paranda. Samale järeldusele saab tulla kohtule esitatud meditsiinidokumentidest. D OÜ poolt koostatud Vladimir Hitrovi ravikaardi väljavõttest (tl 54-55) nähtub, et viimane pöördus raviarst V M poole alles
4. novembril. Ravikaardi väljavõtte kohaselt pöördus 07.11.2016 patisent valuga. Läbivaatlus näitas, et 22H piirkonnas on implantaadi liikuvus ning 21.H-st on tükk ära tulnud. Patsiendi sõnul oli toimunud löök. Ravikaardi väljavõttes kajastub süüdistatava poolne hinnang toimunust, mille arst on süüdistatava öeldu põhjal kirja pannud, kuid raviarst ei ole kinnitanud, et implantaadi liikumise põhjustas löök, samuti puuduvad viited süüdistatava muudele vigastustele. Süüdistatava sõnul tekkis tal löögi tagajärjel ka kõrval hambas põletik, mille kutsus esile implantaat. Hammas omakorda vigastas teist hammast, mida tuli ravida. Ravikaardi väljavõttes ei ole hambaarst öelnud midagi väidetava põletiku kohta, seega puuduvad tõendid, mis süüdistatava sõnu kinnitaksid. Kohtu hinnangul ei saa implantaadi ega hamba liikumist tekitada ainuüksi löök vastu nägu, vaid see võib tekkida erinevate asjaolude tulemusena. Omamata küll hambaarstile vajalikke eriteadmisi on kaheldav, et põletik hambas tekib koheselt pärast löögi saamist ning sellest saadud traumast. Miski ei välista, et põletik hambas oli hoopis varem, mis omakorda võis põhjustada implantaadi liikumise. Eeltoodu põhjal ei saa kohus teha järeldust, et implantaadi liikuvuse põhjustas kannatanu A M väidetav löök. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt saab meditsiinidokumentides olevast informatsioonist tõendina võtta vaid dokumendis fikseeritud tervisekahjustusi puudutavat informatsiooni, kuid ei saa tõendina arvestada patsiendi sõnade kohaselt kirja pandud tervisekahjustuse tekkemehhanismi, kuivõrd see ei ole hõlmatud hambaarsti eriteadmiste ja pädevusega. Selline informatsioon kajastab patsiendi ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta, s.o teo toimepanemise viisi kohta, mille on arst kandnud meditsiinidokumentidesse arstile antud seletuse järgi. Eriteadmisi nõudvad tõendamiseseme asjaolud tuleb kindlaks teha ekspertiisiga, kus ekspert oma arvamuses annab hinnangu tervisekahjustuse tekkemehhanismi kohta. Meditsiinidokumentides märgitud tervisekahjustusi puudutav informatsioon on märgitud isikulise tõendiallika ütlustest tulenevalt, kuid isikulise tõendiallika antud informatsiooni saab tõendina arvestada vaid juhul, kui see informatsioon on saadud kriminaalmenetluse sätteid järgides, s.o isiku ülekuulamise tulemusena ja mida peab menetlusdokumendina vormistama isiku ülekuulamise protokolli vormis. Kohtus kriminaalasja üldises korras arutades tuleb seda teha aga ristküsitluse vormis KrMS § 287 – 291 sätete järgi. Kuigi kaitseaktis taotleti hambaarsti V M kohtuistungil 12 tunnistajana ülekuulamist, siis kohtuistungil sellest taotlusest loobuti. Ristküsitlemisel oleks V. M saanud küsida vaid V. Hitrovi kaebuste ja ravi kohta, kuid V. M ei oleks saanud anda ütlusi selle kohta, mida on temale rääkinud V. Hitrov, s.t selles osas oleks tegemist vahendliku tunnistajaga KrMS § 66 lg 21 mõttes. Kuivõrd V. M ei vasta KrMS § 66 lg 21 p 1 kuni 4 sätestatud tunnustele, milliste esinemisel oleks vahendliku tunnistaja ütlused tõendiks, ei oleks tema ütlused ka tõendina arvestatavad. Seega saab tõendina arvestada vaid ravikaardil olevat informatsiooni meditsiiniasutusse pöördumise põhjuse kohta, s.o mida arst on tuvastanud ja mida ravinud. Seega saab tulla järeldusele, et peale süüdistatava enda vastuoluliste ja ebaloogiliste ütluste ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et A. M oleks V. Hitrovit löönud. Kohtu hinnangul Vladimir Hitrovi väide, et tema ja kannatanu vahel aset leidnud konflikti lahendamiseks soovis kannatanu A M olukorra lahendada ning trauma kompenseerida raha maksmisega, ei ole usaldusväärsed ega ole kooskõlas muude kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Süüdistatav on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi, kuid ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt ja usutavalt selgitada. Süüdistatava antud ütlused on diametraalses vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud materjalidega ega ole eluliselt usutavad. Kuna süüdistatava ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega ning on ajas olnud muutuvad, seejuures on muutunud ainuüksi kohtuistungil toimunud ristküsitluse käigus, leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb täies ulatuses tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kriminaaltoimikus leiduvate teiste tõendite pinnalt.

§ 213

lg 1 kohaselt on koosseisutegu ebaseaduslik sekkumine andmetöötlusprotsessi ning see tegu peab mõjutama andmetöötlusprotsessi tulemust. Viimaks peab sellise mõjutamise tulemusena kaasnema varaline kahju. Pangaautomaadist raha väljavõtmine nõuab pangakaardi PIN koodi tippimist automaadi klahvistikul. Kui kaarti kasutab selleks mitteõigustatud isik omavoliliselt, näiteks on kaardi varastanud või selle ajutiseks kasutamiseks enda valdusse võtnud, saab koosseisu kelmusespetsiifiliselt tõlgendades jõuda järeldusele, et tegu on arvutikelmusega. Andmetöötlusprotsessi sekkumise ebaseaduslikkus väljendub selles, et andmed sisestanud isikul ei olnud andmete kasutamise õigust omava isiku luba teo toimepanemiseks, ent PIN koodi sisestades andis ta pangale märku, justkui oleks ta ise konto üle õigustatud isik või vähemalt tegutseks ta viimase nõusolekul. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt üheselt tuvastamist leidnud, et süüdistatav võttis A M pangakaardiga ja seda pangakaarti kasutades ning ebaseaduslikult PIN koodi sisestades, 06.11.2016 kella 02.49 kuni 03:21 paiku Tallinnas, aadressil Sõpruse pst 174/176 asuva EYP00008 pangaautomaadist 3300 eurot. Seega tekitati kannatanule kahju 3300 eurot. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et süüdistatav, olles valdaja tahte vastaselt ja seega õigusvastaselt, saanud enda kasutusse teise isiku pangakaardi ja teades pangakaardi kasutamiseks vajaliku numbrilist koodi, sisenes konto valdaja ja panga tahte vastaselt konto valdaja pangakontole. Selleks sisestas ta arvutiprogrammi ebaseaduslikult andmeid, sekkudes sellisel viisil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik ning sai sellise käitumise läbi varalist kasu summas 3300 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju summas 3300 eurot.

§ 213

subjektiivne koosseis eeldab süüdistatava kavatsust objektiivse koosseisu tunnuste osas, milleks on kasu saamine, mille võrra kannatanu kahju kannatab. Süüdistatava Vladimir Hitrovi kaitsja leiab, et süüdistatava käitumises esines keelueksimus

§ 17

näol ning Vladimir Hitrov ei teadnud asjaolu, et võõra pangakaardiga raha väljavõtmine on kuritegu. Tulenevalt

§-ist 17 lg-st 3 ei ole kohus Vladimir Hitrovi kaitsjaga ühel arvamusel nagu võiks Vladimir Hitrovi vastutuse välistada süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine. Kriminaalasjas kogutud tõenditest saab üheselt järeldada, et tõendamisesemeks oleva süüteo toimepanemise päeval kohtusid V. Hitrov ja A. M esimest korda ja juhuslikel asjaoludel, s.o V. 13 Hitrov osutas A. M ja tema kaaslasele taksoteenust. Seega oli A. M V. Hitrovile võõras. Süüdistatavale oli seetõttu üheselt teada ka see, et A. M pangakaart ei ole tema oma, et A. M ei ole talle andnud ei pangakaarti ega teadlikult avaldanud talle ka kontole ligipääsemiseks vajalikku PIN koodi. Samamoodi teadis süüdistatav, et A. M pangakontol olev raha ei kuulu temale ning tal puudub ka igasugune õiguspärane alus osa või kogu pangakontol oleva raha endale võtmiseks või enda omaks pidamiseks, mistõttu olid ka A. M pangakontol olevad rahalised vahendid tema jaoks võõras vara. V. Hitrov ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et osa A. M rahalistest vahenditest kuulunuks temale või et tal oleks A. M kokkulepe A. M pangakontolt raha väljavõtmiseks. Vastupidi, V. Hitrovi sõnade kohaselt ähvardas ta A. M , et ta kutsub politsei A. M poolt tema suhtes kasutatud vägivalla tõttu ja siis olevat A. M pakkunud talle politsei eest pääsemiseks oma pangakaarti ja öelnud PIN koodi. Selline versioon näitab juba ise, et V. Hitrovi enese sõnade kohaselt asus ta A. M raha välja pressima, s.t teadis, et A. M rahalised vahendid ei ole tema omad ning tal ei ole õiguslikku alust osa pangakontol olevast rahast endale saada. Edasise versiooni kohaselt aga olevat A. M lubanud tal raha välja võtta limiidi piires, jättes seejuures limiidi ütlemata. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus V. Hitrov oleks kannatanu poolt süüdistatavale usaldatud pangakaardiga sularaha välja võtnud lubatust suuremas ulatuses, mis oleks kvalifitseeritav

§ 201järgi.

Kontolt osade kaupa raha väljavõtmine näitab objektiivselt hoopis seda, et süüdistatav ei teadnud limiiti ja võttis raha välja nii palju kui õnnestus. Kui kannatanu oleks nõustunud V. Hitrovile väidetava tervisekahjustuse eest kompensatsiooni maksmisega, oleks kompensatsiooni summa ka kokku lepitud. Kannatanu pöördumine panga poole sooviga kaart sulgeda viitab aga üheselt sellele, et A. M ei olnud pangakaardi asukoht teada nagu ei olnud talle teada ka isik, kes tema pangakaardiga tema kontolt raha on välja võtnud ning raha välja võtnud isik tuvastati alles kriminaalmenetlusega. Seega ei ole tuvastatud ühtegi lubatavusklauslit, mille alusel võinuks V. Hitrov A. M pangakaarti ja PIN koodi kasutades A. M pangakontolt raha välja võtta. Kuivõrd kohus on süüdistatava ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja jätnud, ei saa kohus ka süüdistatava erinevate versioonidega arvestada ning loeb need tõendamata väideteks. Samuti ei ole kohtule esitatud ka muid asjaolusid, mis võiksid kaasa tuua isiku eksimuse asjaoludes. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk eesmärgiga andmete ebaseadusliku sisestamise teel ja andmetöötlusprotsessi ebaseaduslikult sekkudes saada varalist kasu ja tekitada kannatanule varalist kahju, s.o tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus Vladimir Hitrovi käitumises ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Vladimir Hitrov pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi varalise kasu saamise eesmärgil, s.o

§ 213lg 1 ettenähtud kuriteo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 213

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Ankeetandmete kohaselt on Vladimir Hitrovil olemas töökoht ning sissetulek ning teatises kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et Vladimir Hitrovil päevasissetulekuks oli kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal 2,40 eurot. Seega teoreetiliselt oleks süüdistatav võimeline rahalist karistust kandma. Samas lasub süüdistataval kohustus hüvitada süüdimõistva otsusega kaasnevad menetluskulud ning tema vastu on esitatud 14 kannatanu poolt rahaline nõue varalise kahju hüvitamiseks, mis kogumis ei ole väikesed. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele. Lisaks teoreetilisele majanduslikule võimekusele kanda rahalist karistust peab kohus hindama ka süüdistatavale inkrimineeritud süüteo iseloomu ja tagajärgi, samuti süüdistatava isikut. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt karistati süüdistatavat Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 otsusega

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 kuud, mis jäeti süüdistatava suhtes

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi 1 aastase katseajaga kohaldamata ning ainsaks tingimuseks karistuse täitmisele pööramata jätmiseks oli hoiduda uue tahtliku kuriteo toimepanemisest. Vaatamata sellele ainsale tingimusele pani käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo süüdistatav toime katseajal ning kui eelmise kohtuotsuste kohaselt pani süüdistatav toime isikuvastase kuriteo, mille tagajärjel sai kannatada teise inimese tervis, siis käesolevas kriminaalasjas on kannatanule tekitatud varaline kahju, mis võrreldes eelmise kuriteoga on kergem. Selline süütegude toimepanemine on kohtu arvates muutunud ajas kergemaks, kuid sellegipoolest ei saa jätkuv õigusvastane käitumine hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd süüdistatava suhtes on ära proovitud süüdistatavat säästvad mõjutusvahendid tema õiguskuulekusele suunamiseks ja süüdistatav ei suuda õiguskuulekalt käituda, ei pea kohus ka võimalikuks süüdistatava suhtes kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol kohaldada ning peab kohaseks karistuse liigiks vangistust. Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust, tekitatud kahju suurust ning süüdistatavale inkrimineeritud süüteo tehiolusid. Süüdistatavale inkrimineeritakse ühe lõpule viidud süüteoepisoodi toimepanemist. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt sai süüdistatav enda valdusesse kannatanule kuuluva pangakaardi. Ebaseaduslikult PIN koodi sisestades võttis ta kannatanu pangakaardiga sularahaautomaadist kannatanu pangakontolt välja sularaha 3300 eurot. Samuti on tuvastamist leidnud, et süüdistatav pani süüteo toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. Kuriteo asjaolusid koostoimes vaadeldes on süüdistatava süü hinnatav keskmisena. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole, s.t ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiks tingida karistuse mõistmise üle või alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas peab kohus oluliseks asjaolu, et süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on toime pandud 06.11.2016, kuid kriminaalasja kohtulik arutamine lõppes 07.03.2019, s.t menetlus on kestnud kokku üle kahe aasta. Seejuures ei ole tegemist mahuka või keeruka kriminaalasjaga. Arvestades sellist asjaolu leiab kohus, et selline menetluse pikkus vähendab avalikku menetlushuvi, mis peab kergendama süüdlase olukorda ja tingima ka karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Käesoleval juhul on tekkinud olukord, kus süüdistatav pani temale inkrimineeritud kuriteo toime Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 kohtuotsusega määratud katseajal. Eelmärgitud kohtuotsusega karistati teda 8 kuulise vangistusega, milline karistus jäeti tema suhtes tingimisi 1 aastase katseajaga, s.o 17.03.2016 kuni 16.03.2017, kohaldamata. Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo pani süüdistatav toime 06.11.2016. Seega on süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud temale eelmise otsusega määratud katseajal.

§ 73

lg 4 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65

lõikes 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 sätete kohaselt juhul, kui süüdlane paneb pärast otsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb süüdistatavale mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumis ja käesoleva otsusega mõistetavale karistusele tuleb liita eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistus 8 kuud täies ulatuses. Kohtuistungil avaldas süüdistatav vaatamata süü eitamisele nõusolekut teha 15 üldkasulikku tööd ning kuivõrd süüdistataval on püsiv töökoht, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava liitkaristuse kohene täitmisele pööramine halvendaks süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid. Pealegi oleks vangistusel oodatav mõju juhul, kui karistus saabub võimalikult lühikese aja möödudes kuriteo toimepanemisest. Käesoleval juhul, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta, vangistusel enam sellist eripreventiivset mõju ei oleks ning avalik menetlushuvi on aja möödudes vähenenud. Seetõttu leiab kohus, et mõistetava liitkaristuse asendamine üldkasuliku tööga ja süüdistatava allutamine kriminaalhooldusele võib kaasa aidata süüdistatava edaspidisele õiguskuulekusele ning kohus peab võimalikuks asendada mõistetava vangistuse üldkasuliku tööga, jättes seekord liitkaristusena mõistetava vangistuse täitmisele pööramata. Juhul, kui süüdistatav jätab temale mõistetud ja asendatud karistuse, s.o üldkasuliku töö tegemata või paneb toime uue kuriteo, või ei allu käitumiskontrollile, pööratakse käesoleva otsusega mõistetav liitkaristus nii või teisiti täitmisele. Kuivõrd süüdistatav töötab, leiab kohus, et arvestades tegemisele kuuluva üldkasuliku töö mahtu, võib tegemisele kuuluva üldkasuliku töö tegemiseks määrata maksimaalse tähtaja, võimaldamaks süüdistataval samaaegselt ka töötada põhitöökohal. 4. TSIVIILHAGI Kannatanu A M on esitanud tsiviilhagi 3306,90 euro ulatuses (tl 77), mis tsiviilhagis märgitu kohaselt koosneb tema pangakaardiga sularahaautomaadist sularaha 3300 eurot välja võtmisel tekkinud kahjust ja pangaautomaadist raha välja võtmise teenustasust, mis on 6,90 eurot. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega, s.t süüdistatav rikkus tahtlikult üldist käitumiskohustust ja keeldu ning rikkus deliktiõiguslikku kaitsenormi

§ 213

lg 1 mõttes, mistõttu kuulub kannatanule hüvitamisele nii arvutikelmuse tagajärjel saadud rahasumma kui ka panga teenustasu, mida raha välja võtmata jätmisel ei oleks kaasnenud. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. KrMS § 310 lõike 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Sama paragrahvi lõike 2 ja 3 kohaselt, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata ning kannatanule selgitatakse tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena on kohus seisukohal, et tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine on otseses põhjuslikus seoses süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süüteoga, mistõttu tuleb VÕS § 1043 kohaselt varaline kahju hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks. 16 Kohtuotsuses on tõendamist leidnud, et kannatanule A M tekitas Vladimir Hitrov kuriteoga varalist kahju 3306,90 euro ulatuses, mis koosneb pangakaardiga sularahaautomaadist välja võetud sularaha summast 3300 eurot ja pangaautomaadist raha välja võtmise teenustasust, mis on 6,90 ning kuna need kahjud on otseselt seotud kuriteo toimepanemisega, siis leiab kohus, et tsiviilhagis on põhjendatult kahjusummana esitatud 3306,90 eurot. Seetõttu kuulub A M esitatud tsiviilhagi 3306,90 euro nõudes täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele.

1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, määratud kaitsjale makstud tasu ja kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul ei ole tegemist juhusliku episoodiga süüdistatava elus, kuna ta on ka varem kohtu poolt karistatud kuriteo toimepanemise eest. Seega uusi süütegusid toime pannes oli ta teadlik asjaolust, et uue süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud jäävad taas tema kanda. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud tuleb jätta süüdistatava kanda. Kuivõrd määratud kaitsjale on makstud tasu riigieelarve vahenditest, siis tuleb nii määratud kaitsjale makstud tasu ja teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha tasuda riigieelarvesse, tasudes need summad kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Puutuvalt kannatanu valitud esindaja kuludesse, tuleb kannatanu kantud menetluskulu hüvitada kannatanule kui isikule, kellel kulu tekkis. Kannatanu esindaja esitatud spetsifikatsioonist nähtuvalt on kannatanu esindaja osalenud nii menetlustoimingutes, koostanud menetlusdokumente kui ka valmistunud kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks, samuti osalenud kriminaalasja kohtulikul arutamisel. Kohus leiab, et kannatanu esindaja osalemine menetluses on olnud vajalik ja põhjendatud ning arvestades tunnitasu suurust koos käibemaksuga, mis moodustab 120 eurot, leiab kohus, et kannatanu esindaja tasu vastab kohtupraktikas lepingulise esindaja mõistliku tunnitasu suurusele. Kohus leiab, et kannatanu kulutused õigusabile on kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid arvestades olnud vajalikud ja põhjendatud. Seetõttu leiab kohus, et kannatanul tekkinud menetluskulu tuleb süüdistatavalt välja mõista kannatanu kasuks, tasudes menetluskulu kannatanu A M arveldusarvele. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, esinevad küllalased alused võimaldada süüdistataval tasuda riigi tuludesse makstavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Puutuvalt kannatanu valitud esindajale makstavatesse kuludesse leiab kohus, et kuivõrd tegemist ei ole riigi tuludesse makstavate menetluskuludega, ei saa kohus kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätestatud võimalusi, s.o jätta osa neist riigi kanda või 17 määrata nende tasumist ositi, kuivõrd riik ei ole neid kulusid kandnud. Seetõttu tuleb kannatanu valitud esindajale makstavad kulud hüvitada kannatanule 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
2. ASITÕENDID KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaaltoimikus on 1 CD-plaat turvakaamera salvestisega 06.11.2016 Tallinnas Sõpruse pst 178 asuva Neste tankla turvakaamera videosalvestustega ajavahemikust kell 02.15 kuni 04.30 ja 1 CD-plaat turvakaamera salvestisega 06.11.2016 Katusepapi 37 asuva Circle K Eesti AS tankla turvakaamerate videosalvestustega ajavahemikust kell 01.52 kuni 01.
3. Kuivõrd tegemist on teabekandjaga, millel on tõendamiseset puudutav oluline tõendusteave, tuleb teabekandja jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 18