Kohustada Juri Tõtšinski alluma 24 (kakskümmend neli) kuud alates käeoleva kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja täitma jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1
lg 2 p 21, 4, 9 alusel määrata Juri Tõtšinskile käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 3) alluda elektroonilisele valvele 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valve seade keha külge kinnitamisest. Määrus Juri Tõtšinski suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Juri Tõtšinski karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Juri Tõtšinski on süüdi tunnistatud Helsingi Apellatsioonikohtu 31.03.2016 otsusega nr 16/142909 Helsingis toimepandud raskes narkokuriteos ja karistuseks mõistetud 8 aastat vangistust. Nimetatud tegu kvalifitseeritakse Eesti Vabariigis
MS § 48911 lg 1 p 1 alusel Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu 31.03.2016 otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks Juri Tõtšinskile mõistetud karistuse täitmise osas, määrates Juri Tõtšinskile ärakantavaks karistuseks 8 aastat vangistust, millise karistuse kandmise alguseks loeti 27.04.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Juri Tõtšinski temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta, mis on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava emale ja seal elab üürnik. Mõlemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Juri Tõtšinski tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Juri Tõtšinskit on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kuid kõik varasemad karistused on praeguseks kustunud. Käesolevat karistust kannab Juri Tõtšinski narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on pandud toime Soome Vabariigis ja eesmärgiks oli rahalise kasu saamine. Karistuse kandmise ajal Eesti Vabariigis ei ole Juri Tõtšinski kuriteoriske maandavates tegevustes osalenud. Soome Vabariigis läbis ta sotsiaalprogramme ning töötas. Tema käitumine on olnud hea, distsipliinirikkumisi ei ole. Vabanemise korral on Juri Tõtšinskil kindel elukoht. Juri Tõtšinski plaanib elukaaslasega kooselu jätkata. Töökoht puudub, kuid süüdimõistetu kavatseb võtta ennast arvele Töötukassas ning asuda koheselt töö otsingule. Tartu Vangla andmetel on süüdimõistetul 05.04.2019 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 1505,37 eurot ning vabanemisfondis 667,36 eurot. Kinnipeetav suhtleb ema ja poolõega. Kõike eeltoodut kogumis hinnates, on kohus seisukohal, et Juri Tõtšinski vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega on võimalik. Süüdimõistetu on vanglakaristust kandnud juba veidi rohkem kui neli aastat, millest suurema osa kandis Soome Vabariigis. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et karistuse kandmise ajal välisriigis on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogramme ja töötanud. Tema käitumine on olnud korrektne, mis annab alust arvata, et ta suudab vabaduses õiguskuulekalt toime tulla. Ka Juri Tõtšinski vabanemisjärgsed elutingimused ja väljavaated seaduskuulekaks eluks on pigem head. Seega võiks Juri Tõtšinski vabastamine ja ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kohtu arvates on võimalik karistuse edasisi eesmärke saavutada ka vähem intensiivse järelevalve tingimustes. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab piisava kontrolli tema edasise käitumise üle.
Süüdimõistetul tuleb 24 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest alluda käitumiskontrollile ja täita
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb süüdimõistetule käitumiskontrolli perioodiks määrata täiendav kohustus
lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks tuleb Juri Tõtšinskil
lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.