← Eesti

1-16-10316/150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10316 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. aprilli 2019 määrus Igor Sokolovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Igor Sokolovi (ik 36707190215) kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, määruskaebus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. aprilli 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  5. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole vandeadvokaat Irina Žurina poolt Igor Sokolovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
  6. Mõista Igor Sokolovilt riigituludesse välja menetluskuluna 60 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
  7. Igor Sokolovil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  8. Harju Maakohtu 26.05.2017 otsusega tunnistati I. Sokolov süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 järgi ning talle mõisteti KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.07.2016 ja lõpeb 07.11.
  9. Viru Vangla esitas 03.04.2019 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu I. Sokolovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
  10. Viru Maakohtu 10.04.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  11. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et I. Sokolovi käitumine vangistuses olles pigem ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist, kuna ta ei ole veel täitnud talle koostatud individuaalset täitmiskava. Arvestades, et I. Sokolov kannab enda sõnul, milles kohtul ei ole alust selles osas kahelda, neljandat korda vabaduskaotuslikku karistust, siis ilmselgelt on varasemalt olnud tema sotsiaalsetes oskustes puudujääke, millega tuleb aktiivselt tegeleda, saavutamaks seda, et süüdimõistetu suudab vabaduses olles elada täisväärtuslikku elu, mille viljelemise soovi on ta kohtuistungil avaldanud ja mille saavutamist tuleb igati toetada.
  12. Samuti ei toeta maakohtu hinnangul ka I. Sokolovi vabanemisjärgsed elutingimused tema ennetähtaegset vabastamist. Eelkõige tema vabanemine Rehabilitatsiooni – ja adaptsioonikeskusesse „Uus põlvkond“, kuna sellisel juhul tuleb I. Sokolovil koos elada hulga erineva taustaga isikutega ja jagada tuba samuti vähemalt ühe isikuga. Vaatamata sellele, et tegemist on kinnise keskusega, siis ei saa välistada kaaselanike vahelisi arveteklaarimisi, mis võivad päädida ka vägivalla kasutamisega. I. Sokolovi on karistatud selle eest, et peksis grupis julmalt kannatanut, mis tõi kaasa viimase surma. Seega on maakohus kõhklev selles osas, kas I. Sokolovi puhul on eeltoodud rehabilitatsioonikeskus parim elukoha valik enne, kui ta on läbinud talle määratud sotsiaalprogrammid.
  13. Maakohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel esineb tõsine oht, et kinnipeetu võib uuesti sooritada kuriteo, mis on seotud füüsilise vägivalla kasutamisega. Ka ei saa täielikult välistada uue varavastase kuriteo toimepanemist, kuna varasemalt on I. Sokolovi karistatud ka KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi ning eeltoodud andmetest nähtub, et tegemist ei ole majanduslikult kindlustatud isikuga. Saadav igakuine pension 320 eurot on, kõrvutades rahaliste kohustuste summaga 13 875, 54 eurot, väike.
  14. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et I. Sokolovi tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele järeldusele aga hoolimata I. Sokolovi positiivselt iseloomustavatest andmetest (sotsiaalprogrammis osalemine, riigikeele õpe ja distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha ja lähedase isiku toe olemasolu) ja tema poolt kohtuistungil väljatoodust kohus jõuda ei saa. Kuriteo toimepanemise asjaolud (vägivald, mille tagajärjel suri ka inimene) ja varasem korduv karistatus kriminaalkorras annavad kohtule küllaldase põhjuse arvata, et esineb tõsine oht, et isik võib jätkata vabaduses kuritegude toimepanemist. 2 Määruskaebus
  15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse I. Sokolovi kaitsja vandeadvokaat I. Žurina, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohtul tulnuks rohkem tähelepanu pöörata I. Sokolovi iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele, samuti ei ole maakohus oma otsustust piisavalt põhjendanud.
  16. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et I. Sokolovil on läbimata sotsiaalprogramm „Sotsiaalsete oskuste treening“ – nimelt on käesolevaks hetkeks I. Sokolovil ka viimased kolm tundi programmist läbitud. Samuti ei ole alust öelda, et I. Sokolovi jaoks on vajalik läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Antud programmi läbimine ei kuulunud tema individuaalkavasse. I. Sokolov on antud programmi läbinud juba eelmise vangistuse ajal, mis tõttu vangla ei pidanud vajalikuks, et I. Sokolov programmi kordaks.
  17. Samuti on vastuolulised maakohtu järeldused I. Sokolovi elukoha osas Rehabilitatsiooni – ja adaptsioonikeskuses „Uus põlvkond“. Maakohus märgib, et I. Sokolovil puudub vabaduses toa jagamise kogemus. Tõepoolest hakkab I. Sokolov rehabilitatsioonikeskuses kellegagi tuba jagama. Samas jagab I. Sokolov ka kinnipidamiskohas kambrit teise kinnipeetavaga, mistõttu on tal tegelikkuses olemas toa jagamise kogemus, sealhulgas ka talle täiesti tundmatute isikutega. Rehabilitatsioonikeskuses viibides on süüdimõistetul aastase tähtaja jooksul võimalus ühiskonda adapteeruda, samuti kindel töökoht keskuses ning edasise adaptsiooni võimalus järgneva kuue kuu jooksul. Kaitsja on seisukohal, et kindel töökoht rehabilitatsioonikeskuses ja igakuine miinimumpalk summas 320 eurot on stiimuliks, et hüvitada temal lasuvad rahalised kohustused.
  18. Ühtlasi puuduvad I. Sokolovil kinnipidamiskohas ka distsiplinaarkaristused ja isiku suhtes on alates vangistuse algusest teostatud individuaalset tööd.
  19. I. Sokolovi ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine aitaks tõestada, et isiku positiivsed muutused käitumises on pöördumatud.
  20. Tartu Ringkonnakohtu 03.05.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 13.05.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi.
  21. I. Sokolov esitas 09.05.2019 ringkonnakohtule kirjaliku seisukoha, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Rehabilitatsioonikeskus, kuhu I. Sokolov vabanemise korral elama asuks, garanteeriks talle pärast rehabilitatsiooniprogrammi läbimist töökoha. Samuti saaks ta keskuse kaudu hiljem üürida endale elukoha. Samuti on maakohtu seisukoht, et rehabilitatsioonikeskus ei ole sobilik ennetähtaegselt vangistusest vabastatud isikutele, arusaamatu. Sotsiaalprogrammi läbimiseni kinnipidamiskohas on I. Sokolovil jäänud kaks tundi ja ringkonnakohtu määruse tegemise hetkeks on programm juba läbitud. Ringkonnakohtu järeldused
  22. Ka ringkonnakohus ei vabasta I. Sokolovi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
  23. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). 3
  24. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased (vt käesoleva määruse p-d 4-7). Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks tuleb isik jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seega ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja I. Sokolovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
  25. Kokkuvõtvalt on I. Sokolovi peamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise põhjuseks temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemise oht, mida ei oleks vastupidiselt määruskaebuses toodule Rehabilitatsiooni – ja adaptsioonikeskusesse „Uus põlvkond“ asumise läbi võimalik maandada. Nimelt omab I. Sokolov karistusregistri andmetel kahte kehtivat kriminaalkaristust (käesolevat karistust kannab raske tervisekahjustuse tekitamise eest) ja viibib kinnipidamiskohas juba neljandat korda.
  26. I. Sokolovi on varasemalt karistatud nii varguste kui ka mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Sealjuures on I. Sokolovi mõjutanud kuritegude toimepanemisele ka majandusliku kasu saamine. I. Sokolov on küll ise optimistlikult meelestatud, et leiab vabanemise korral rehabilitatsioonikeskuse vahendusel endale töökohta, mis justkui vähendaks sellevõrra temast lähtuvat varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Samas puudub I. Sokolovil pikaajaline töökogemus, mis koosmõjus temal lasuvaste rahaliste võlgnevuste kogusummaga (13 875, 54 eurot) ei tekita kriminaalkolleegiumis piisavat veendumust, et I. Sokolov suudaks majanduslike raskuste ilmnemisel varavastaste kuritegude toime panemisest hoiduda. Muuhulgas lisandus viimase kuriteoga I. Sokolovi käitumisele ka vägivalla komponent, mis lõppes kannatanu surmaga. Seega võib I. Sokolov vabaduses toime panna väga eriliigilisi kuritegusid, mis aga muudab tema käitumise sellevõrra etteaimamatuks. Muuhulgas võib I. Sokolovi riskeerivat käitumist mõningal määral suurendada ka tema alkoholitarvitamise harjumus (millele viitavad korduvad alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimised). On õige, et I. Sokolov on käesoleva vangistuse ajal läbinud vastavaid sotsiaalprogramme, kuid arvestades, et süüdimõistetu viibib kinnipidamiskohas juba neljandat korda, on ta kõnealuseid programme suure tõenäosusega ka varasemalt läbinud (väidab, et läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ eelmise vangistuse ajal). Samas ei korrigeerinud I. Sokolov vastavalt programmides läbitule siiski oma mõtlemist ja hoiakuid, kuna jätkas sellest hoolimata uute kuritegude toimepanemist. Muuhulgas pani I. Sokolov võrreldes varasemate varavastaste kuritegudega seekord toime raske isikuvastase kuriteo, millest tingituna saab väita, et tema kuritegelikud hoiakud on süvenenud.
  27. Mis aga puudutab kaitsja poolt toodut, et kriminaalhooldusele allutamine aitaks I. Sokolovil tõestada, et temas positiivsed muudatused on pöördumatud, siis siinkohal tuleb toodusse suhtuda mõningase ettevaatusega. Nimelt on I. Sokolov ka varasemalt kriminaalhooldusel viibinud, kuid selle asemel, et ära kasutada kriminaalhoolduselt saadavaid õiguskuulekusele suunavaid meetmeid ja vahendeid, otsustas I. Sokolov hoopis kriminaalhooldustingimusi rikkuda, pannes toime uue kuriteo.
  28. Kokkuvõtvalt, arvestades I. Sokolovi isikut, tema varasemat elukäiku ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, on isikust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht käesolevalt veel piisavalt suur. Sellest tulenevalt tuleb I. Sokolov jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja seda ka elektroonilise valve alla.
  29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 10.04.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  30. I. Sokolovi kaitsja vandeadvokaat I. Žurina taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 60 eurot (sealhulgas käibemaks 10 eurot).
  31. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. 4
  32. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 60 eurot I. Sokolovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.