← Eesti

3-19-398/10

Obsah (4)§ 184§ 182§ 116§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev 3-19-398 9. mai 2019 Kohtunik Kadri Palm Haldusasi SUNSUNA OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja In

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-19-398 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. SUNSUNA OÜ esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse, saada toetust päikesepaneelide ostmiseks ja paigaldamiseks (tl-d 24-31).
  2. PRIA jättis
  3. jaanuari
  4. a otsusega nr 13-30.3/19/137 rahuldamata SUNSUNA OÜ taotluse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse saamiseks (tl-d 7-8). PRIA selgitas, et päikesepaneele ei saa käsitleda eraldi masinate-seadmetena, sest nende paigaldamisel tekib elektritootmisrajatis. Vastavalt ehitusseadustiku lisale 1 on tegemist ehitusloakohustusliku ehitustegevusega. Sellest tulenevalt on päikesepaneelide ostmise korral tegemist ehitustegevusega. Päikesepaneele ei ole võimalik paigaldada ilma ehitusloata.
  5. SUNSUNA OÜ esitas
  6. jaanuaril 2019 PRIA otsusele nr 13-30.3/19/137 vaide, mille PRIA jättis
  7. veebruari
  8. a vaideotsusega nr 13-30.3/19/182-1 rahuldamata (tl-d 12, 15). PRIA leiab, et tegemist on rajatisega, mille püstitamine, rajamine ja paigaldamine on määruse nr 25 § 4 lg 1 p 1 kohaselt toetatav. Tegemist ei ole seadmega. Määruse seletuskirja kohaselt kvalifitseeruvad energia tootmiseks vajalikud tegevused ehitusseadustiku kohaselt rajatise mõiste alla. Seega ei ole määruse nr 25 § 4 lg 1 p 2 (lihtsalt masina või seadme ostmine ja paigaldamine) kohaldatav.
  9. SUNSUNA OÜ esitas
  10. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA
  11. jaanuari
  12. a otsuse nr 13-30.3/19/137 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks võtta kaebaja taotlus uuesti menetlusse (tl 1).
  13. Tartu Halduskohus võttis
  14. märtsi
  15. a määrusega SUNSUNA OÜ kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PRIA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (tl 17).
  16. PRIA esitas
  17. märtsil 2019 vastuse kaebusele (tl-d 21-22).
  18. PRIA esitas
  19. märtsil ja
  20. aprillil 2019 täiendavad selgitused ja tõendid (tl-d 40-60, 63-72). Kaebaja esitas
  21. aprillil 2019 lõplikud seisukohad (tl 75). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  22. Kaebaja taotleb PRIA
  23. jaanuari
  24. a otsuse nr 13-30.3/19/137 tühistamist ja PRIA kohustamist asja uueks otsustamiseks, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) PRIA tõlgendab meelevaldselt, et kui päikesepaneelid ostetakse elektritootmise eesmärgil, siis see ei ole enam seade, vaid on ehitis. PRIA tõlgenduse kohaselt on kõikidel taskuarvutitel, masinatel, kaasa arvatud orbiidil olevatel kosmoselaevadel ja marsi kulguritel olevad paneelid ehitised, sest need paneelid on ostetud elektritootmise eesmärgil. 2) Paneelid võib panna betoonkivi külge, tõmmata vaibana maa peale või balloonidega vee peale. Paneel võib olla masina küljes, taskuarvutil jne, kuid ei saa kunagi ehitiseks. Ei ole ka ükski teine elektritootmisseade – generaator, pump, inverter – mitte kunagi ehitis. Isegi mitte siis, kui PRIA seda arvab. 3) PRIA on valesti hinnanud päikesepaneeli ostmise õiguspärasust. Sisuliselt on PRIA laiendanud toetuse taotlejatele esitatavaid tingimusi. 2 3-19-398
  25. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Määruse nr 25 § 4 lg 1 p 2 järgi võib toetust taotleda statsionaarse masina ja seadme ostmiseks ning paigaldamiseks. Määruse seletuskirja kohaselt kvalifitseeruvad energia tootmiseks vajalikud tegevused ehitusseadustiku kohaselt rajatise mõiste alla. Seega ei ole määruse nr 25 § 4 lg 1 p 2 kohaldatav. 2) Elektrituruseaduse tähenduses on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõusmõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastumisel eralduv gaas, biogaas jms. Vastavatest allikatest elektri tootmiseks tehtavad tegevused kvalifitseeruvad ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt tootmisrajatiste alla, mistõttu on automaatselt tegemist § 4 lg 1 p 1 nimetatud rajatise ehitamisega, mitte aga § 4 lg 1 p 2 nimetatud masina ja seadme ostmise ning paigaldamisega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  26. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
  27. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas PRIA-le maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamine investeeringutoetuse taotluse päikesepaneelide ostmiseks ja paigaldamiseks summas 149 972,13 eurot (tl-d 24, 26p, 28). Kaebaja selgitas toetuse taotluses, et tegevuse eesmärk on toota elektrit päikeseenergiast; objekti kirjeldus on „elektritootmisjaam“; küsimusele „Kas ehitisel kuhu masin või seade paigaldatakse on ehitusregistri kood?“ vastas taotleja „Jah“; ehitusregistri kood nr 220864014; investeeringuobjekti paigaldamise asukoha rendileping on (Papiniidu) 060918 (tl 27). Kaebajale anti enne toetuse rahuldamata jätmise otsuse tegemist korduvalt teada, et objekti nimetus „päikesepaneelid“ tegevus tuleb muuta ehituseks (tl-d 32, 34). Samuti paluti kaebajal selgitada, miks on ehitusega alustatud
  28. septembril 2018, s.o enne taotlusvooru algust (
  29. septembril 2018) ja millised tegevused on teostatud (tl 32). Kaebaja selgitas PRIA-le, et nad soovivad võtta rendile valmisehitatud raami, millele kinnitavad paneelid. Kaebaja leiab, et paneelide ost ja kinnitamine ei ole ehitustegevus, mistõttu ei saa taotlust muuta (tl 36).
  30. Poolte vahel on vaidlus selles, kas päikesepaneelide ostmise ja paigaldamise puhul on Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetme 6.4 taotlemise menetluses tegemist masina või seadmega nagu leiab kaebaja või ehitamisega nagu leiab vastustaja.
  31. Põllumajandusministri
  32. märtsi
  33. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 25) § 4 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et taotleja võib toetust taotleda majandustegevuse mitmekesistamiseks ja arendamiseks vajalike järgmiste tegevuste kohta, kui investeeringuobjekt asub arengukava punktis 8.1 esitatud määratlusele vastavas maapiirkonnas: ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine või ümberehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi koos ehitise ehitamine) või hoone parendamine (p 1); masina või seadme, välja arvatud § 6 punktis 11 nimetatud masin või seade, ostmine ja paigaldamine (p 2). Määruse nr 25 eelnõu seletuskirjast nähtub, et „Taastuvenergia tootmiseks vajalike investeeringute puhul tuleb silmas pidada, et nende elluviimisel on üldjuhul tegemist ehitise ehitamisega, kuna energia tootmiseks vajalikud tegevused kvalifitseeruvad 3 3-19-398 ehitusseadustiku kohaselt rajatise mõiste alla. Seega sellistel juhtudel kuuluvad taastuvenergial põhineva energia tootmiseks tehtavad tegevused üldjuhul määruse nr 25 § 4 lõike 1 punkti 1 alla, mitte punkti 2 alla. Tihtilugu pannakse taastuvenergia tootmiseks vajalikud tegevused masinate ja seadmete alla, püüdes niiviisi vältida ehitise ehitamisele sätestatud lisanõudeid (nagu ehitusprojekt ja –luba või –teatis ning kasutusluba või –teatis). Selline tegevus on aga taunitav ning ei ole kooskõlas määruse sätetega toetatavate tegevuste osas. Elektrituruseaduse tähenduses on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass ning teatud tingimustel ka biokütus. Vastavatest allikatest elektri tootmiseks tehtavad tegevused kvalifitseeruvad ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt elektritootmisrajatiste alla, mistõttu on automaatselt tegemist määruse nr 25 § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud rajatise ehitamisega, mitte aga määruse nr 25 § 4 lõike 1 punktis 2 masina ja seadme ostmise ja paigaldamisega. Näiteks päikesepaneelide ostmine elektritootmise eesmärgil ei ole määruse nr 25 § 4 lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevus (masina ja seadme ostmine ja paigaldamine), vaid on nimetatud lõike punktis 1 sätestatud tegevus ehk siis rajatise ehitamine nagu ehitusseadustik näeb seda ette.“ (tl-d 46p-47). Seega tuleb seadusandja tahe väga selgelt seletuskirjast välja, ning see tahe toetab PRIA positsiooni käesolevas vaidluses. Seletuskirjast tuleneb arusaadavalt, et seadusandja eesmärk on olnud päikesepaneelide ostmine liigitada määruse nr 25 § 4 lg 1 p 1 alla.
  34. PRIA jättis kaebaja taotluse rahuldamata, kuna tegemist ei ole määruse nr 25 § 4 lg 1 p-s 2 sätestatud tegevusega, vaid sama sätte lg 1 p-s 1 nimetatud tegevusega. Kohus nõustub PRIA selgitusega, et päikesepaneele ei saa Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetme 6.4 taotlemise menetluses käsitleda masina või seadmena, sest nende paigaldamisel tekib elektritootmisrajatis ja vastavalt ehitusseadustiku lisale 1 on tegemist ehitusloakohustusliku ehitustegevusega. Sellest tulenevalt on meetme 6.4 mõistes päikesepaneelide ostmise korral tegemist ehitustegevusega. Päikesepaneele ei ole võimalik paigaldada ilma ehitusloata. Taotluse esitamise ajal kehtinud ehitusseadustiku lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta„ kohaselt vajab elektritootmisrajatis püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks ja ümberehitamiseks ehitusluba. Kaebaja on ka ise oma taotluses märkinud, et tegevuse „Ostmine ja paigaldamine: päikesepaneelid“ tegevuse eesmärk on „toota elektrit päikeseenergiast“ ja objekti kirjeldus on „elektritootmisjaam“ (tl 27).
  35. Kohus ei nõustu kaebajaga, et PRIA on laiendanud toetuse taotlejale esitatavaid tingimusi. Seetõttu ei nõustu kohus ka kaebajaga, et viide Riigikohtu
  36. novembri
  37. a otsusele asjas nr 3-3-1-38-07 oleks asjakohane.
  38. Lisaks on vaidlusaluses PRIA otsuses märgitud, et ehitise alustamise teatisest nr 1811581/07402 nähtuvalt on ehitamisega alustatud varem, s.o
  39. septembril 2018, enne taotlusvooru algust
  40. septembril
  41. Esitamata on põhiprojekt. Kaebaja ei ole oma kaebuses neile PRIA väidetele vastuväiteid esitanud. Kohus peab ka eeltoodud PRIA väiteid toetuse menetluses asjakohasteks. Määruse nr 25 § 21 lg 4 sätestab, et taotleja ei või toetatava investeeringu tegemist alustada varem ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud § 4 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuse korral, mille puhul ei või töö tegemist tõendavad dokumendid olla väljastatud varem kui
  42. aasta
  43. jaanuaril. Ehitamise alustamise teatisest nähtuvalt on ehitamisega alustatud
  44. septembril 2018 (tl-d 65-72). Määruse nr 25 § 11 p 1 kohaselt esitab taotleja PRIA-le koos avaldusega ehitustegevuse puhul väljavõtte põhiprojekti joonistest koos põhiprojekti seletuskirjaga juhul, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Vaidlust pole selles, et seda põhiprojekti ei esitatud. 4 3-19-398
  45. Neil põhjustel leiab kohus, et PRIA
  46. jaanuari
  47. a otsuse nr 13-30.3/19/137 tühistamiseks puudub alus. Kuna kaebaja tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamiskaebuse rahuldamiseks olema PRIA otsus õigusvastane.
  48. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja on küll taotlenud menetluskulude kaebaja kanda jätmist (tl 21p), kuid ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente.

§ 109

lg 1 alusel jäävad seetõttu ka vastustaja potentsiaalsed menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.